Ózbekstan 2035 jylǵa deıin EYU-ny damytý tujyrymdamasyn ázirleýdi usyndy
Ózbekstan basshysy 2035 jylǵa deıingi EYU aıasyndaǵy yntymaqtastyqtyń negizigi salalaryn aıqyndaıtyn tujyrymdama qabyldaýdy usyndy.
«Ózbekstan uıymnyń negizgi qujaty – «Perspektıvalar – 2025» jobasynyń qorytyndysyn shyǵarýdy qoldaıdy. Sonymen qatar EYU-nyń basym baǵyttaryn aıqyndaıtyn «Ekonomıkalyq yntymaqtastyqtyń strategııalyq maqsattary – 2035» tujyrymdamalyq qujatyn ázirleýge kirisetin kez keldi dep sanaımyz», - dedi Shavkat Mırzıeev.
Málim bolǵandaı, byltyr EYU elderi arasyndaǵy ózara saýda-sattyq 85 mlrd dollarǵa jetken. Bul - uıymǵa múshe memleketterdiń jalpy syrtqy saýdasynyń 8 paıyzy ǵana. Sondyqtan Shavkat Mırzıeev elder arasyndaǵy eksport pen ımportqa qoıylatyn talaptardy jeńildetýdi usyndy.
«Áli kúnge deıin kedergisiz saýda platformasyn qurýda kóptegen shekteýler men problemalar bar. Biz jaǵdaıǵa tyń kózqaraspen qarap, ony utymdy jaqqa ózgertýimiz kerek», - dep usynys bildirdi Ózbekstan Prezıdenti.
Sammıt barysynda ekonomıkalyq máselelerden bólek, mádenı-gýmanıtarlyq yntymaqtastyq ta sóz boldy. Máselen, EYU-ǵa múshe elderdiń aýmaǵynda ıÝNESKO-nyń búkilálemdik muralary tizimine engen 90-ǵa jýyq eskertkish bar. Sondaı-aq, atalǵan uıym memleketterine jyl saıyn 80 mıllıonǵa jýyq sheteldik týrıst keledi.
«Transshekaralyq baǵyttardyń mol múmkindigin eskere otyryp, birlesken týrıstik marshrýttardy ashýdy jáne «Jibek joly» brendimen jalpy týrıstik baǵdarlamalar sanyn ulǵaıtýdy usynamyn», - dep toqtaldy Shavkat Mırzıeev.
Ózbekstan basshysy EYU hatshylyǵy janynan quramyna týrıstik ákimshilikter men múshe elderdiń jetekshi sarapshylary enetin Týrızm jónindegi jeke konsýltatıvtik komıtet qurýdy usyndy.
Shavkat Mırzıeevtiń aıtýynsha, atalǵan komıtettiń alǵashqy kezdesýi keler jyly Ekonomıkalyq yntymaqtastyq uıymynyń týrıstik astanasy bolyp jarııalaǵan Shahrısabz qalasynda ótýi múmkin.
Eske salaıyq, búgin Tashkentte Ekonomıkalyq yntymaqtastyq uıymynyń 16-shy sammıti ótip jatyr. Oǵan Ázerbaıjan prezıdenti Ilham Álıev, Iran basshysy Ibrahım Raısı, Qyrǵyz Respýblıkasynyń prezıdenti Sadyr Japarov, Tájikstan memleketiniń basshysy Emomalı Rahmon, Túrikmenstan prezıdenti Serdar Berdimuhamedov, Túrkııa eliniń basshysy Rejep Taııp Erdoǵan, Qazaqstannyń premer-mınıstri Álıhan Smaıylov, Pákistan ýaqytsha úkimetiniń basshysy Anvar ýl-Hak Kakar jáne EYU-nyń Bas hatshysy Hýsrav Nozırı qatysyp otyr.