Pavlodarda 10 kún tek qazaqsha sóıleý usynyldy
Pavlodar oblystyq Mádenıet, tilderdi damytý jáne arhıv isi basqarmasy basshysynyń orynbasary Sáýle Osmanova onkúndik sheńberinde oblystyń qalalary men aýdandarynda elimizde turatyn etnos ókilderiniń mádenıetin, tarıhyn jáne turmysyn nasıhattaıtyn 150-den astam is-shara uıymdastyrylatynyn atap ótti.
«Basqarmamyzdyń bastamasymen Qazaqstan halqy tilderiniń HHІ respýblıkalyq festıvali jáne «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn iske asyrý sheńberinde 26 tamyz-5 qyrkúıek aralyǵy oblysymyzda «Tilder onkúndigi» bolyp jarııalandy. Onkúndiktiń maqsaty tilderdi damytý, ásirese, jastar arasynda nasıhat júrgizý. Óńirimizde memlekettik til boıynsha másele bar ekeni bárimizge belgili. Sondaı-aq qazirgi kezde latyn qarpine kóshý úrdisi de júrip jatyr. Osy baǵyttarda jumys jasalady. Búgingi aqparattyq saǵatymyzǵa óńirimizdegi til janashyrlary kelip, tildi damytý boıynsha oılaryn ortaǵa salýda», - dedi Sáýle Osmanova.
Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi, aqyn, jýrnalıst Sholpan Baıǵaly onkúndik aıasynda tek qazaqsha sóıleýdi usyndy.
«Qazir zaman basqa bolǵandyqtan, tildi damytý úshin basqasha jumys jasaý kerek. Balabaqsha, mektepterde tıisti jumystar júrip jatyr. Jaýapty basqarma ákimdik pen organdardy memlekettik tilde sóıletýi qajet. Tipti, til basqarmasynyń ózinde qyzmetkerler ózge tilde sóılep jatsa, halyq qaıda barmaq? Sondyqtan qyzmetkerlerdiń aldynda kúntizbe sııaqty aqparattyq dúnıeler qoıý nemese baıqaý ótkizýge de bolady. Osy onkúndik aıasynda 10 kún «tek qazaqsha sóıleımiz» degen aktsııa uıymdastyrǵan da jón. Bul aqparattyń zamany bolǵandyqtan, aqparattyq dúnıeler kóp jasalýy tıis», - dedi Sholpan Baıǵaly.
Al «Qazaq tili» qoǵamy oblystyq fılıalynyń tóraǵasy Sotsıal Áıtenov til máselesine qatysty pikirin bildire kele, latyn qarpine úıretetin tegin sabaqtar bar ekenin aıtty.
«Búginde qazaq tilin balabaqshada úıretý kerek degen bastama kóterilýde. Balasyn ákelgen ata-ananyń ózderi qazaq tilin bilmeıdi. Tárbıe otbasynda bastalady. Sondyqtan ata-analar ózderi de oılanýy qajet. Oǵan qosa, memlekettik tildi bilmeıtin memlekettik qyzmetshiler de bar. Olarǵa zań júzinde talap qoıylý kerek. Al, «Qazaq tili» qoǵamynyń qala, aýdandardaǵy bólimderinde latyn qarpi boıynsha tegin sabaq beretin eriktiler bar. Turǵyndar kelip úırenýlerine bolady», - dedi Sotsıal Áıtenov.
Aıta keteıik, «Tilder onkúndigi» 6 qyrkúıekte tildi keńinen nasıhattap, halyq sanasyn serpiltýdi jáne ár ulttyń ereksheligi men qundylyǵyn kórsetýdi maqsat etetin «Til – rýhanı jańǵyrý tetigi» kontserttik baǵdarlamasymen qorytyndylanatyn bolady.