Ózbekstanda Naýryz merekesi qalaı toılanady
Meıram tarıhy
Kóktemniń kelgenin, ómirdiń jańa kezeńiniń bastalýyn bildiretin Naýryz (parsy tilinen aýdarǵanda «Jańa kún») – jer betindegi eń ejelgi merekelerdiń biri, ol bizdiń dáýirimizge deıingi VII ǵasyrda toılanǵan.
Naýryz merekesin Kúnge tabynýmen jáne Zaratýstra Paıǵambardyń esimimen baılanystyryp sıpattaǵan eń kóne derekkóz – zoroastrııalyqtardyń «Avesta» qasıetti kitaby. «Avesta» ilimine sáıkes, adamdar ár kóktemde «alty formada» - aspan, jer, sý, ósimdikter, janýarlar men adamdarda paıda bolǵan tirshiliktiń bastalǵanyn atap ótýi kerek.
Ábý Raıhan Bırýnıdiń «Ejelgi halyqtardyń eskertkishteri», Ábilqasym Fırdaýsıdiń «Shahnama», Mahmut Qashqarıdiń «Dıýanı luǵat at-túrik», Ábý Bákir ál-Narshahıdiń «Buhara tarıhy», Omar Haııamnyń «Naýryznama» eńbekterinde jáne basqa da kóne derekterde Naýryz tarıhy týraly qundy málimetter keltirilgen. Uly aqyn Álisher Naýaıdyń «Ár túniń Qadyr bolyp, ár kúniń Naýryz bolsyn!» degen óleń joldary da Naýryzdyń halyq úshin qandaı mańyzdy ári qundy ekenin kórsetedi.
2009 jyly Naýryzdyń halyqaralyq mereke mártebesin alyp, ıÝNESKO-nyń materıaldyq emes mádenı muralary tizimine engeni de kezdeısoq emes. Naýryzdyń rýhy men fılosofııasy beıbitshilik pen kelisimge, mahabbat pen meıirimdilikke shaqyrady.
Salt-dástúrler men ǵuryptar
Bul mereke jańa úmittermen, bárin basynan bastaý múmkindigimen tyǵyz baılanysty. Sondyqtan, mereke aldynda dástúr boıynsha arazdasqandar tatýlasyp, barlyq qaryzdardy keshirip, aıyp-kúná bolsa moıyndaý kerek. Ǵasyrlar buryn Naýryzda áskerı bitim jasalyp, tipti eń nashar jaýlardyń da renishteri keshirilgen, olarmen merekelik as pen saýyq keshin bólisken.
Mereke qarsańynda búkilhalyqtyq asar ótedi, búkil respýblıka boıynsha úıler, kósheler retke keltirilip, gúlder men aǵashtar otyrǵyzylady, qasıetti ǵıbadat oryndary abattandyrylady.
Merekeniń eń mańyzdy kúni – 21 naýryz. Ańyz boıynsha, Naýryz neǵurlym kóńildi jáne qýanyshty bolsa, tabıǵat ta adamdarǵa jomart bolady. Sondyqtan, tańerteńnen bastap kerneı men syrnaı, doıra men nogor aspaptary Navrýzdyń bastalǵanyn habarlaıdy jáne adamdardy merekelik saýyqqa shaqyrady.
Naýryz kúnderi kúres, kókpar, arqan tartý, at jarysy, sadaq atý sııaqty ulttyq sporttyq oıyndar barlyǵyna erekshe kóterińki kóńil-kúı syılaıdy. Bul oıyndar ejelden jas urpaqtyń dene shynyqtyryp, ar-namys, adaldyq, batyldyq, Otandy súıý sııaqty asyl qasıetterdi qalyptastyrý úshin mańyzdy bolǵan. Qurmetti aqsaqaldar jarysqa qatysýshylardy «Jeńisiń ádil bolsyn» degen sózdermen bata beredi.
Ejelgi saltpen ot jaǵý, alaý men sham jaǵý dástúri de búgingi kúnge deıin saqtalǵan. Dástúr boıynsha adamdar kúnásinen tazarý úshin ottan jeti ret nemese jeti ottan bir retten sekirýi kerek.
