Ózi de, júrip ótken ómir joly da ózgelerge úlgi - Baqytjan Ertaev - «Halyq qaharmany»
Osy jyldar aralyǵynda ol Qazaqstan áskerin reformalaý sharalaryna úles qosyp, bul baǵytta qanshama ıgi isterge bastamashy bolyp, qanshama sarbazdardy áskerı is-áreketterge mashyqtandyrdy. Óz isine degen adaldyq pen eńbekqorlyq arqasy bolar 2008 jyly Baqytjan Ertaevqa elimizdiń eń joǵarǵy nagradasy - «Halyq qaharmany» ataǵy berildi. Memleket basshysy atalmysh nagradany B.Ertaevtyń basshylyq qyzmettegi jetistikterine ǵana emes, Aýǵanstandaǵy soǵys kezindegi batalon komandıri retinde óziniń erjúrek áskerı basshy ári aqyldy áskerı strateg retindegi qasıetterin nazarǵa ala otyryp, bergen.
B.Ertaev soǵysta naǵyz qazaqtyń qaısar uldaryna tán erlik kórsetip, jeriniń 4/3-i taýly aımaq bolyp keletin Aýǵan elinde san túrli áskerı tásilderdi qoldana bilgen qazaqtan shyqqan áıgili strategteriniń biri. Baqytjan Ertaev ol kezde nebári 27 jasta bolsa kerek. Óziniń jastyǵyna ári áskerı sheniniń asa joǵary bola qoımaǵandyǵyna qaramastan ásker basshylary ony biliktiligi men tájirıbeliligi úshin batalon komandıri etip taǵaıyndaǵan.
Jalpy Baqytjan Ertaev týraly, onyń erlik isteri men aýǵan jerindegi áskerı qımyldary týraly jazylǵan dúnıeler az emes. «El» qoǵamdyq-saıası ekonomıkalyq aptalyǵynda B.Ertaevtyń ómiri jóninde jazylǵan kitaptyń mazmunyn baıandaı kele maqalanyń avtory Beıbit Jumajan batyrdyń erlikterin bylaısha sýretteıdi: «Atalǵan kitapta Aýǵan soǵysynyń qaHarmany, Qazaqstannyń Qarýly Kúshterin qalyptastyrýǵa, reformalaýǵa eleýli úles qosqan kórnekti áskerı qaıratker, general-leıtenant Baqytjan Ertaevtyń erlikteri men azamattyq beınesi naqty derektermen jan-jaqty sıpattalǵan. Keıipkerdiń jasaǵan erlikteri osy bir kitapqa ǵana emes, birneshe kitapqa arqaý bolarlyqtaı. Onyń Aýǵan soǵysynda batalon basqaryp júrgeninde jaýyngerlerdiń rýhyn kóterý úshin ózi alǵa shyǵyp shabýyl bastaǵan kezde komandırleriniń jaý oǵynan taısalmaı qol basqaryp bara jatqanyn kórgen sarbazdary arqalanyp, sońynan atoı salyp júgiretini qolbasshylyq qyryn ashyp bergen. Ertaev óziniń batalonymen nebir kúrdeli operatsııalardy júzege asyrǵan. Birneshe ret dushpandardyń qarý-jaraq qoımasyn basyp alǵan. Taý basyndaǵy jaý bekinisterin únemi buzyp ótip otyrǵan. Sol kezdegi KSRO Qorǵanys mınıstri Keńes Odaǵynyń Marshaly Sergeı Sokolov pen Bas shtabtyń bastyǵy Sergeı Marshal Ahromeevtiń batalon komandıri Baqytjan Ertaevtyń jaýyngerlik is-qımyldy sheber uıymdastyra biletinin, áskerı taktık retindegi eńbegin joǵary baǵalap, qatty qadirleýi, Kabýlǵa shaqyryp baıandamasyn búkil komandırler aldynda tyńdatýy sol kezde-aq onyń bilikti áskerı basshylar qatarynan oryn alǵandyǵyn kórsetedi.
Sonaý Aýǵan soǵysynyń ot-jalynynda júrgenniń ózinde Allany aýzynan tastamaı, ata-baba arýaǵyna syıynatyn ol atys kezinde qırap qalǵan meshitti batalonyn jumyldyryp jóndetedi. Bul onyń eń aldymen óziniń musylmandyq paryzyn ótegeni bolǵanmen, jergilikti aýǵandyqtar úshin áseri kúshti bolǵany sondaı «Musylman komandır» atanyp, olardyń senimine kirgen. Jergilikti halyq bir toǵaıdy Baqytjan degenge tilderi kelmegendikten onyń qurmetine «Baqtııar toǵaı» dep te ataǵan. Beıbit halyq múmkindikterinshe ózderiniń «musylman komandırlerin» abaısyz tıer oqtan qorǵap, onyń aldy-artyn dushpandardan arshyp otyrǵan. Sondyqtan da bolar, Ertaev qystaqtan qystaq, qala men qala arasynda emin-erkin júrgen.
