Pavlodarda «Rýhanı jańǵyrý jáne túrkilik rýhanııat» atty konferentsııa ótti
Shaısultan Shaıahmetov atyndaǵy «Til - qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵy» kommertsııalyq emes AQ uıymdastyrǵan sharaǵa elimizdiń túkpir-túkpirinen ataqty ǵalymdar, fılolog jáne túrkolog mamandar jınaldy.
Konferentsııa barysynda túrki babalarymyzdan qalǵan kóne túrki jazýynyń túp-tamyry týraly ǵylymı zertteý júrgizgen ǵalymdardyń jumystarynyń nátıjeleri baıandalyp, Eýrazııanyń uly dalasyn mekendegen túrki halyqtarynyń ádet-ǵurpy, salt-dástúri, ómir súrý daǵdylary týraly ǵylymı negizdemeler talqylandy.
"Mundaı dástúrli jıyn jyl saıyn respýblıkanyń barlyq aımaqtarynda ótkiziledi", - deıdi «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń bólim basshysy Aıdos Abdyhalyqov. "Mundaǵy basty maqsat - QR tilderdi damytý men qoldanýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyndaǵy memlekettik tildiń qoldaný aıasyn keńeıtý, til meńgerý mádenıetin qalypastyrý. Kez kelgen mádenıetti qoǵamnyń negizgi baılyǵy - álipbıi men sóz sóıleý óneri, arǵy babalarymyz - túrkilerdiń bizge qaldyryp ketken tarıhy úlken ónege bolady. Tarıhqa úńiletin bolsaq, 5-8 ǵasyrda túrki jazbalary úlken damý ústinde bolǵan. Odan beri mámlúkterdiń kezinde arabtar grafıkasyna ótý arqyly sol kezdegi «musylman jańǵyrýy» atpen úlken betburys oryn alǵan. Al, 2018 jyldan bastap Prezıdenttiń Jarlyǵy boıynsha qazaq jazýy álipbıin latyn grafıkasyna kóshirý boıynsha jumys bastaldy. Sondyqtan búgingi jıynda latyn grafıkasyndaǵy jazýdyń sapaly bolýy jáne basqa da túrli máseleler talqylandy".
Belgili túrkitanýshy ǵalym, professor, Kemal Atatúrik atyndaǵy Halyqaralyq túrki tarıhy akademııasynyń akademıgi Qarjaýbaı Sartqojauly túrki jazbalarynyń mańyzdylyǵyna toqtalyp ótti. "
"Sońǵy 10 jyldaǵy iri jańalyqtardyń biri - Altaı ólkesinen tasqa jazylǵan ǵun jazýynyń tabylýy", - deıdi Qarjaýbaı Sartqojauly. Ǵalymnyń aıtýynsha, bul úlken jańalyq. Oǵan deıin ǵun jazýy bolmaǵan. Sondaı-aq, ekinshi túrik qaǵanaty qulaǵannan keıingi halqynyń zary-muńy týraly habar beretin jazbalar Ońtústik-Shyǵys Mońǵolııadan anyqtaldy. Jazýlarda eki kilt sóılem ulttyń qaıǵy-qasiretin kórsetedi. Basqasynda «Begim-aı», «Elim-aı», «Jurtym-aı» dep eńirep jazǵan. «Elim-aı», «Begim-aı», «Bekterim» degen sózder 949 ret qaıtalanǵan. Ol jazbalardy Mońǵolııa geologtary japondarmen birge zerttedi.