Ózbekstanda ortaǵasyrlyq eki jasyryn qala tabyldy — sheteldegi qazaq baspasózi
Ǵalymdar balyqtyń jańa túrin ashty — ÓzA
Ózbekstandyq ǵalymdar Ferǵana ańǵaryndaǵy sý qoımalarynan ǵylym úshin buryn belgisiz bolǵan balyqtyń jańa túrin anyqtady, dep habarlaıdy ózbekstandyq «ÓzA» aqparat agettigi.
Bahtıer Sheralıev jetekshilik etetin Ferǵana memlekettik ýnıversıtetiniń ıhtıolog ǵalymdary Ferǵana ańǵary men Ózbekstannyń basqa aımaqtaryndaǵy balyqtardyń túrlik quramy, bıologııasy jáne ekologııasyna qatysty aýqymdy zertteý jumystaryn júrgizip keledi.
Bahtıer Sheralıevtiń aıtýynsha, sońǵy birneshe jyldaǵy Ortalyq Azııa sý qoımalaryn ıhtıologııalyq turǵyda zertteý nátıjesine oraı, bul aımaqta áli de tolyq zerttelmegen túrler kóp. Ótken jyldary Shahımardan ózeninen «Triplophysa ferganaensis» jáne Soh ózeninen «Triplophysa daryoae» sııaqty balyq túrleriniń tabylýy osyǵan dálel. Jaqynda júrgizilgen zertteýlerimizdiń nátıjesinde «Dzihunia pseudoamudarjensis» túri anyqtaldy. Qyzyǵy, jańadan tabylyp jatqan balyq túrleriniń kópshiligi osy óńirge ǵana tán endemık túrler.
«Jańa túr óziniń jaqyn týystarynan búıir syzyǵyndaǵy qabyrshaqtar sanynyń kóptigimen (84-86 dana), jińishke quıryq sabaǵymen, arqa jáne quıryq júzbe qanattarynyń tómen ornalasýy jáne kózderiniń arasyndaǵy qashyqtyqtyń keńdigimen erekshelenedi», — dep túıindeıdi «ÓzA».
Sondaı-aq osy aptada «ÓzA»-da «Qazaqstanda jol qurylysy salasynda jańa tehnologııa synaqtan ótýde» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
«ÓzA» bul aqparatty QR Kólik mınıstrligine silteme jasap habarlaǵan.
Atap aıtqanda, Qazaqstan Jol ǵylymı-zertteý ınstıtýty mamandary memlekettik mańyzy bar joldarda aýa temperatýrasy -10 gradýsta asfalt tóseýge múmkindik beretin arnaıy tehnologııany synaqtan ótkizýde.
Eldiń Kólik mınıstrliginiń habarlaýynsha, bul jańalyq ásirese soltústik aımaqtar úshin mańyzdy, sebebi sýyq maýsymda jol qurylysynyń múmkindigin keńeıtýge qyzmet etedi.
Jańa qospa sýǵa jáne qatal klımattyq jaǵdaılarǵa tózimdi, tómen temperatýrada beriktigin saqtaıdy.
Qazaqstandyq óndirýshiler óz ónimderin VII Qytaı halyqaralyq ımport kórmesinde usyndy — «Halyq gazeti»
50-den astam qazaqstandyq kompanııa óz ónimderin Shanhaıdaǵy VII Qytaı halyqaralyq ımport kórmesinde usyndy.
Bul týraly osy aptada Qytaıdyń «Halyq gazeti» basylymy QR saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligine silteme jasap habarlady.
Aıta keteıik, olardyń ishinde jeńil ónerkásip ónimderi, aýyl sharýashylyǵy óndirýshileriniń taýarlary bar. Sondaı-aq kelýshilerdiń nazaryna jańa tehnologııalyq ázirlemeler usynyldy. Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Arman Shaqqalıev kórme qazaqstandyq óndirýshiler qytaılyq seriktestermen yntymaqtastyqty nyǵaıta alatyn biregeı alań sanalatynyn atap ótken. Oǵan jyl saıyn 300 myńǵa jýyq satyp alýshy keledi.
