Ózbekstan aldaǵy bes jylda jalpy ishki ónimdi 160 mlrd dollarǵa jetkizbek
«Ótken kezeńde jalpy ishki ónimniń kólemi 2 ese artyp, alǵash ret 100 mlrd dollardan asty. Biz kelesi 5 jylda bul kórsetkishti 160 mlrd dollarǵa jetkizýdi josparlap otyrmyz», — dedi Sh. Mırzıeev.
Prezıdenttiń atap ótýinshe, keıingi 4 jylda eldegi kedeılik deńgeıi 23%-dan 11%-ǵa deıin tómendegen. Ózbekstan bıyl bul kórsetkishti 9%-ǵa, al 2030 jylǵa qaraı 2 ese azaıtýǵa nıetti.
«Bizdiń reformalarymyzdyń negizi — kásipkerlikti qoldaý, barlyq salada jańa jumys oryndaryn qurý jáne adamdardyń tabys kózin arttyrý», — dep toqtaldy Ózbekstan basshysy.
Buǵan qosa, kórshiles el «jasyl» ekonomıkany damytýǵa basymdyq bermek. Atap aıtqanda, 2030 jylǵa qaraı «jasyl» energııa kózderin jalpy kólemniń 40% jetkizý josparlanyp otyr.
«Osyǵan baılanysty Azııa ınfraqurylymdyq ınvestıtsııalar banki 2030 jylǵa qaraı búkil portfeldiń 50% klımattyń ózgerýimen kúres jobalaryna baǵyttaıdy, bul bizdiń maqsatymyzǵa saı keledi. Ózbekstanda „jasyl“ energııa boıynsha iri jobalardy iske asyrý barysynda bankter jetekshi sheteldik kompanııalarmen birlesip, atalǵan salaǵa jahandyq deńgeıdegi jańa standarttardy engizedi», — dep málim etti Sh. Mırzıeev.
Forýmda sóz sóılegen Ózbekstan prezıdenti Ortalyq Azııada azyq-túlik qaýipsizdigi men sý tapshylyǵy máselesine de erekshe toqtaldy.
«Ózbekstan bul baǵytta óz strategııasyn ázirledi jáne aldaǵy 5 jylda sýdy paıdalaný tıimdiligin 25%-ǵa arttyrý arqyly 15 mlrd tekshe metr sý únemdeýge múmkindik beretin jobany qolǵa aldy. Alaıda sý máselesin sheshý úshin búkil óńir memleketteri men halyqaralyq qarjy uıymdarynyń birlesken jumysy qajet. Osyǵan baılanysty Azııa ınfraqurylymdyq ınvestıtsııalar bankimen yntymaqtastyqta sý únemdeý tehnologııalaryn keńinen engizý jónindegi aımaqtyq Ortalyq qurý bastamasyn kótergim keledi», — dep túıindedi prezıdent.