Páterler shaǵyn: QR-da halyqtyń 26% bes jáne odan da kóp adam bolyp turady

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstanda kóptegen eldermen salystyrǵanda jyljymaıtyn múlikke ıelik etý koeffıtsıenti aıtarlyqtaı jaman emes. 2020 jylǵy tańdalmaly zertteý nátıjesi boıynsha, úı qojalyǵy bar turǵyn úıdiń 86,8% otbasy múshesine kiretinderdiń birine tıesili boldy. Salystyrmaly túrde: Reseıde bul kórsetkish 89%, dep habarlaıdy QazAqparat energyprom.kz saıtyna silteme jasap.

Jyljymaıtyn múlikke ıelik etý koeffıtsıenti boıynsha reıtıngige engen úzdik elder - Rýmynııa (95,8%), Majarstan (91,7%) jáne Chernogorııa (91%). Jartylaı moıyndalǵan Kosovo memleketinde bul kórsetkish 97,8% jetti. Eń tómengi kórsetkish – Shveıtsarııada (41,6%), Gonkongte (49,8%) jáne Germanııada (50,4%). Eýropalyq elderde baspanany jalǵa alý úlesi dástúrli túrde joǵary jáne ol qalypty jaǵdaı sanalady: EO boıynsha jyljymaıtyn múlikke ıelik etý koeffıtsıenti 69,8% quraǵan.

Sonymen qatar, QR-da damyǵan eldermen salystyrǵanda baspana adam basyna shaqqanda 23 sharshy metrge jýyqtan keledi (Germanııada – 39 sh.m, Ulybrıtanııada – 70 kv.m).

QR-da úı sharýashylyǵynyń ortasha kólemi qalada úsh adamdy jáne aýyldyq jerlerde tórt adamdy quraıdy. Halyqtyń 26% úı sharýashylyqtarynda bes jáne odan da kóp adamnan turady. Sondaı-aq balaly árbir onynshy úıde kem degende tórt baladan bar. QR-daǵy bebı-býmnyń ósip jatqanyn esepke alǵanda, olardyń árqaısysyna baspana qajet. Sondyqtan, baspana máselesi elde ózekti bolyp otyr.

Bir jaǵynan, QR-da azamattardy baspanamen qamtýdy arttyrý úshin túrli memlekettik baǵdarlamalar men damý ınstıtýttary bar, al ekinshi jaǵynan – bul jetkiliksiz.

Qazaqstan qurylys salýshylar qaýymdastyǵynyń málimetinshe, QR-daǵy árbir úshinshi páter memlekettik baǵdarlamamen satyp alynýda. Alaıda, ár baǵdarlamanyń quny men merzimi boıynsha shekteýi bar. Keıbir tanymal memlekettik baǵdarlamalar («Baspana hıt») aıaqtalyp jatyr.

Kapital.kz habarlaýynsha, Ulttyq bank basshysy Erbolat Dosaev bylaı dep eskertti: «Ekonomıkany qalpyna keltirý qarqynyn esepke ala otyryp, negizgi baǵdarlamalar 2023 jyldyń sońyna qaraı merziminen buryn aıaqtalatynyn joqqa shyǵarmaımyz». Bul «7-20-25» baǵdarlamasyna da qatysty. Baǵdarlamaǵa bólingen 1 trln teńgeniń tek 400 mlrd teńgesi ǵana ıgerilgenin aıta keteıik.