Aýǵannyń joryq jolynan ótken Ertaev KSRO-nyń jalpy komandalyq joǵary áskerı Akademııasyna túsip, ony bitirgennen keıin alty jyl Germanııanyń Potsdam qalasynda polk komandıri boldy. Bul polktiń komandıri alǵash ret orys emes ulttyń ókili bolǵan KSRO Qarýly Kúshterindegi tarıhı oqıǵa edi. Osyndaı úlken dáreje tuńǵysh ret Baqytjan Ertaevqa buıyrǵandyqtan bul qazaq áskeri tarıhynda da altyn áriptermen jazylyp qalatyndyǵy daýsyz», deıdi avtor maqalasynda.
Baqytjan Ertaev týraly áli qanshama týyndylardyń dúnıege keletini belgisiz. Biraq batyrdyń erlik ister týraly jazylǵan dúnıeler osy kezdiń ózinde de az emes jáne olar keıingi óskeleń urpaqqa úlgi ónege bolyp qalary sózsiz. Batyrdyń tek ásker salasyndaǵy sheberligi men biliktiligi ǵana emes, óz Otanyna, eline, ultyna degen súıispenshiligi, adamgershilik qasıetteri de óz aldyna jeke kitap bolyp jazylatyn dúnıe. B.Ertaev eldegi merzimdi basylymdardyń birine bergen suhbatynda bylaı deıdi: «Qazaq jigitteri aýǵanda eshkimnen kem soǵysqan joq. Olardyń namysqoılyǵy, babalarymyzdan qalǵan, ana sútimen, ata kúshimen daryǵan qaısarlyǵy men qaırattylyǵy nazar aýdaratyn. Arýaqtarǵa syıynyp, urysqa uranmen shyǵatyn sarbazdar boldy. Adamdy syılaı biletin qasıetterine súıinesiz. Qazir, keıde tereń oıǵa ketkende esime túsedi. Qazaqtyń jigitteri únemi bizdiń aınalamyzda júripti, «kombatymyzdyń ómirine basyńmen jaýap beresiń», degendeı áńgime jasaǵan sııaqty. Qazirgi «oqqaǵar» degen sóz ǵoı. Bul endi men komandır bolǵan soń ǵana nazar aýdarylǵan dúnıe emes, olardyń aǵa tutyp, qanym dep qaraılasqan qasıetiniń belgisi». Osynyń erjúrek komandırdiń baýyrmaldyǵynyń, óz ultynyń ókilderine degen maqtanysh seziminiń bir kórinisi bolsa kerek. Bul óz halqynyń naǵyz patrıotyna ǵana tán qasıet bolsa kerek.
B.Ertaevtyń elimizde asa joǵary marapttardyń biri «Halyq qaharmany» ataǵyn alyp turyp: «Bul Aýǵanstanda ot keshken qarakóz qazaq jigitteriniń qaharmandyq erligin baǵalap berilgen nagrada dep bilemin. Ekinshi, áskerı qyzmette júrgende sińirgen eńbegimniń eskerilgeni shyǵar. Beıbit kezeńde Otan qorǵaý sapynda turǵan sarbazdar men Qorǵanys mınıstrine deıin quttyqtaımyn. Bul jalpy elimizdiń bolat qalqany - áskerimizdiń qyzmetin baǵalaǵandyq...
...Ol kezde Otanymyz tynyshtyqta ómir súrip jatty. Al 18-den asqan jastar Aýǵan jerinde soǵysta boldy. Árıne, munyń kóp qıynshylyqtary bar edi. Bireýdiń balasy úılenip, máre-sáre toı jasap jatsa, kórshisiniń uly Aýǵanstanda qarý asynyp, qandy shaıqastardyń ishinde júrdi. Ata-anasy kúnine myń qaıtara qudaıǵa syıynyp, «balamdy aman-esen saqtaı gór» dep jalbarynýmen ýaqyt ótkizdi» deýiniń ózi keýdemsoqtyqtan ada, óziniń ǵana emes ózgelerdiń de jetistikterin kórip, baǵalaı biletin tekti tulǵaǵa tán qasıetterden týǵan sóz bolsa kerek.
Búginde halqynyń ardaqty uly, áıgili general, aýǵan soǵysynyń ardageri Baqytjan Ertaev eki ul, bir qyz tárbıelep otyrǵan asqar taýdaı áke. Serikjan atty uly ákesiniń jolyn qýyp, B.Momyshuly atyndaǵy áskerı akademııany bitirdi. Temirlan atty uly halyqaralyq qatynastar salasynda eńbektenýde. Al qyzy Gúldana osy ýaqytta mektep oqýshysy. Ol ózi de, júrip ótken ómir joly da ózgelerge úlgi - asyl azamat.