Halyqtyń nanym-senimine sáıkes, bul merekede úıge kelgen alǵashqy qonaqqa kóp nárse baılanysty. Jańa jyldyń birinshi qonaǵy sabyrly jáne meıirimdi, abyroıly jáne bedeldi bolýy kerek, eń bastysy – qonaqtyń aıaǵy qut bolyp, úıge sáttilik ákelýi kerek.
Taǵy bir qyzyqty salt – Naýryz meıramy bastalysymen adamdar kórshilerdiń áńgimelerin tyńdap kóredi. Áńgimeniń jaǵymdy nemese jaǵymsyz bolýy keler jyldyń da qalaı ótetinin bildiredi dep senedi.
Ózbekstanda Naýryz merekesi 13 kún toılanady jáne osy kúnderi jasalǵan áreketter keler jylǵa da yqpal etedi dep sanalady. Sondyqtan mereke kúnderi bir-birine qonaqqa barý, qart kórshiler men týystardan habar alý, aǵash otyrǵyzý, syılyq berý keń talaǵan. Bul kúnderi jasalǵan syılyqtar men qaıyrymdylyqtar berýshige úsh ese bolyp qaıtady degen uǵym bar.
Merekelik taǵamdar
Bul kúni merekelik dastarhanǵa barlyq otbasy músheleri jınalady. Mindetti túrde ústel jańarý men jańa ómirdi beıneleıtin taǵamdarmen bezendirilýi kerek: bıdaı dánderi, askók pen kókónister qosylǵan kók-samsa, kók-manty, kók-tushpara qoıylady. Sonymen qatar, palaý, sorpa, et, jasyl túske boıalǵan jumyrtqa (kóktemniń túsi), badam, jańǵaqtar men táttiler usynylady.
Biraq merekelik ústeldiń basty taǵamy – maı men un qosylǵan, bıdaı dánderinen ázirlengen súmálak bolyp qala beredi. Bul kóneden kele jatqan paıdaly kóktemgi as, onyń shyǵý tegi týraly kóptegen ańyzdar bar.
Sol ańyzdardyń birinde jaý qorshaýynda qalǵan bekinis-qalada tamaq taýsylyp, turǵyndar qaptyń túbinen tabylǵan bıdaıdy pisirý arqyly ashtyqtan aman qalǵany aıtylady. Aqyrynda qala turǵyndary ál jınap, jaýǵa tótep bergen kórinedi. Taǵy bir ańyz boıynsha, taǵamnyń ataýy «30 perishte» degen maǵynany bildiredi jáne ony pisirý úshin kedeı áıelge perishtelerdiń ózi kómektesken.
Ózbekter bul taǵamdy mereke qarsańynda daıyndaı bastaıdy. Úlken otbasynyń, mahallanyń nemese kósheniń barlyq áıelderi úlken qazan basyna jınalyp, túni boıy taǵamdy otqa kúıip qalmas úshin kezek-kezek aralastyrady. Kóbinese, qazan túbine kishkene tastar qoıylady, sondyqtan taǵam jaqsyraq untaqtalyp, otqa kúımeıdi.
Kimniń tostaǵanyna sáttilik ákeletin tas tússe, jańa jylda mol tabysqa jetedi dep sengen. Qazan basyndaǵy uzaq jáne kóp ýaqytty qajet etetin protsess jalyqtyrmaý úshin adamdar án aıtyp, bı bılep, kóńil kóteredi. Osylaısha Naýryzdyń kóńildi keshin bastaıdy. Kóne zamandaǵydaı dostarǵa, kórshilerge jáne qarapaıym jolaýshylarǵa daıyn taǵam berý kerek, bul jańa jylda baılyq pen jetistikke jol ashady. Sondaı-aq, jeti túrli qazannan súmálaktyń dámin tatqan adamǵa jyl boıy baqyt pen sáttilik serik bolady degen nanym bar. Osyndaı kóne mereke zamanaýı ómirde de úılesim taýyp ózgere aldy jáne Ózbekstannyń tarıhy men qazirgi zamanyn baılanystyratyn mańyzdy býyn bolyp otyr.