Parlamentaralyq forým: Ortalyq Azııa elderiniń ortaq múddeni talqylaýy - bolashaq úshin úlken qadam
- Álı Ábdikárimuly, osy forýmnan jaqsy nátıje kútip otyrmyz. Jalpy, bul jıynnyń mańyzy jaıynda aıtyp berseńiz.
- Ortalyq Azııa memleketteri arasyndaǵy yntymaq pen birlik ekokomıkalyq damýymyzǵa, áleýetimizdiń artýyna, halqymyzdyń jaǵdaıyn jaqsartýǵa aıtyrlyqtaı yqpal etedi. Atalǵan forým Qazaqstannyń bastamasymen ótkizilmek. Byltyr Ortalyq Azııa memleket basshylary kezdesken kezde, osy taqyrypty kótergen edi. Jalpy, bul óńirdegi memleketterdiń arasynda tek bılik nemese úkimet organdarynyń aıasynda ǵana emes, sonymen qatar parlamentaralyq, mádenı, sport jáne basqa da salalarda qarym-qatynas tereńdeı túsýi kerek. Osy oraıda baýyrlas elder ózara utymdy baılanysty nyǵaıtady. Álemde bolyp jatqan oqıǵalar barlyq memleketke keri áserin tıgizip otyrǵany belgili. Geosaıası ahýal, kórshi memleketke qoıylǵan ekonomıkalyq sanktsııalar Ortalyq Azııa elderine tikeleı áser etedi. Sebebi kórshiles memleket bolǵannan keıin, mundaı jaǵdaı baıqalatyny anyq. Sondyqtan Ortalyq Azııa elderiniń arasyndaǵy ekonomıkalyq ıntegratsııa óte mańyzdy bolyp tur. Barlyǵymyzdyń transshekaralyq ortaq múddemiz, joldarymyz bar. Biz tarıhı Uly Jibek joly boıynda jatqan memlekettermiz, ejelden saýda-sattyq jasap úırengenbiz. Barshamyzdyń mádenıetimiz, saltymyz bir ekenin umytpaǵan abzal. Osynyń barlyǵyn qamtı otyryp qarym-qatynasymyzdy nyǵaıtý – qazirgi kezde óte mańyzdy. Bul rette birinshi parlamentaralyq forýmǵa aýqymdy maqsat júktelip otyr.
- Forým barysynda Ortalyq Azııa elderi arasyndaǵy qandaı máseleler qaralady?
- Atalǵan is-shara aıasynda bes memlekettiń parlament tóraǵalarynyń arasynda ekijaqty kelissózder ótedi. Osy oraıda parlament basshylary kóptegen máseleni jekeleı talqylaıdy. Sonyń arasynda ekonomıkalyq, parlamentaralyq qarym-qatynas, elderimiz arasyndaǵy túrli protsesterdi zańnamalyq turǵyda qamtamasyz etý eskerilip otyr. Bul baǵyttaǵy jumystar ekonomıkaǵa oń áserin tıgizedi dep oılaımyn. Ortalyq Azııa memleketteriniń qarym-qatynasy damı tússe, osy elderdiń jalpy ishki óniminiń ósýine de yqpal etedi. Tranzıtpen ótetin ónimderge qatysty zańdylyqty qamtamasyz etý óte mańyzdy. Sonymen qatar, shekara men keden, aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy máselelerdi der kezinde birlesip sheshý kerek. Munymen qosa, transshekaralyq sý máselesi de ózekti. Aral - Qazaqstan men Ózbekstan arasyndaǵy ortaq problema. Sondyqtan transshekaralyq ózenderdi tıimdi ári durys paıdalaný, sýdy aýyl sharýashylyǵyna jetkizý óńirdegi memleketterdiń arasyndaǵy yntymaqtastyqqa qatysty bolyp tur. Qazirgi ýaqytta Eýropa men Reseı arasyndaǵy ahýaldy eskere otyryp, ózimizdiń ónimderimizdi basqa joldarmen eksporttaý qarastyrylyp jatyr. Bul rette zańnamalyq turǵydan sheshim jasaıtyn qadamdar bar ekenin eskerý kerek. Budan bólek, Ózbekstanmen, Qyrǵyzstanmen, Túrikmenstanmen shekaralas ornalasqan aýyldardy, óńirlerdi damytý, bul eldi mekender arasynda saýdany jetildirý máselesin jergilikti atqarý organdary yntymaqtasyp sheshýi kerek. Osy forýmda jergilikti qarym-qatynasty damytýǵa ekpin qoıylady.
- Álemdegi ahýaldy eskere otyryp, kúrdeli jaǵdaıdan shyǵý joldary qarala ma?
- Árıne, Ortalyq Azııa elderi arasynda bul máselelerdi jeńil eńserýge nazar aýdarylady. Óńirdegi keıbir elder arasynda shekaraǵa qatysty máseleler bar ekeni anyq. Bul problema bir forýmnyń deńgeıinde sheshilmeýi múmkin. Biraq aldaǵy jıyn barysynda kelissózderdi jalǵastyrý máselesin pysyqtaýǵa bolady. Shıelenis jolymen bul problemalar sheshilmeıtinin bilemiz. Sondyqtan pikir almasý kezinde óńirdegi osy máselelerge qatysty oń usynystar bolady degen oıdamyn.
- Ortalyq Azııa memleketteriniń birinshi parlamentaralyq forýmy aıasynda mádenı is-sharalar óte me?
- Forýmnyń plenarlyq májilisinde ár eldiń bir depýtaty mádenı jáne tarıhı baılanystarymyz jaıynda arnaıy baıandama jasaıdy. Ortalyq Azııa elderiniń mádenıetine, salt-dástúrine, tarıhyna qatysty ortaq qundylyqtarymyz bar ekeni belgili. Osy oraıda bul taqyryp boıynsha depýtattar ortaǵa oı salady. Bul turǵyda forým barysynda mańyzdy taqyryptar kóteriledi dep sanaımyn. Ár memleketten kelgen óner adamdarynyń kontserti uıymdastyrylady. Túrkistannyń búkil túrki álemi úshin mańyzy zor ekenin bilemiz. Bul shaharda kópshilikti qyzyqtyratyn nysandar barshylyq. Túrkistanda salynyp jatqan mýzeılerde, tarıhı ortalyqtarda jalpy túrki álemi men Ortalyq Azııa elderiniń tarıhynan syr shertetin qundy jádigerler qamtylatyn bolady. Forýmǵa kelgen qonaqtar osynyń birazymen tanysady dep oılaımyn.
- Bul forým aldaǵy ýaqytta turaqty túrde uıymdastyrylyp tura ma?
- Osy forým túrli salalardy damytýǵa eleýli yqpal etedi. Sondyqtan ony turaqty túrde ár memleket uıymdastyrady degen oıdamyn. ıAǵnı, Ortalyq Azııa memleketterine qatysty ortaq problemalar jıi talqylanady. Parlament basshylary kezdesken kezde bul másele sheshiletin bolady. Biz ony jyl saıyn uıymdastyrý kerek degen usynys jasamaqpyz. Qarym-qatynysymyz óte tyǵyz bolýy úshin jıi kezdesip, pikir almasýymyz kerek. Qazirgi kezde Ortalyq Azııa elderiniń birigýi, yntymaqtasýy, ortaq múddeni talqylaýy bolashaq úshin úlken qadam dep esepteımin. Sondyqtan barlyq elder bul forýmǵa oń kózqaraspen qarap otyr.