Óz usynysyna jeńil-jelpi qarap, aıtqanǵa kóne salyp, keri qaıtaryp alyp jatqan birde bir depýtat joq- Májilis depýtaty T. Ibraev
- Tólegen Toqtasynuly, Siz «Nur Otan» partııasynyń tizimi boıynsha saılanyp, depýtattyq qyzmetińizge 2010 jyly 22 qyrkúıekten bastap kiristińiz. ıAǵnı, jarty jyldyń ishinde Parlament qyzmetimen jan-jaqty tanystyńyz. Óz áserińizben bólisseńiz?
- El arasynda «Osy depýtattar ne isteıdi?» nemese «Myna zańdy nege olar durystap oqymaǵan?» degen sııaqty jáne osylarǵa uqsas sózder men saýaldar bar. Ony depýtattardyń ózderi de talaı estigen, tıisti jaýaptaryn berip te júr.
Jasyrarym joq, kúni keshe «Ne istep júr?» degenderdiń ishinde men de bolǵanmyn. Bolǵanymmen tynyshtalmaı, aldyma menen kómek ne keńes, aqyl surap kelgenderdiń osyndaı suraq qoıýyna uıytqy da bolǵanmyn. Óıtkeni jumysymnyń baby men talaby solaı edi.
Shamaly ýaqyttyń ishinde úlken istiń qyr-syryna tolyq qanyqtym dep aıtýǵa áli erte, jóni de joq. Degenmen kóptiń kókeıindegi «Ne istep júr?» degen, meni de biraz tolǵandyrǵan saýalǵa, depýtattardyń tek qana jumys toptarynyń kólemindegi isterin kórip, ózim de aralasyp, jaýap tapqandaımyn.
Depýtattyń jumys tobyndaǵy qyzmeti úlken de jaýapty, el-jurt tapsyrmasyn oryndaýdaǵy, halyq úmitin aqtaýdaǵy, saılaýshylardyń talap-tilegin iske asyrý jolyndaǵy jumystarynyń bir bólshegi, kóptiń nazarynan áli tys qalyp kele jatqan aýyr qara jumys.
- Áýeli zań jobalarynyń daıyndalýy, Májiliske kelý protsesi týraly aıtyp ótseńiz?
- Zań - el ishinde zamanǵa saı áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası jaǵdaıdy qalyptastyrýǵa arnalǵan, biraq, árkimniń jeke kókeıindegi oıyna ár ýaqytta saı kele bermeıtin, ádildik izdegen adamnyń múddesin qorǵap, arasha tússe, al bireýdiń jat is-áreketine qarsy bolatyn kópke, qoǵamǵa ortaq qujat.
Zań ómirge keler jolynda san qıly zertteýlerden, saraptamalardan, talqylaýdan aılap, tipti jyldap ótedi. Osy deńgeılerde zań jobalary óte muqııat, basqa uqsas zańdardyń baptaryn qaıtalamaıtyndaı, olarmen qaıshylaspaıtyndaı, úndestikte, bir-birin tolyqtyratyndaı, qoldaıtyndaı deńgeıde bolý úshin kóp mamandardyń qyrýar eńbegimen bilimin qajet etedi.
Respýblıkalyq qoǵamdyq uıymdar, qaýymdastyqtar, odaqtastyqtar, birlestikter, palatalar, zertteý-saraptama ınstıtýttary, kásipodaqtar árbir zań jobasyna birneshe paraq usynystaryn jazyp, mórin basyp, ózderiniń zertteýden keıingi qorytyndylaryn zań jobasymen birge Májilistiń qaraýyna beredi. Onyń ishinde ǵylym men tájirıbege negizdelgen, kórshiles elderdiń zańdaryna úılesimdiligin, halyq turmysyna, qoǵamǵa degen bolashaq zańnyń áseri men yqpalyn, ekonomıkada qajet bolatyn kiris-shyǵysy esepteledi. Kórgeni men tájirıbesi mol, zań ǵylymynyń «jiligin shaǵyp, maıyn ishken» maıtalman ǵalymdar, elimizge tanymal, qoǵamǵa eleýli úles qosyp júrgen bilgir mamandar óz pikirlerin bildiredi.
Basa aıtatyn erekshe jaǵdaı - árbir zań jobasy sybaılas jemqorlyqqa qarsylyǵy men tózimdiligin arttyrý úshin mindetti túrde arnaıy saraptamadan ótedi.
- Endi Májiliste atqarylatyn jumystarǵa toqtalsańyz?
- Jan-jaqty saraptama men zertteýden neshe dúrkin ótken zań jobasy Májilis komıtetiniń arnaıy qurylǵan jumys tobynynyń músheleriniń qolyna tıedi.
