Pavlodarda mýltımedııalyq mýzeı, jabyq fýtbol maneji, onkodıspanser ashylady
Mereke qarsańynda pavlodarlyq 72 otbasy óz páterlerine kóshedi. Jańa úıdiń jalpy aýdany 4 myń sharshy metrden astam. Toǵyz qabatty úıdiń qurylysy 2018 jylǵy jeltoqsan aıynda bastalǵan bolatyn. Jalpy, jyl basynan beri oblysta 170 myń sharshy metrge jýyq turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 11% kóp. Nátıjesinde 272 otbasy jańa páterge qonystandy. Jyl sońyna deıin taǵy 1399 otbasy páter kiltterine ıe bolatyny kútilýde.
Al «Sport-Sıtı» qalashyǵynda memlekettik-jekeshelik áriptestik sheńberinde turǵyzylǵan oblystaǵy jalǵyz jabyq fýtbol maneji ashylady. Munda jyl boıy fýtbol oınaýǵa bolady. Manej bir mezette 88 adamdy qabyldaı alady. Qurylysy demeýshiler qarajatynyń esebinen júrgizildi, quny - 1,4 mıllıard teńge. Manejdiń ózinen bólek, merdiger uıym sport ǵımaratyna jaqyn ornalasqan aýmaqty abattandyrdy, jol tósep, keń kólemdi fýtbol, basketbol alańdaryn jáne skeıtbord tebýge arnalǵan alańqaı jasady.
Budan bólek, Pavlodar turǵyndary kezekti biregeı joba – jańa «Ertis» mýltımedııalyq mýzeıiniń ekspozıtsııasymen tanysa alady. Bul Qazaqstandaǵy jaratylystaný ǵylymdaryna arnalǵan tuńǵysh mýzeı. Kelýshiler Pavlodar oblysynyń aýmaǵynda tabylǵan túrli jádigerlerdi tamashalap, tarıh, geologııa, arheologııa, kóne jáne orta ǵasyrlar tarıhymen tanysa alady. Sonymen qatar, mýzeı mýltımedııalyq tehnıkamen: real-book kitabymen, aqparattyq touch-panelmen jáne zamanaýı ınstallıatsııalarmen jabdyqtalǵan. Mýzeı Esenálıev kóshesi, 2 mekenjaıy boıynsha ornalasqan.
Sondaı-aq Pavlodarda aýylsharýashylyq mýzeıi ashylatyny josparlanǵan. Ony qurý isin óńirdiń iri aýylsharýashylyq kásiporyndary qoldady. Pavlodar qalasynda osy salaǵa arnalǵan qoǵamdyq mýzeı 2001 jyly ashylǵan bolatyn. 2019 jyly mýzeı ekspozıtsııasy oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy ornalasqan ǵımaratqa kóshirildi. Onyń qory jańa jıyntyqtarmen jáne eksponattarmen tolyqtyryldy. Kelýshiler óńirdiń agroónerkásiptik kesheniniń 1887-1917 jyldardan bastap, Táýelsiz Qazaqstan kezeńin qosa alǵandaǵy tarıhymen tanysa alady.
Merekege oraı kópten kútken onkologııalyq dıspanser de paıdalanýǵa beriledi. Nysannyń qurylysyna 7,2 mıllıard teńge bólindi. Onyń ishinde, jelilik jyldamdatqyshty satyp alýǵa jáne ornatýǵa respýblıkalyq bıýdjetten 1,8 mıllıard teńge, al medıtsınalyq jabdyqtardy satyp alýǵa oblystyq bıýdjetten 2,8 mıllıard teńge bólindi.
Jańa radıologııalyq korpýs 200 orynǵa arnalǵan. Turǵyndarǵa mamandandyrylǵan onkologııalyq kómektiń kólemin keńeıtip, sapasyn arttyrý jáne naýqastardy ońaltý úshin onkodıspanserde jańa statsıonarlyq bólimshelerdi, jeke operatsııalyq-reanımatsııalyq blokty, emhana bólimshesin jáne álemdik standarttarǵa saı keletin sáýlelik terapııanyń ınterventsııalyq ádisterin ótkizýge qajetti radıatsııadan qorǵaý býnkerleri bar radıologııalyq bólimsheniń jeke 4 korpýsyn ashý josparlanyp otyr. Ortalyqta kompıýterlik tomograf, magnıti-rezonanstyq tomograf, endoskopııalyq qural-jabdyqtar, S-doǵasy bar rentgen qurylǵy, kishi ınvazıvti operatsııalar júrgizýge qajetti radıojıilikti ablıatsııa apparaty men endobeınehırýrgııalyq qural-jabdyqtar bar. Jańa tehnologııalardyń arqasynda tolyq sáýleli terapııany bar-joǵy úsh kúnniń ishinde alýǵa bolady.
foto: pavlodar.gov.kz