Ózbekstanda 1 myńnan astam saıası qýǵyn-súrgin qurbany aqtaldy
Ózbekstan basshysy jańa tarıhı dáýirge aıaq basqan ýaqytta ata-baba salǵan sara joldan jańylmaı, olardyń eńbegin tıisti deńgeıde baǵalaý, baı murasyn zertteý jáne dáripteý negizgi mindet ekenin atap ótti.
«Konferentsııanyń negizgi taqyryby — bizdiń aǵartýshy ata-babalarymyzdyń progressıvti ıdeıalary men kózqarastaryn zertteý jáne júıeleý. Sondaı-aq, Túrkistan jadıdteriniń ulttyq memlekettiliktiń damý satysyndaǵy róli men áserin zertteý erekshe mańyzǵa ıe», — dedi Shavkat Mırzıeev.
Prezıdent atap ótkendeı, búginde Ózbekstanda halyq bostandyǵy men otannyń órkendeýi úshin óz ómirin qıǵan ata-babalardy eske alýǵa, olardyń qyzmeti men murasyn ózge qyrynan zertteýge erekshe nazar aýdarylady.
«Sońǵy jyldary Ózbekstannyń Joǵarǵy soty totalıtarlyq rejım qýǵyn-súrgininiń qurbany bolǵan 1030-dan astam otandasty aqtady. Bul tarıhı ádilettilikti ornatý jolyndaǵy taǵy bir qadam boldy», — dep atap ótti prezıdent.
Ózbekstan basshysy 31 tamyz elde qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni retinde keńinen atalyp ótetinin eske saldy.
«Mahallada qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý buryshtaryn jáne onda eske alý kitaptaryn ashý, 100-ge jýyq qýǵyn-súrgin qurbandary men jadıdterdiń ómiri men qyzmetine arnalǵan jınaqtardy jyl saıyn daıyndaý jáne basyp shyǵarý kózdelgen. Osy mańyzdy taqyrypqa baılanysty muraǵat qujattaryna qoljetimdilikti keńeıtý, maqsatty ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizýge grant bólý, jańa kórkem jáne pýblıtsıstıkalyq týyndylar jasaý boıynsha sharalar qabyldanyp jatyr», — dep túıindedi Shavkat Mırzıeev.