Pákistandyq jýrnalıst Qazaqstandaǵy ulttar birligi men Astana týraly maqala jazdy
Bakýden Islamabadqa jol tartqan reısim Astana áýejaıynda qonyp kele jatqanda oıymda kóptegen saýal boldy. Bul men jańa elorda Astanaǵa alǵashqy saparym edi. Qazaqstannyń burynǵy astanasy Almatyda men birneshe ret 1993, 1997 jáne 1999 jyldary bolǵanmyn.
Oıymdy jaılaǵan saýaldar san-alýan: buǵan deıingi saparlarymdaı qazaqstandyqtar qonaqjaılyqpen qarsy ala ma? Jańa elorda Astana qazaq mádenıetiniń sol bir aıryqsha jylylyǵyna ıe me álde bul qazaqstandyq konfessııaaralyq jáne ultaralyq jylylyq úlesi joq jaı ǵana megapolıs pe?
Esterińizge sala ketsek, Qazaqstan Respýblıkasy KSRO kúırep, jańa táýelsiz memleketter paıda bolǵan ótpeli kezeńde etnosaralyq qaqtyǵystar men janjaldardan jaltara alǵan postkeńestik keńistegi sanaýly elderdiń biri sanalady. Búginde Qazaqstan ózderiniń kúsh-jigerin osynaý jas memlekettik gúldenýi úshin toptastyra alǵan birneshe etnıkalyq toptyń tatý-tátti tirshilik etýiniń tamasha úlgisi bolyp otyr.
Keńes odaǵy ydyraǵannan keıin onyń burynǵy barlyq respýblıkalary etnıkalyq ózin-ózi taný kezeńinen ótti. Olar táýelsizdigin jarııalaǵannan keıingi on jyl boıy orystar, nemister, polıaktar, ýkraındar men ózge de ulttar postkeńestik elderden qonys aýdardy. Degenmen, Qazaqstan mundaıdy bastan keshirmegen jalǵyz el bolǵan sııaqty. Óıtkeni, Ult kóshbasshysy - Prezıdent Nursultan Nazarbaev halyq bastapqy kezeńde kete bastaǵanda shuǵyl áreketterge baryp, turǵylyqty ǵana emes ulttardyń ókilderine qamqorlyq pen qurmet kórsete otyryp, «Birtutas ult» fılosofııasyna negizdelgen memleket qurdy. Sondyqtan da Prezıdent Nursultan Nazarbaev júzege asyrǵan «mýltıkýltýralızm saıasatynyń» arqasynda buryn kóship ketkenderdiń basym kópshiligi Qazaqstanǵa qaıtyp oraldy.
Áli kúnge deıin orys tili Qazaqstanda etnosaralyq qarym-qatynasta joǵary rólge ıe. Degenmen, memlekettik til de tuqyrtylyp otyrǵan joq. Úkimet birtindep ony qoǵamdyq sanaǵa sińirip, mektepter men ýnıversıtetterde belsendi túrde oqytýda. Sonyń nátıjesinde búginde túlekterdiń 90 paıyzǵa jýyǵy kúndelikti qarym-qatynasqa jáne osydan birneshe jyl bir qazaq tilin bilý mindetti sanalatyn memlekettik qyzmettegi jumys barysyna jetkilikti deńgeıde qazaq tilin biledi.
QR Úkimetiniń baǵdarlamasyna sáıkes 2020 jylǵa qaraı kúndelikti qarym-qatynas deńgeıinde qazaq tilinde sóıleıtin halyqtyń úlesi 95 paıyzǵa jetetin bolady. Búkil Qazaqstanda atalǵan maqsatqa qol jetkizý úshin kóptegen tildik ortalyqtar jumys istep tur.
Qazaqstanda turatyn 140-tan astam ulttyń tili men mádenıeti dástúrli qazaq mádenıetimen qatar erkin damý ústinde. Qazaqstanda ómir súretin túrli etnıkalyq toptardyń ókilderi óziniń mańyzdylyǵy jaǵynan biregeı sanalatyn uıym - Qazaqstan halqy Assambleıasyna kiredi. Búginde bul Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy konsýltatıvtik-keńes organy. Assambleıanyń ókilder toby QR Parlamentiniń tómengi palatasy Májiliske depýtat bolyp saılanady.
Assambleıa 15 tilde jaryq kóretin gazet pen jýrnalǵa, 8 tildegi radıo habarlaryna jáne 7 tilde telebaǵdarlamaǵa qoldaý kórsetedi. Qazaqstanda ózbek, tájik, nemis, uıǵyr jáne ýkraın tilderinde bilim beretin 88 mektep bar. Jyl saıyn Qazaqstan halqy tilderinde birneshe ondaǵan kitap jaryq kóredi. Qazaq jáne orys teatrlarynan bólek ózbek, uıǵyr, koreı jáne nemis ulttyq teatrlary bar.