Pavlodarda akademık Qanysh Sátbaev ustaǵan dombyra saqtalyp tur
Buqar jyraý atyndaǵy ádebıet jáne óner mýzeıinde ótken kóshpeli kórmede Qanysh Imantaıulynyń 30-ǵa jýyq jádigeri usynyldy. Onyń ishinde ǵalymnyń jeke paıdalanǵan zattary, áıgili «Algebra» oqýlyǵynyń jańartylǵan nusqasy, dombyrasy men qujattary, mıneraldy tastar jıyntyǵy bar.
Qanysh Sátbaevtiń rýhanııat pen ónerge jaqyn jan bolǵanyn el ishindegi túrli áńgimeler naqtylaı túsedi. Kezinde Aleksandr Zataevıchtiń qazaqtyń myń áni men kúıin notaǵa túsirýine Qanaǵań túrtki bolǵan. Ári zertteýshige ultymyzdyń 25 ánin aıtyp bergen. Onyń ishinde «Eki jıren», Aqan seriniń «Maqpaly», Jaıaý Musanyń «Bashqulbaıy», Estaıdyń «Qorlany», folklorlyq muradan «Qıssa án saryny», «Arǵy jaǵy-aı Ertistiń» tarıhı áni, «Ajar saryny», «Jarylǵap saryny», «Áldı, bópem» jáne taǵy basqalary bar.
Akademık ómiriniń sońǵy jyldary ustaǵan sary dombyrany ózi 50-ge tolǵanda qyzy Shámshııabaný syıǵa tartqan eken. Sol toıǵa keńestik 15 respýblıkanyń akademıkteri jınalyp, Qańaǵańa degen aıryqsha qurmetterin kórsetse kerek.
– Jalpy Almatynyń ózinde Qanysh atamyzǵa arnalǵan úsh mýzeı bar. Áıtse de, jeke zattarynyń eń kóbi Baıanaýyldaǵy mýzeıinde shoǵyrlanǵan. Shamamen myńnyń ústinde ǵalymmen baılanysty zattar men buıymdar bar. Baıanaýyldaǵy mýzeı Qanaǵań qaıtys bolǵan jyly, aýdanda praktıkadan ótip júrgen stýdentterdiń uıytqy bolýymen Qazaqstanda alǵashqy bolyp ashylǵan. Alǵashqyda mádenıet úıinde kabınet retinde tusaýy kesilse, keńeıe kele qazir úlken bir ǵımaratty alyp otyrmyz. Mýzeı ashylǵanda qyzdary ákesine qatysty dúnıelerdiń kóbin tapsyrǵan. Ómiriniń sońǵy jyldary ustaǵan zerli taıaǵy, kózildirigi, «troıka» kostıým-shalbary men bylǵary jeńil aıaq kıimi, qalamsabyna deıin áli kúnge jarqyrap tur,-deıdi Sátbaevtiń Baıanaýyl memorıaldyq mýzeıiniń basshysy Qaıyrgeldi Abylǵazın.
Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta jaýǵa atylǵan árbir on oqtyń toǵyzy Qazaqstanda, Qanaǵań bastaǵan geologtar izdep tapqan metaldardan jasalǵanyn mektep oqýlyǵynan bastap jaqsy bilemiz. Fashıster Ýkraınany basyp alǵanda Joǵarǵy bas qolbasshynyń tapsyrmasy boıynsha ǵalym Qarsaqpaıdan 38 kúnniń ishinde marganets kenin taýyp, shahtany tolyq tsıklge qosqan. Osy jáne ózge de eńbekteri úshin keıin 4 márte Lenın ordenimen, 1 ret memlekettik syılyqpen marapattalǵan. Ol kezde Lenın ordenimen ekinshi márte marapattalǵanda Sotsıalıstik Eńbek eri ataǵy berilgen eken. Alaıda Qanysh Imantaıuly baıdyń tuqymy ekeni nazarǵa alynyp, mundaı usynys joǵary jaqqa jasalmaǵan.
Aıta ketsek, búgin Aqylbek Kúrishbaevty qabyldaǵan Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan Ǵylym akademııasynyń negizin qalaǵan Qanysh Sátbaevtyń 125 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalardy joǵary deńgeıde uıymdastyrý mańyzdy ekenin aıtty.
Byltyr Úkimet basshysy Pavlodar áýejaıyna akademık Qanysh Sátbaevtyń esimi berilýi múmkin ekenin jetkizgen.