Saýda jáne ıntegratsııa mınıstriniń aıtýynsha, bıyl qazaqstandyq taýarlar «Azyq-túlik jáne aýyl sharýashylyǵy ónimderi» pavılonynda ǵana tanystyrylǵan joq, 2 esege ulǵaıyp, 50-den astam qazaqstandyq kompanııalar ákelingen. Olardyń assortımenti quramyna maı ónimderi, sýsyndar, bal, toqyma, et ónimderi kiredi. Mundaǵy basty jańalyq, alǵash ret kommertsııalyq pavılonnan birden onlaın satýdy qamtamasyz etilmek. Sondaı-aq ulttyq pavılon tsıfrlandyrý taqyrybyna baǵyttalǵan. Іs júzinde tsıfrlyq Jibek jolyn kórsetip, tehnologııalyq jetistikter usynylmaq.
Sonymen qatar osy aptada «Halyq gazeti» basylymynda «Qytaı-Qazaqstan temir joly júk tasymalynyń jańa jelisi ashyldy» degen aqparat jaryq kórdi.
Atap aıtqanda, 6 qarashada 45 jıyntyq konteınerlik avtokólik bólshekteri tıelgen «Qytaı-Eýropa» (Ortalyq Azııa) poıyzy Shyńjańdaǵy Tarbaǵataı Shıhý temir jolynyń júk alańynan Qazaqstannyń Almaty qalasyna jolǵa shyqty. Bul Qytaıdyń Shyńjań Tarbaǵataı aımaǵy Shıhý qalasynan Qazaqstannyń Almaty qalasyna bet alǵan poıyz baǵytynyń ashylǵanyn bildiredi.
Shıhý stantsııasy Shyńjańnyń ortalyǵy Úrimjiden 260 shaqyrymdaı jerde ornalasqan. Bıyl qyrkúıek aıynda Shıhý stantsııasy resmı túrde Shyńjańdaǵy Qytaı-Eýropa (Ortalyq Azııa) júk poıyzy baǵytynyń josparly júk stansasyna qosylyp, óziniń júk taratý áleýetin tolyq qamtamasyz etti.
Aıta ketý kerek, Shıhý stantsııasynan shyqqan poıyzdar Shıhý men oǵan jaqyn aýdandarda arnaıy aýyl sharýashylyq jáne ónerkásiptik ónimder úshin tıimdi jáne yńǵaıly halyqaralyq logıstıkalyq arnany qamtamasyz etedi. Sonymen qatar Eýropa, Ortalyq Azııa jáne basqa da elderdiń joǵary sapaly ónimderi Shyńjańǵa, tipti búkil memlekettik naryqqa shyǵýyna yńǵaıly boldy.
Qazaqstan halqynyń, ásirese jas urpaqtyń parsy tilin úırenýge degen qyzyǵýshylyǵy -Parstoday
«Irannyń Qazaqstandaǵy mádenı keńesshisi Qazaqstan halqynyń, ásirese, osy eldiń jas urpaǵy parsy tilin úırenýge degen qyzyǵýshylyqtaryn habarlady», — dep jazdy Parstoday aqparat agenttigi.
Irannyń Qazaqstandaǵy mádenı keńesshisi Behrýz Abbaszadeniń aıtýynsha, burynǵymen salystyrǵanda, Qazaqstan halqynyń, ásirese, osy eldiń jas urpaǵy, sonymen qatar parsy tilin usynatyn ýnıversıtet ortalyqtarynyń sany aıtarlyqtaı artqan.
Parstoday aqparat agenttiginiń habarlaýynsha, Abbaszade parsy tilin jahandyq deńgeıde taratýdyń mańyzdylyǵyna toqtalyp, parsy tili bir ulttyń, tipti eldiń tili emes. Ol fılosofııalyq-mıstıkalyq oıdyń eń baı túrlerin, sóz estetıkasyn jáne dybystyq, beınelik, kallıgrafııa, salt-dástúrdi, adamzatqa tán ádet-ǵuryp lázzatyn qamtıtyn ortaq mura ekenin aıtqan.