Depýtat basqaratyn jumys tobynyń quramynda Parlament depýtattary, QR Prezıdenti Ákimshiliginiń, QR Premer-Mınıstri Keńsesiniń, mınıstrliktermen olardyń ár túrli quralymdarynyń, Joǵary Sot, Bas Prokýratýra, Ulttyq Qaýipsizdik Komıtetiniń, Ekonomıkalyq jáne sybaılastyq jemqorlyqpen kúres agenttiginiń ókilderi, Májilis apparatynyń jaýapty qyzmetkerleri, basqa da atqarýshy, basqarýshy mekemelerden, qoǵamdyq uıymdar men birlestikterdiń mamandary bolady.
Toptyń músheleri 10-nan 20 adamǵa deıin, keıde odan da kóp bolady. Jumys toby aptasyna 1-2 ret óz otyrysyn ótkizedi. Barlyq turaqty 7 komıtetti qosa eseptegende, bir jumada 90-nan asa jumys tobynyń otyrystary ótken kezder de boldy. Otyrys uzaqtyǵy da ár túrli keledi.
Jumys toptarynyń basqa qurylymdardan bir erekshiligi - top músheleri Zań jobasy týraly óz oılaryn, pikirlerin eshbir kedergisiz erkin aıta alady. Parlament qabyrǵasynda ótken barlyq otyrystardyń stenogrammasy jazylyp, mindetti túrde qaǵaz betine túsiriledi. Top jumysynyń eń bir ózgeshiligi - eger depýtat aıtqan pikir nemese usynys jumys tobynyń músheleriniń qoldaýyn tappaǵan jaǵdaıda, depýtat usynystaryn eshkim de talqylaýdan depýtattyń yqtııarynsyz, jazbasha ne aýyzsha kelisiminsiz kún tártibinen shyǵara almaıdy.
Árıne, depýtattardyń barlyq usynystary qaralyp otyrǵan jobaǵa laıyq, qajet bolýy da múmkin emes. Óıtkeni depýtat usynysy qanshama qundy, talqylaý ústindegi jobaǵa oryndy bolǵanymen, dál sondaı maǵynasy ushtasqan, para-par, máni, kúshi men áseri teń bap taqylaýdaǵy jobaǵa sáıkes basqa bir zańda qabyldanylyp, ómirde qoldanyp júrýi de de ábden yqtımal. Ol jaǵdaıdy depýtat ár túrli sebeptermen eskermeı qalýy múmkin.
Osyndaı jaǵdaıda usynys engizgen depýtatpen zań jobasyn daıyndaǵan mamandar, saraptamashylar, zań, til mamandary, aýdarmashylar túsindirý, kelisilý, dáleldeý jumystaryn júrgizip bir ymyraǵa kelýge tyrysady. Bul ister de qyzý pikirtalas ústinde keıde uzaqqa sozylyp ketip, komıtet bastyǵynyń tórelik aıtyp, bir toqtamǵa kelýine deıin baryp jatady.
Zań jobasy komıtetterde 4-5 aı, keıbirde odan da kóp ýaqyt jan-jaqty muqııat talqylanady.
- Jobaǵa baılanysty depýtattardan túzetýler kóp túsedi, biraq bári birdeı jumys tobynda qabyldanbaıdy. Sondaı jaǵdaıda depýtat ne isteıdi?
- Óz usynysyn jeńil-jelpi, aıtqanǵa kóne salyp, keri qaıtaryp alyp jatqan birde bir depýtat joq.
Talqylaýdaǵy zań jobasynyń mańaıyndaǵy jumys toby otyrysynyń ústindegi, ne odan tys jerlerdegi pikirtalas, túsiniktemeler men san qıly dálelder zańnyń ómirge keler jolyndaǵy eń bir mańyzdy, maǵynaly, jaýapty, emotsııalyq nemese ár túrli ótkir sózderge, tipti keıde kóńilge tıerlik jaǵdaılarǵa toly kezeń bolatyny jasyryn emes.
El arasynda estigen, kózimen kórip júrgen jaǵdaılardy ózgertý maqsatynda, kórgen-bilgenin oı eleginen ótkizip, óz tájrıbesine súıene otyryp engizgen usynystary qoldaý tappaı jatsa, nemese óz usynysyna qarama-qaıshy bir pikirler tússe, depýtattar: «Azamattar, elge ne deımiz?, Qalaı túsindiremiz?, Kelispeıtin qandaı sebep bar?» degen suraqtaryn jıi qoıady. Halyq qamyn tek depýtattar ǵana oılaıdy degennen aýlaqpyn.
Depýtat tek qana Elbasy aldynda Qazaqstan halqyna bergen Antyna, ózin saılaǵan saılaýshylarǵa, týa bitken ar-uıatyna, ómirden jıǵan tájrıbesine basybaıly, baǵynyshty, olarǵa moıyn usynady.
Halyqpen tyǵyz jumys jasaǵandyqtan, únemi hat alysyp, kezdesip turǵandyqtan el jaǵdaıyn, halyq qamyn, ólke ómirin, sharýa jaıyn depýtattar óz usynystaryna negiz etip, ár ýaqytta otyrystarda, Májiliste ashyq aıtyp otyrady.
