Pavlodarda Júsipbektiń óz qolymen jasaǵan sııa sorǵyshy men syzǵyshy saqtalyp tur
Pavlodar oblystyq Buqar jyraý atyndaǵy ádebıet jáne óner mýzeıin aralap júrip, J.Aımaýytovqa qatysty keıbir jádigerlerge eriksiz nazar aýdardyq.
Ásirese, alash ardaqtysy únemi janynan tastamaǵan «Nasıhat» qalta saǵaty, qaǵaz kesýge arnalǵan syzǵyshtar, «Sıýzanna» kilemi jáne aǵashtan jasalǵan sııa sorǵysh.
Mýzeı qyzmetkeri Álııa Samatova bul zattardyń keıbirin kezinde Júsipbektiń ózi jasap, kúndelikti jumysynda paıdalanǵanyn atap ótti.
Kóne zattar óte qarapaıym ári is biletin sheber adamnyń qolynan shyqqany baıqalady.
Bul buıymdardy 90-shy jyldary mýzeı ashylǵanda qalamgerdiń qyzy Márýa Júsipbekqyzy qorǵa tapsyrypty.
Alashtyń arda azamatynan qalǵan qundy zattardy urpaqtary kóziniń qarashyǵyndaı saqtap, qanshama ýaqyt sandyqtyń túbinde jasyryp kelgeni tańǵaldyrady.
Márýa Aımaýytova esteliginde aıtyp qaldyrǵandaı syzǵyshtar men sııa sorǵyshty ákesi ózi jasap, oıý-órnekpen oqalaǵan.
«Anamnyń aıtýynsha, keı-keıde ákem qatty oıǵa shomǵan ýaqytta osy sııa sorǵyshqa qolyn qoıyp, ári-beri teńseltip otyratyn bolǵan. Bul zatty da óz qolymen jasaǵan. Mundaǵy beınelerge nazar aýdarsańyzdar, onda balasyn tamaqtandyryp otyrǵan qustyń sýreti beınelengen. Ákemniń qolynan shyqqan qandaı týyndy bolsyn, onyń árbirinde qazaqtyń fılosofııalyq tereń mazmuny jatyr. Al qalta saǵatyn janynan tastamaǵan. Kúndiz qoǵamdyq jumystar atqaryp, tún aýa shyǵarmashylyqpen aınalysqan. Ákemniń saǵatqa jıi qaraıtyn ádeti bolypty. Ýaqytynyń, ómiriniń az qalǵanyn sezse kerek…» dep keltiredi uly tulǵanyń urpaǵy.
Ákesiniń jatyn bólmesinde únemi ilinip turǵan «Sıýzanna» kilemi de jaqsy saqtalǵan.
Ony kezinde Buqara qalasynan arnaıy aldyrypty, buqarlyq sheberlerdiń týyndysy kórinedi.