Ózge órkenıet bar ma? - baspasózge sholý
***
Búginde jergilikti atqarý organdarynyń basty mindeti birinshi qajetti taýarlarǵa baǵanyń negizsiz ósýine jáne óńirlerdegi valıýta aıyrbastaý pýnktterindegi alypsatarlyq dúrbeleńniń oryn alýyna jol bermeý. Bul týraly keshe selektorlyq rejimde ótken keńeste Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary Baqytjan Saǵyntaev aıtty dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanynda.
Basylymnyń málimetinshe, keńes jumysyna ortalyq memlekettik organdardyń basshylary, oblystardyń, Astana jáne Almaty qalalarynyń ákimderi qatysty.
Birinshi vıtse-premer ákimdikterge saýda núkteleriniń úzilissiz jumysyn qamtamasyz etýdi, áleýmettik mańyzdy taýar túrleri men JJM baǵalaryna kúndelikti monıtorıng júrgizýdi, paıda bolǵan problemalarǵa tıisti zańdy sanktsııalar qoldanýǵa deıin baryp, shuǵyl únqatýdy tapsyrdy.
Sondaı-aq, ákimdikterge Ulttyq bank fılıaldarymen birlesip qarjy rynoktaryndaǵy jaǵdaıdy muqııat qadaǵalaý jáne valıýtanyń aıyrbas baǵamynyń Ulttyq bank belgilegen ólshemderden aýytqýyna jol bermeý jóninde sharalar qabyldaý tapsyryldy.
Qalyptasqan jaǵdaıda óńirlik turaqtandyrý qorlary azyq-túlik ónimderi baǵasyn turaqtandyrýda yqpaldy qural bolyp tabylady, dep atap ótti B.Saǵyntaev.
Turaqtandyrý qorlary qyzmeti máselelerin jalpy úılestirý ÓDM-ge júktelip, oǵan ahýaldy jáne áleýmettik mańyzdy azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn retteý monıtorıngi boıynsha EBJM jáne BQA-men tyǵyz baılanysty qamtamasyz etý tapsyryldy.
Іshki rynokty azyq-túlikpen qamtamasyz etý jáne óńirlerdegi azyq-túlik taýarlary óndirisiniń balansyna qadaǵalaý jasaý Aýyl sharýashylyǵy mınıstrine júkteldi.
Osy oraıda Premer-Mınıstr Serik Ahmetovtiń tapsyrmasy boıynsha óńirlerdegi operatıvti ahýalǵa baqylaý jasaý Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary Baqytjan Saǵyntaevqa júktelgenin eske sala ketý qajet. Maqala «Óńirlerdegi ahýal nazarda ustalady» degen taqyryppen berilgen.
Damýshy elderdiń ulttyq valıýtalaryna tán jaǵdaı bizdiń ulttyq valıýtamyzdy da aınalyp ótpedi. Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq bankiniń ulttyq valıýtamyzdyń aıyrbas baǵamyn birqalypty deńgeıde ustaýdan bas tartý, valıýtalyq ınterventsııa kólemin tómendetý jáne teńgeniń aıyrbas baǵamynyń qalyptasý úrdisine aralasýyn shekteý týraly qabyldaǵan sheshimi kesheli beri halyq arasynda qyzý pikirtalas týǵyzýda, dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazetinde ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti qarjy kafedrasynyń meńgerýshisi, ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty, dotsent Maııa Arzaeva «Bul sharanyń ekonomıkaǵa oń yqpaly bar» degen maqalasynda.
Avtordyń pikirinshe, ekonomıkanyń, onyń ishinde qarjy naryǵynyń kúrt ózgerýine jol bermeý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq banki 3 teńge kóleminde aýytqýyn eskere otyryp, teńgeniń AQSh dollaryna shaqqandaǵy araqatynasyn 185 teńge mólsherinde belgiledi. Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq bankiniń resmı keltirgen málimeti boıynsha 2012 jylǵa qaraǵanda 2013 jyly tólem balansynyń profıtsıti 5,4 esege qysqarǵan. Teńge baǵamyn túzetý týraly sheshim qabyldaýǵa bul da ózindik negiz boldy dep aıta alamyz.
