Pavlodarda Ertis ózeniniń deńgeıi kóterilip ketti
Ertis ózeninde qarasha aıynyń sońynan beri sý deńgeıiniń kóterilýi baıqalady. Ózenniń oıpań tustarynda sý arnasynan shyǵyp, jaıylmalarǵa jaıylǵan. Bul jaǵdaı aýyldaǵy mal baqqan jurttyń shópterin qystaqtarǵa jetkizýine qıyndyq týdyryp otyr.
Aqtoǵaı aýdanyndaǵy «Ǵıbrat» sharýa qojalyǵynyń basshysy Azamat Qojmaǵambetov sý kúnnen kúnge kóbeıip, jaıylmalardaǵy jyralarda sý gúrildep aǵyp jatqanyn aıtady. Saldarynan toǵaı mańynda shabylyp, oralyp qoıǵan shópterdi aýylǵa jetkizý muńǵa aınalǵan.
— Keshe túnde ǵana jaıylmaǵa baryp, shabyndyq jaqqa ótýdiń múmkindigin qarap keldim. Tehnıka óte almaıdy, sebebi sý ózen arnasynan shyǵyp, qatty ekpinmen jyralarǵa quıylyp jatyr. Ózimniń jáne «Eldos» sharýa qojalyǵynyń jalpy kólemi 200-deı shóp oramasy qalyp qoıdy. Qys bolsa kelip qaldy, alda kún sýytyp, aıaz túsedi deıdi aýa raıyn boljaýshylar. Eger shópti jetkize almasaq, qoraǵa kirgen malymyz qyrylatyny anyq. Mundaı jaǵdaı bizdiń óńirde bolyp kórmegen, alǵashqy ret kezigip otyrmyz. Tek bizdiń Jańabet aýylynda ǵana emes, tóńirektegi ózge eldi mekenderdiń halqyna da qıyn bolyp tur, -dep muńyn shaqty fermer.
«Qazgıdromet» mekemesiniń mamandary Ertis ózeninde sońǵy on kúnde sý deńgeıi kóterilgenin rastady. Buǵan Shyǵys Qazaqstandaǵy kaskadty sý qoımalarynan sýdyń mol kólemde bosatylǵany sebep bolǵan kórinedi. Máselen, 15-20 qarasha aralyǵynda sý qoımalarynan Ertis ózenine sekýndyna 1320 tekshe metr sý jiberilgen.
— Ol sý bizdiń óńirge 10-15 kúnde kelip jetti. Sonyń áserinen ózenniń keı tustarynda deńgeıi artty. Máselen Pavlodarda 82 santımetrge deıin, Al Abaı oblysymen shekaralas tusta 1,5 metrge deıin kóterilgen. Sý deńgeıiniń artýy ózen arnasynyń keńdigine jáne aǵynǵa baılanysty ózgerip otyrady. Onyń ústine ózende muz qatý úderisi áli júrip jatyr. Keı jerlerde áli tolyq qatyp úlgergen joq. Sýdyń kúrt kóterilýine muzdyń da áseri boldy. Qazir deńgeıi tómendep, óz arnasyna tústi. Eldi mekender men jaıylmalarǵa qaýip joq. Aldaǵy ýaqytta qalypty deńgeı saqtalady, -deıdi «Qazgıdromet» RMK Pavlodar oblystyq fılıalynyń ınjener-gıdrology Marına Mınchakevıch.
Al Sý resýrstary komıtetiniń sý resýrstaryn paıdalaný jáne qorǵaý jónindegi «Ertis» basseındik ınspektsııasy basshysynyń orynbasary Eleýsiz Qambarov Úlbi sý qoımasynan mol sýdyń jiberilgeni májbúrli qadam deıdi. Jaýyn-shashyn men qalyń jaýǵan qar saldarynan qoımada sý kóbeıip ketken.
— Shyǵys Qazaqstannyń joǵary jaǵynda Buqtyrma sý qoımasy tur. Odan beri Shúlbi sý qoımasy ornalasqan. Ertis ózenine jiberiletin sýdyń barlyǵy Shúlbiden shyǵady. Negizi sý qoımasynan ózenge jyl on eki aı boıy sý jiberilip jatady. Qysta onyń ortasha kólemi sekýndyna 650 tekshe metr. Bul kólemniń eshqandaı qaýpi joq. Qarasha aıynda qoımada sý mólsherden tys kóbeıip ketip, kóbirek sý bosatýǵa májbúr boldyq. Ári qoımany aldaǵy kóktemde keletin mol sýǵa daıyndaýymyz kerek. Bıyl qysta mundaı sý endi bolmaıdy. «Qazgıdromet» mekemesi aýa raıyna, jaýyn-shashynǵa baılanysty uzaq merzimge boljam jasaı almaıdy, sebebi ol ózin aqtamaı qalady. Sınoptıkter qańtar men aqpan aılarynda qar kóp jaýady dep boljap otyr. Soǵan oraı sý kóp bolýy múmkin. Aldaǵy ýaqytta sý rejımin retteý jalǵasa beredi, biraq mundaı kúrt kóbeıý bolmaıdy dep oılaımyz, -deıdi ol.
Eske sala keteıik, Ertistegi balyq qorynyń jaǵdaıy kóńil kónshitpeı otyr.
Vıdeo: Azamat Qojmaǵambetov