Ózbekstan men Qazaqstan arasyndaǵy saýda aınalymy 3,8 mıllıard dollardan asty - sheteldegi qazaq baspasózi
Ózbekstan men Qazaqstan arasyndaǵy saýda aınalymy 3,8 mıllıard dollardan asty - «ÓzA»
2024 jyldyń on bir aıynyń qorytyndysy boıynsha, Qazaqstan Ózbekstannyń úsh negizgi saýda seriktesiniń birine aınaldy. Bul kórsetkish eki baýyrlas el arasyndaǵy ekonomıkalyq baılanystyń aıtarlyqtaı nyǵaıyp, ózara saýda aınalymynyń turaqty ósip jatqanyn kórsetedi, dep habarlaıdy «ÓzA» aqparat agenttigi.
Ózbekstandyq ÓR Statıstıka agenttigi usynǵan málimetke saı, 2024 jyldyń qańtar-qarasha aılary aralyǵynda eldiń jalpy syrtqy saýda aınalymy 59,4 mıllıard AQSh dollaryn qurady. Bul kórsetkish ótken jyldyń dál osy kezeńimen salystyrǵanda 3,6 paıyzǵa joǵary. Osylaısha, Ózbekstannyń syrtqy ekonomıkalyq baılanystarynyń turaqtylyǵy men tıimdiligi baıqalyp otyr.
«ÓzA» aqparat agenttiginiń dereginshe, Ózbekstan búginde álemniń 195 memleketimen ekonomıkalyq qarym-qatynas ornatqan. Saýda aınalymynyń negizgi úlesi Qytaı (19 paıyz), Reseı (18 paıyz), Qazaqstan (6,5 paıyz), Túrkııa (4,4 paıyz) jáne Ońtústik Koreıa (3 paıyz) elderine tıesili. Bul eldermen seriktestik qarqyndy damyp, syrtqy saýda aınalymynyń ósýine aıtarlyqtaı úles qosýda.
Sondaı-aq osy aptada «ÓzA»-da «Aral teńiziniń qurǵaǵan túbinde jańa ósimdik túrleri synaqtan ótýde» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Ekologııa, qorshaǵan ortany qorǵaý jáne klımat ózgerisi mınıstrligi júzege asyryp jatqan joba aıasynda Orman sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń qyzmetkerleri Aral teńiziniń qurǵaǵan túbinde shóldengen topyraqtarda ósirýge qolaıly ósimdik túrlerin anyqtaý boıynsha synaqtar júrgizýde.
Bul joba Aral teńiziniń qurǵaýynan týyndaǵan shóldený protsesiniń saldaryn azaıtý jáne ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartýǵa baǵyttalǵan. Synaqtar arqyly ósimdikterdiń tek ekstremaldy jaǵdaılarǵa beıimdelý qabileti ǵana emes, sonymen qatar ekojúıelerdiń bıologııalyq fýnktsııalaryn qalpyna keltirý múmkindikteri de zerttelip jatyr. Mundaı ósimdikterdi tańdaý shóldený men tuzdy jerlerdi turaqty basqarýǵa múmkindik beredi.
«Synaqtar nátıjesinde shóldengen jerlerde ósýge beıimdelgen ósimdikter anyqtalyp, olar óndiristik maqsatta usynylatyn bolady. Alynǵan málimetter shóldenýge qarsy kúres jáne Aral óńiriniń ekojúıesin qalpyna keltirý strategııalaryn ázirleýge kómektesedi», dep jazady ózbekstandyq BAQ.
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-de Iran Islam Respýblıkasynyń bas konsýlymen kezdesý ótti - «ParsToday»
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń shyǵystaný fakýltetinde Almaty qalasyndaǵy Iran Islam Respýblıkasynyń bas konsýlymen kezdesý ótti, dep habarlaıdy «ParsToday».
