ÓZEKTІ PІKІR: Jańa termındi qoldanǵanda abaı bolǵanymyz jón

ASTANA. QazAqparat - Memlekettik til týraly sóz qozǵalǵanda, tipti de únsiz qala almasymyz anyq. Bıyl úlken bir jıyn ústinde Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń shet tilderinen keıbir sózderdi ana tilimizge aýdarǵanda asa muqııat bolýymyzdy eskertkeni kóńilime qona ketkeni sondyqtan bolar. Bul ózekti taqyryp buqaralyq aqparat quraldarynda da, qoǵam arasynda da kóp aıtylyp, kóp talqylanyp júrgeni belgili. Ázirge sabaq alǵanymyz shamaly dep oılaımyn.

Kezinde Úkimet basshysy bolyp qyzmet atqarǵan ýaqytynda memlekettik tildi damytý jóninde komıssııa quryp, qarajat bólýge, tipti Til komıtetin qurýǵa belsene atsalysqan Danıal Ahmetov komıssııanyń kezekti bir otyrysynda termındermen jumys jasaý jónindegi taqyrypty qozǵaı kele, «Balkondy» «qyltıma» dep aýdarypty, budan ne uttyq?!» degen ýáj aıtyp edi. Oılap qarasaq, jany bar sóz. Bizge eń aldymen til tazalyǵy kerek.

Bul jóninde ult ustazy atanǵan Ahmet Baıtursynuly: «Til tazalyǵy degenimiz - ana tildiń sózin basqa tildiń sózimen shubarlamaý. Basqa tilden sóz tutyný qajet bolsa, jurtqa sińisip, qulaqtaryna úıir bolǵan, maǵynasy halyqqa túsinikti sózderdi alý» dep jazǵany belgili. Biz osy sózderdi jadymyzǵa myqtap toqyp alsaq, ana tilimizdiń jat sózderdiń kirigýi arqyly shubarlanýyna jol bermegen bolar edik-aý!..

Alash arysynyń eskertpesi, ásirese, BAQ qyzmetkerlerine tikeleı qatysty der edim. Sebebi, merzimdi baspasóz betinde tasqa basylǵan termınderge, elektrondy BAQ-ta aıtylǵan, efırden berilgen jańa sózderge barynsha abaı bolǵanymyz jón. Kópshilik oqyrman qaýym, jastar, oqýshylar men stýdentter BAQ-ta jazylǵan sózderdi, jańa termınder men ataýlardy jyldam ári sol qalpynda kókeıge saqtap qalady. Baspasózde jaryq kórgen soń, jazylýyn da zańdy dep uǵynady. Negizinde, Úkimet janyndaǵy Memlekettik termınologııa komıssııasynda bekitilgen termınder ǵana zańdyq turǵyda qoldanylýǵa jatady emes pe?! Mysaly, qazir elektrondy BAQ-ta, telearnalarda habar júrgizýshi jýrnalısti «júrgizýshi», «tizginshi» dep árkim ártúrli atap júr. Al «júrgizýshi» degen uǵym kólik júrgizýshi degen maǵynada bizdiń sanamyzǵa ornyǵyp qalǵany shyndyq jaıt.

Jýrnalısterdiń jańa sóz qoldanysyn, jańa termınderdi paıdalanǵanda asa abaı bolǵandary jón degen oı osydan baryp týyndaıdy. Teginde, jalpyǵa ortaq, kópshilikke túsinikti, qalyń oqyrman qabyldaǵan termınderdi qoldanǵanymyz abzal.

Aınalyp kelgende, ana tilimizdiń taǵdyry kimdi tolǵantpas deısiz?! Qazaq bolyp dúnıe esigin ashqan árbir qandas baýyrymyz til máselesine kelgende shyr-pyr bolyp, janyn shúberekke túıip, eńbek sińirse, qanekı! Ana tilinde jazyp qana qoımaı, mádenıetti, oryndy sóıleı bilýdiń de mańyzdylyǵy asa zor. Sol sebepti úıde, balabaqshada, mektepte, jumys ornynda, qoǵamdyq ortada, jıylystarda, qonaqta, taǵy basqa da jerlerde memlekettik tilde sóılesek, memlekettik tildiń damýyna árkim de óz úlesin qosar edi ǵoı. Ol úshin, árıne, qazaqy tálim-tárbıe kerek-aq. Ár qazaqtyń júregi ana tilim dep soqsa ǵoı deısiń!..