Pavlodar murajaıyna Máshhúr Júsip Kópeevtiń sırek qoljazbalarynyń kóshirmesi qoıyldy
Shara barysynda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda jáne Táýelsizdigimizdiń 30 jyldyǵyna oraı M.J. Kópeevtiń 1907 jyly jaryqqa shyqqan kitaptary tanystyryldy. Bul eńbekter «Ǵylym ordasy» sırek qoljazbalar kitaphanasynan alynǵan.
- Almaty qalasyndaǵy «Ǵylym ordasy» sırek qoljazbalar qorynda jyldar boıy saqtalyp kele jatqan aqynnyń asyl jaýharlary – qoljazbalary, kitaptary bar. Sol úsh kitaptyń kóshirmelerin ákeldik. Aqynnyń «Saryarqanyń kimdiki ekendigi», «Hal-ahýal», «Tirshilikte kóp jasaǵandyqtan kórgen bir tamashamyz» atty úsh kitaby 1907 jyly Qazan qalasynda jaryqqa shyqqan. Sol kezde jazǵan shyǵarmalary túgelimen qazaq halqynyń bostandyǵy, saıası-ekonomıkalyq quqyqtarymen baılanysty bolǵan, - deıdi Erbol Qaıyrov.
Mýzeı basshysynyń aıtýynsha, patsha ákimshiliginiń tsenzýrasy Máshhúr Júsip Kópeıulynyń 1907 jyly shyqqan kitaptarynyń barlyǵyn «Reseı patsha bıligine qarsy maqsatta jazylǵan» dep tanyp, týyndylary baspahanalardan alynǵan.
Sondaı-aq Qusaıynovtar baspahanasyna 12 000 som aıyp salynyp, aqyn qýdalaýǵa
ushyraǵan.
Qazaq halqynyń uly oıshyly, ataqty folklortanýshy, etnograf, tarıhshy, fılosof, dintanýshy Máshhúr Júsip Kópeevtiń kitaptaryn kez kelgen adam mýzeıge kelip oqyp, tanysa alady.