Atalǵan BAQ-ta habarlaǵandaı, 18 jeltoqsanda ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń shyǵystaný fakýlteti Taıaý Shyǵys jáne Ońtústik Azııa kafedrasyna Iran Islam Respýblıkasynyń Almaty qalasyndaǵy bas konsýly Mohsen Faǵanı myrza kelgen. Bul kezdesý Mohsen Faǵanı myrza dıplomatııalyq mıssııasynyń aıaqtalýyna baılanysty ótipti. Fakýltet dekany N.B. Em bas konsýl myrzaǵa shyǵystaný fakýltetimen tyǵyz baılanysta bolyp, joǵary bilim men ǵylym salasyndaǵy yntymaqtastyqty arttyrýǵa sińirgen eńbegi úshin alǵys bildirdi. Óz kezeginde Mohsen Faǵanı myrza Iran tarapynyń Qazaqstanda parsy tilin oqytýǵa qoldaý kórsetýge árqashanda daıyn ekendigin atap ótip, jaqynda Jetisý oblysy ákiminiń orynbasarymen bolǵan kezdesýde de osy taqyrypty kótergenin atap ótti. Konsýl myrza sondaı-aq fakýltettiń ırantaný bólimi oqytýshylary men stýdentterin Iranǵa bilim jetildirý jáne tildi damytý kýrstaryna jiberýge múmkinshilikteri qarastyrylyp jatqanyn aıtqan.
Shyńjańdyq Tursynaı dúnıejúzilik álem arýy baıqaýyna qatysady - Harajorga
Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, shyńjańdyq Tursynaı Rahyman Qytaı atynan dúnıejúzilik álem arýy týrızm baıqaýynyń aqtyq pınalyna qatysatyn boldy, dep habarlaıdy qytaılyq Harajorga áleýmettik jelisi.
Atalǵan BAQ-tyń keltirgen derekterine súıensek, 2024 jylǵy 22 jeltoqsan kúni, dúnıejúzilik álem arýy týrızm baıqaýyna tańdaýdyń Qytaıdaǵy jyldyq júldegerdi tańdaýy Hyńdııan qalasynda ótkizildi. Shyńjań jarys raıonynan Tursynaı Rahyman, ınternette belet tastaý, sángerlik, óner kórsetý sııaqty jaqtarda tańdaýly obyrazy men kásiptik beıne tanytyp, bas júldeni enshiledi. Endigi Qytaı atynan dúnıejúzilik aqtyq pınalǵa qatyspaq.
Qazaqstan Túrkııada mektep salady - TRT
6 aqpandaǵy joıqyn jer silkinisinen zardap shekken Túrkııanyń Gazıantep qalasynyń Nurdaǵy aýdanynda Qazaqstan Respýblıkasy mektep salady.
Qazaqstannyń qarjysymen salynatyn 32 synyptyq mekteptiń irgetasy qalandy.
Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Atalǵan BAQ-ta habarlaǵandaı, 2023 jyly 6 aqpanda bolǵan jer silkinisinen zardap shekken Gazıanteptiń Nurdaǵy aýdanynda Qazaqstan Respýblıkasy salatyn bastaýysh mekteptiń irgetasyn qalaý rásimi bolyp ótti.
Rásimge Qazaqstan Respýblıkasynyń Túrkııadaǵy Elshisi Erkebulan Sápıev, Gazıantep ákimi Kemal Cheber, Ýálaıat jandarmerııa qolbasshysy general-maıor Halıl Shen, Ýálaıat polıtsııasynyń bastyǵy Djelal Ózdjan, Ýálaıat ulttyq bilim berý dırektory Erdal Kylynch, muǵalimder men oqýshylar qatysty.
«7 aqpan kúni Nurdaǵyna keldik. Jer silkinisiniń aýyrlyǵyn, aǵaıyndardyń qasiretin kórip, el bolyp ortaqtaspaq boldyq. Búgin prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen mekteptiń irgetasyn qalap jatyrmyz», dedi Qazaqstan Respýblıkasynyń Túrkııadaǵy elshisi Erkebulan Sápıev.
Bıyl Shyńjańnyń Qorǵas arqyly ótken Qytaı-Eýropa poıyzdary 8500-den asty - «Halyq gazeti»
Shyńjań Qorǵas porty Temirjol departamentiniń statıstıkasyna sáıkes, 24 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha Qorǵas porty arqyly bıyl 8541 Qytaı-Eýropa (Ortalyq Azııa) poıyzy ótken. Bul ótken tolyq jyl boıy 7762 poıyz júrgen sanynan asyp, eń joǵary kórsetkish ornatty, dep jazady qytaılyq «Halyq gazeti» basylymy.
Atalǵan basylymnyń málimetinshe, qazirgi ýaqytta Qorǵas porty arqyly ótken Qytaı-Eýropa (Ortalyq Azııa) poıyzdarynyń jalpy sany 41000-ǵa jetti. Poıyzdar 85 baǵyt boıynsha 18 el men 46 qala jáne aımaqtarǵa barady.