Depýtattyń óz pikirin, nemese áriptesiniń usynysyn durys dep quptasa, «bel sheship, bilek sybanyp» bar kúsh-jigerin paıdanalyp, ózine jaqtas izdep, utymdy sóz aıtyp, oryndy synap, pikirtalastan utys izdeıtin jeri - Zań jobasyn talqylaý úshin arnaıy qurylǵan jumys toptarynyń otyrysy.
Sóz arasynda, ádildik, shyndyq úshin aıta keteıin, barlyq jumys toptarynyń otyrystary daý-damaımen, qyzý pikirtalaspen ótpeıdi.
Eger zań jobasy muqııat ázirlense, basqa zandarmen úndestikte bolsa, túsinistikte, bııazy, salıqaly talqylanady. Túsip jatqan oryndy usynystar ózderiniń laıyqty oryndaryn tabady. Top músheleri ymyraǵa tez keledi, usaq-túıekke úlken nazar aýdarylmaı, otyrys ústinde túzetilip, oryndalady.
- Parlamentshiler qyzmeti BAQ-ta qalaı kórsetilip júrgeni týraly bir-eki aýyz pikirińiz?
- Al kórermenderimiz teledıdardan kórip júrgen, depýtattar qatysatyn ár túrli jıyndar, konferentsııalar, Májilistiń jalpy otyrystary mańyzy zor, el ómirine eleýli úles qosatyn kúrdeli ózgeristerge yqpal jasaıtyn saıası sharalar ekeni sózsiz.
Árıne, jınalysty beınetaspaǵa túsirip, biraz óńdep, odan keıin kópshilikke kórsetý asa qıyn emes. Biraq sol otyrystyń qyr-syryn, aıtylǵan pikirler men usynystardyń máni men maǵynasyn ashyp, olardyń el turmysyna, sharýa jaǵdaıyna berer áseri men paıdasyn, qoǵamnyń damýyna yqpalyn halyqqa túsinikti etip jetkizý ekiniń biriniń qolynan keletin ońaı is emes. Ony kópshiligimiz baıqap, bilip júrmiz.
Sondyqtan buqaralyq aqparat quraldarynyń ókilderi, ásirese, depýtattardyń el úshin atqaryp jatqan isterin halyqqa jetkizerde jumystyń qyr-syryn, ishki qym-qıǵash jaǵdaılaryna kóńil bólip, anyq-qanyǵyn bilip alǵandyǵy abzal bolar edi.
Shúkirshilik, jýrnalıst qaýymynyń nazarynan tys qalyp júrgenimiz joq. Degenmen de qalam ıeleriniń utymdy tujyrymdary halyqqa úlken áser, kúsh-jiger beretinin aıta kele, tilegime qulaq salǵanyn qalar edim. Anda-sanda depýtattardyń úlken terbelis ústinde aıtylǵan yzǵarly, qatań shyqqan daýysy nemese ótkir syny halyqqa ezý tartarlyqtaı ǵana deńgeıde jetkiziledi. Al «depýtatty sondaı sózderdi qandaı jaǵdaılar aıtqyzdy, oǵan ne sebep boldy?» dep eshkim tis jaryp durys aıtpaıdy.
Bar-joǵy 1-2 mınýttik telekórinisten mandytyp eshteńeni uǵyp, túsinip te úlgere almaǵan adam, árıne «Ne istep júr?» degen saýalǵa jaýap taba almaıdy.
Májiliste qatardaǵy depýtattardyń kóbi qatysa bermeıtin basqarý-uıymdastyrý qurylymdary da bar. Olarǵa óz basym qatyspasam da, komıtet tóraǵasynyń nemese komıtet bólimi bastyǵynyń aıtýlary boıynsha, ol qurylymdarda Zań jobalary týraly pikiralmasý únemi bolady.
Úlken is ortaq nátıjemen aıaqtalady. Sol nátıjege jeter jolda árqıly jaǵdaılar, ýaqytynda eskerilmegen, nazardan tys qalyp qoıǵan utymdy oılar men oryndy usynystar, pikir tóńireginde ymyraǵa kele almaǵan sátter az bolsa da bar.
El qamy, halyq ıgiligi úshin Elbasymyz N.Á. Nazarbaevtyń tapsyrmalaryn oryndaýda, egemendi elimizdiń táýelsiz jyldarynda, Májilis depýtattarynyń úlesi qomaqty, atqarǵan isteri mańyzdy ekenine jurt kýá jáne qoldaıdy.
Aqparat quraldaryndaǵy el-jurtqa arnalǵan biraýyz gazet sózi, nemese 1-2 mınýttyq telekórinis qasqaǵym ýaqytta ótkenimen, olar tarıh kýáleri, qundy derekter. Sondyqtan táýelsiz jas memleketimizdiń tarıhy durys, mazmundy, salıqaly, naqty jazylǵany abzal.
Bul oılardy men sııaqty Palatanyń ishki dúnıesin túsingen adam aıtpasa, kim aıtady?!
- Raqmet áńgimeńizge.