Ulttyq valıýta baǵamynyń tosynnan ózgerýi, ári «kósh júre túzeledi» degendeı, ýaqyt óte kele nyǵaıýy uzaqmerzimdi perspektıvada ekonomıkaǵa oń yqpal jasaıdy. El Úkimeti tıisti sharalar keshenin júzege asyrsa, bul mýltıplıkatıvtik áserge ıe bolady. Bul turǵydan el Úkimetiniń qarap qalmaı jatqanyna bárimiz kýá bolyp otyrmyz. Ulttyq valıýtamyzdyń nyǵaıýy ónerkásip óndirisiniń, ınvestıtsııanyń, jumyspen qamtý deńgeıiniń, nátıjesinde ishki jalpy ónim mólsheriniń ósýine áser etedi. Sebebi, bul eń aldymen kapıtaldyń ketýine shekteý qoıady. Aǵymdaǵy syrtqy ekonomıkalyq konıýnktýra men makroekonomıkalyq jaǵdaı úshin qalypty qubylys bolyp tanylatyn bul úderis otandyq taýarlardyń básekege qabilettiligin qoldaý aıasynda ári altyn-valıýta qorynyń tómendeýiniń aldyn alý, eksport pen ımport almastyratyn sala kásipkerleri úshin óte tıimdi. Keden odaǵy sheńberinde otandyq óndirýshilerdi ekonomıkalyq turǵydan qoldaý barysynda óte qajet tetik, deıdi ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty.
***
Bir zamandarda áıelder kúıeýinen taıaq jep, kókala bolyp júretin. Sol kezde bul qazaq qoǵamy úshin úırenshikti qubylys sekildi kórinetin bizge. Jeńgelerimizdiń taıaq jegenin talaı márte kózben kórdik, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi nómirindegi «Adýyndy arýlar» atty maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, kapıtalıstik elderde, kerisinshe, áıelderinen taıaq jeıtin erkekterdiń sany eselep artqan. Brıtanııada turmystyq zorlyqpen aıyptalǵan áıelderdiń sany sońǵy bes jylda eki ese kóbeıgen. Erlerdiń quqyǵyn qorǵaıtyn «ManKind» qaıyrymdylyq uıymynyń málimetterine súıensek, kúıeýlerine kúsh jumsaǵan názik jandylardyń sany byltyr 4 myńǵa jaqyndaǵan. Al 2005 jyly jábirlenýshi erkekterdiń sany 1500 ǵana bolǵan.
Bul qubylys Qazaqstanda da kórinis bere bastaǵan. Kúıeýin tastap, ózgeniń eteginen ustaǵandar da, bar múlkin tartyp alyp, dalaǵa tastaǵan, balalaryn shýlatyp, qashyp ketken áıelder jetkilikti. Alımentin tólemeıtin arýlar da bar. Qysqasy, bul tóńirekte sóz qozǵaǵanda, ózekti órteıtin áńgime kóp.
Basylymnyń málimetinshe, tosyn minez ben tez ashýlanatyn arýlar minezi jumsaq qurbylyryna qaraǵanda, tez qartaıyp, erterek kóz jumady eken. Bul qubylysty Pıttsbýrg ýnıversıtetiniń ǵalymdary dáleldepti (AQSh). Doktor Hıları Tındldiń jetekshiligimen bilikti mamandar 100 myń áıeldi baqylaýǵa alǵan. Arýlarmen júrgizilgen kúrdeli psıhologııalyq saýalnama 8 jyldyq zertteýlerdiń qorytyndysyn dál shyǵaryp berdi. Qyrsyq minez, salyńqy kóńil kúı qan qysymyn kóterip, qandaǵy holesterın mólsherin de shamadan tys arttyrady. Erteńine senimdi adam júrek dertine 9 paıyz az ushyraıdy ári olar ózgelerge qaraǵanda, dúnıeden kesh ótedi. Ómirdiń ózin novellaǵa aınaldyrǵan, ezýinen kúlki ketpeıtin shýaqty jandar dertke de sırek tap keledi. Al ashýy betine shyǵyp turatyn arsyzdaý áıelder jıi naýqastanyp, jaryq dúnıeden erte ótedi.
On segiz myń ǵalamnyń qupııasy áli ashylǵan joq. Ázirge ashylýyda múmkin emes. Óıtkeni adamzat balasy qııadaǵyny qaǵyp túsetindeı zor múmkindikterge ıe bola qoıǵan joq, dep jazady «Aıqyn» gazeti «Ózge órkenıet bar ma?» degen maqalasynda.
Basylymnyń atap ótýinshe, mamandardyń esebine súıensek jat jurttyqtardyń kemesi jer betinde 86 ret apatqa ushyraǵan eken. Ásirese álemge keńinen tanymal bolǵan 1947 jyly AQSh-tyń Nıý-Meksıko shatatyndaǵy Rozýell shaharynyń mańyna qulaǵan bógde ǵalamshar ıeleriniń kemesi.
1716 jyly 2 sáýirde Reseıdiń Sankt-Peterbor qalasyna jaqyn jerde aspanda eki belgisiz nysan soqtyǵysyp qatty jarylys bolǵan. Bul jóninde qala muraǵatynda óte qyzyqty derekter saqtalǵan. Sondaı-aq, Frantsııada da, AQSh-tyń Tehas shtatynda da osyndaı oqıǵalar tirkelgen.