Irannyń Qazaqstandaǵy mádenı keńesshisiniń málimdemesine qaraǵanda, parsy tili búginde sózdik qory men zaman talabyna saı basqa elderde ilgeriletý múmkindigine ıe.
Irandyq BAQ-tyń dereginshe, qazirgi ýaqytta parsy tili 120 mıllıonnan astam parsy tilinde sóıleıtin jáne osy tilmen tanys 50 mıllıonǵa jýyq adam bar álemdegi alǵashqy on tildiń biri bolyp tabylady.
Sonymen qatar parsy tili veb-kontentte eń kóp qoldanylatyn segizinshi til.
Kóp balaly otbasylarǵa úı satyp alýǵa qoldaý kórsetildi — Harajorga
Áleýmettik jaǵdaıy tómen keıbir óńirlerde kóp balaly otbasylardyń úı satyp alýyna qoldaýdy arttyrý qolǵa alyndy, dep habarlaıdy Harajorga áleýmettik jelisi.
Qytaılyq BAQ-tyń habarlaýynsha, 19 qazan kúni Memlekettik keńes mekemesi «Balaly bolýdy qoldaý saıasatyn damytyp, kemeldi qoǵam qurýdy ilgeriletý jónindegi sharany» jarııalap, balaly bolýdy qoldaýdyń jeliles sharalaryn bastady.
Atalǵan sharada kóp balaly otbasylardy turǵyn úımen qamtamasyz etý saıasaty kózdelgen bolatyn. Atap aıtqanda, keıbir ekonomıkalyq jaǵdaıy tómen óńirlerdegi kóp balaly otbasylardyń úı satyp alýyna qoldaýdy arttyryp, turǵyn úı qorynyń qaryz aqsha berý mólsherin joǵarylatý sııaqty sharalar qolǵa alynbaq. Aldaǵy usynylǵan baǵdarlamaǵa saı keletin jasóspirim balalary bar otbasylarǵa, olardyń balalarynyń sanyna qaraı úıdi belgilep, kómek jasaýǵa bolady. Sondaı-aq, turǵyn úıdi jalǵa berýdi de damytyp, jergilikti jaǵdaıǵa qaraı turǵyn úı jaldaýǵa, satyp alatyndarǵa satyp alatyndaı múmkindik berýge qyzmet jasaý kerek, ekeni aıtylady.
Ózbekstanda ortaǵasyrlyq eki jasyryn qala tabyldy — TRT
Amerıka Qurama Shtattary (AQSh) Vashıngton ýnıversıtetiniń ǵalymdary Ózbekstannyń bıik taýlarynan Jibek joly tarıhy úshin úlken mańyzy bar eki kóne qala tapty.
Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Atalǵan BAQ-tyń keltirgen málimetterine súıensek, zertteýshiler aımaqtaǵy dronǵa negizdelgen lıdar skanerleri arqyly Tashbulaq jáne Tuǵynbulaq dep atalatyn ortaǵasyrlyq qalalardyń egjeı-tegjeıli kartalaryn jasaǵan.
Maıkl Frachettı bastaǵan top lıdar tehnologııasymen qalalardyń alańdaryn, qabyrǵalaryn, joldaryn jáne turǵyn úılerin zerttedi.
«TRT»-nyń dereginshe, eki myń metr bıiktiktegi bul qalalar sol kezeńde taýda damyǵan saýda ortalyqtarynyń biri retinde kózge túsedi.
Tuǵynbulaq 120 gektarlyq aýmaqtaǵy sol kezeńniń eń iri qalalarynyń biri bolýy múmkin dep joramaldanýda.
«Tuǵynbulaqtaǵy qalyńdyǵy úsh metrlik topyraq qabyrǵalarmen qorshalǵan ǵımarat qaldyqtarynyń jergilikti temir sheberleriniń bolat óndiretin zaýyty bolýy múmkin. Bul jańalyq Ortalyq Azııanyń Jibek jolyndaǵy mańyzyn kórsetetin maǵlumat beredi. Sonymen qatar aldaǵy zertteýlerde aımaq tarıhyna qatysty tyń jańalyqtar ashylýy múmkin», — dep jazady «TRT».