Al 1908 jyly taıgaga qulaǵan Týngýs metorıti jóninde alyp-qashpa áńgime tym kóp. Degenmen, sonyń ishinde myna bir boljam kóńilge qonatyndaı. Týngýs metorıtin túpkilikti zerttegen nemis ǵalymdary ony aspan denesi emes, bógde jurttyń ǵarysh kemesi degen boljam jasady. «Bul - tabıǵı túzelgen aspan denesi emes, jaqsylap óńdelgen ǵarysh kemesiniń bóligi. Sondaı-aq, deneniń jerge soqtyǵysatyn kezindegi jyldamdyǵy ne bári sekýndyna 2-3 shaqyrymdy quraǵan. Al ol meteorıt bolatyn bolsa sekýndyna 50-60 shaqyrdy alatyn jyldamdyqpen qulaýy tıis edi». Nemis ǵalymdary osylaı deıdi. Bultartpas aıǵaqty qolǵa ustap otyrǵan Olarǵa qarsy daý aıtý múmkin emes-aý. Dál osyndaı belgisiz nysan 1937-1938 jyldary germanııa terrıtorııasyna da qulaǵan. Basynda Gıtler turǵan Úshinshi Reıh qulaǵan ǵarysh kemesin jasyryn kúıde uzaq zerttep, soǵys ýaqytynda «ushatyn tabaqshadan» aýmaıtyn aıyrplan jasap shyǵarǵany bar. Onysy iske asty ma, joq pa? Belgisiz. Áli kúnge Úshinshi Reıhtyń ǵajaıyp ushatyn tabaqshalary jóninde qańqý áńgime kóp.
Al mundaı jat jurttyqtardyń kemesi qazaq jerinede birneshe márte apatqa ushyraǵan. Ásirese 1972 jyly Balqash mańyna qulaǵan (ol jerde ataqty Sarshaǵan polıgony tur) ushatyn tabaqsha jaıynda sol kezdegi KSRO áskerıleri arasynda úlken áńgime bolǵany ras. Óıtkeni KSRO Qorǵanys mınıstrligi «Bul - AQSh-tyń áreketi. Bizdiń ústimizden barlaý jasady. Ushatyn apparat solardiki» dep soqty. Óıtkeni ol polıgonda jańadan jasalǵan ballıstıkalyq zymyran synaqtan ótip jatqan-dy. Artynan birlesken zertteý barasynda ǵarysh kemesi jalpy adamzat qolynan shyqpaǵany, ózge ǵalamshardan kelgeni anyqtaldy. Apatqa ushyraǵan ǵarysh kemesiniń qaldyǵy Máskeýge áketilip, arty jumbaq bolyp qalǵan.
1995 jyly AQSh jer serigi sheksiz ǵalamnyń bir qıyrynda ushyp bara jatqan birneshe belgisiz nysandy sýretke túsirgen. Olardyń keıbiriniń úlkendigi 350 shaqyrymǵa jetken. Al keıbiri odan da úlkenirek eken. Bul ne sonda? Aspan áleminen bógde órkenıetti izdep júrgen astrofızıkter Jerge qaraı jaqyndap kele jatqan alyp nysandardy baıqaǵan. Olardyń úlkendigi 300-den 500 shaqyrymnyń kóleminde eken.
Buıyrsa, bul belgisiz ǵarysh nysandary 2014 jyldyń ortasynda Jerge jetetin kórinedi. Belgisiz tirshilik ıelerimen qandaı qarym-qatynas bolmaq? Ol endi boljap bolmaıtyn dúnıe.
Árıne, ǵalamshararalyq soǵys bola qoımasy anyq. Eger de olar da sondaı aram pıǵyl bolǵanda baıaǵyda-aq jerdi joıyp jiberer edi. Bul - aqıqat. Olar úshin biz damýdyń áli kúnge alǵashqy satylarynda júrgen, «qola dáýiriniń» adamdarymen paraparmyz. Mysalǵa eki ortada soǵys bola qalsa, adamdarmen jándikterdiń aıqasyna uqsap qalar edi. «Jándikter» - biz, al adamdar dep turǵanymyz - órkenıet ıeleri. Degenmen, túbi bir bógde ǵalamshar turǵyndarymen qarym-qatynas ornary anyq. Biraq qaı baǵytta, qashan? Ázirge biz janýarlarǵa qalaı túrli tájirıbe jasap, baqylaýǵa alsaq, damyǵan jatjurttyqtar da sondaı bizge kózqaraspen qarap, jer sharyn óz baqylaýynda ustap otyrǵany anyq. Bul - dáleldengen dúnıe, deıdi basylym.