«Oıbaı «ozonnan» bastalady» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda qazaqtyń áıgili batyr qyzy Mánshúk Mámetova týraly tabylǵan tyń derekter usynylyp otyr. «Mánshúk Mámetova. Kóne derekke jańa kózqaras» atty maqala ony kóz jumar aldynda 5-10 mınýt buryn kórgen soǵys ardagerimen suhbattan, sonymen qatar Mánshúktiń balǵyn balalyq shaǵyna jalǵyz kýá - jeńgesi Maıra Mámetova apaımen áńgimeden týǵan tolymdy zertteý dúnıe dep aıtýǵa bolady.
«Soǵystyń da soǵysy bar. Eger, Mánshúk 100-shi brıgadada bolmaı, basqa ortaǵa túskende, jaǵdaıy áldeqandaı bolatyny jáne belgisiz edi. Negizinen ulttyq, ıaǵnı qazaq baýyrlarynan, basshylary da óz aǵaıyndary bolǵandyqtan olar Mánshúkke qorǵan bola bilgen, árqashan janashyrlyqpen qaraǵan. Sondyqtan da ony únemi shtabta ustaýǵa tyrysqan. «Ortamyzdaǵy jalǵyz qarakóz qaryndasymyzdy oqqa ushyryp alsaq, elge ne betimizben qaraımyz, bir qyzǵa qaraǵan eshteńe joq», desedi eken. Sóıtse de Mánshúk ójettiginiń arqasynda týasy kórmegen bar qarýdy bes saýsaǵyndaı úırenip alady. Úzdik pýlemetshi atanyp qoımaı, az ýaqytta bólimsheniń komandıri, batalon komsomol komıtetiniń jetekshisi bolady, áskerı sheni serjantqa deıin kóteriledi. Sonyń negizinde Mánshúk Nevel qalasynyń túbindegi Izochı stansasy úshin qantógiste óziniń kim ekenin tarıh betine qanymen jazyp ketti. Onyń basynan baqaıshaǵyna deıin qarýlanǵan kóp jaýǵa jalǵyz ózi qarsy turyp, alǵa jyljytpaı jer baýyrlatýy kózsiz batyrlyq edi. Soǵystyń zańy, deneńnen qan shyqqan jaraqat alsań, urysty tastap, keıin qaıtýǵa ruqsat. Mánshúk basynan jaralansa da: «Sender bara berińder, men qalmasam sender shepke jete almaısyńdar», dep jalǵyz ózi joldastarynan qalyp, kópe-kórineý ajalmen betpe-bet kelip, janyn qurbandyqqa shalýy - erliktiń erligi», - delinedi maqalada.
***
Keshe elordadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphanada Tilderdi qoldaný men damytýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy aıasynda «Abaıtaný álippesi», «Danalyq álippesi», «Elektrondy qazaq úı» jáne basqa da ınteraktıvti ónimderdiń tusaýkeser rásimi ótti, dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti «Ulyqtaýǵa laıyq ulttyq qundylyq» atty maqalada.
Maqalada atap kórsetilgenindeı, shara sheńberinde mınıstrlik tarapynan shyǵarylǵan oqý-ádistemelik quraldardyń, kórkem jáne aýdarma kitaptardyń, balalarǵa arnalǵan ádebıetterdiń, sózdikterdiń kórmesi de uıymdastyrylǵan.
Taıaýda ǵana Mádenıet mınıstri bolyp taǵaıyndalǵan Arystanbek Muhamedıuly aıtýly shara barysynda tanystyrylǵan qyzyq dúnıelerdiń biri «Elektrondy qazaq úıi». Kıeli qazaq úıiniń kishireıtilgen nusqasynyń ishine besik jyry, ertegiler, balalar ánderi, halyq jáne halyq kompozıtorlarynyń án-kúıleri, terme-tolǵaýlar, otanshyldyq rýhty kóteretin aıtýly dúnıeler, Abaıdyń 45 qara sózi engizilipti.
***
«Qazaqstanǵa qarsy Batys ekonomıkalyq sanktsııalar engizýi múmkin», dep habarlaıdy «Aıqyn» basylymy «Oıbaı «ozonnan» bastalady» atty maqalada.
«Bul týraly keshe Parlamentte Qorshaǵan ortany qorǵaý jáne sý resýrstary mınıstri Nurlan Qapparov eskertti. Sondyqtan elimiz tońazytqyshtar men aýabaptaýyshtarǵa qatysty halyqaralyq qujatty ratıfıkatsııalaýǵa uıǵarypty. Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen ótken keshegi jalpy otyrysta senatorlar «Ozon qabatyn buzatyn zattar jónindegi Monreal Hattamasyna 1999 jylǵy 3 jeltoqsanda, Beıjińde qabyldanǵan Túzetýdi» bekitti. Sóıtse, tońazytqyshtar men kondıtsıonerlerde ozon qabatyn ydyratatyn ýly zattar qoldanylady eken. Eger bul Túzetýdi quptamasa, Qazaqstandaǵy osy saladaǵy kásiporyndar daǵdarady», - dep jazady basylym.
Gazette atap kórsetilgenindeı, qazirgi kezde Beıjiń Túzetýin álemdegi 194 memleket ratıfıkatsııalap bolypty. Tek 3 el ǵana qosylmaǵan, bular - Qazaqstan, Lıvııa, Mavrıtanııa.
Taǵy bir aıta keter jaıt, Qazaqstan osy Túzetýdiń qatysýshysy bolmaǵandyqtan, Keden odaǵy aıasynda Reseı men Belarýs ozon qabatyn buzatyn zattardyń saýdasy boıynsha elimizge qarsy shekteý engizýge mindetti bolyp otyr. Tolyǵyraq, «Aıqyn» gazetinde oqı alasyzdar.
***
«Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda munaı naryǵyndaǵy ahýalǵa qatysty «Qara altyn» qashan quldyraıdy?» degen taqyryppen saraptamalyq materıal jaryq kórdi.
«Sarapshylardyń boljamy boıynsha munaı baǵasy bıylǵy maýsym aıyna deıin biraz tómendeıtin syńaıly. Boljam jasaýshylardyń sózine qaraǵanda tipti onyń bir barreli 70-80 dollarǵa deıin quldyraýy múmkin», - delingen maqalada.
AQSh sarapshylarynyń aıtýynsha, dástúrli emes munaı kózderin ashýdyń sońy aldaǵy bes jyl kóleminde qazirgi munaı baǵasyn 100 dollardan 75 dollarǵa deıin túsiredi. Jalpy, munaı-gazǵa degen suranys qurylymyna balamaly energııa kózderin jappaı paıdalaný ózgerister engizedi dep kútilýde. Nátıjesinde álemde munaı óziniń naqty baǵasyna túsip, odan qaıtyp aýytqymaýy kerek degen boljamdar da bar.
***
«Túrkistan» basylymy sońǵy kezde apatty jaǵdaılary jıilep ketken atyshýly «SKAT» áýekompanııasynyń súreńsiz jumysyna qatysty synı maqala jarııalap otyr. «SKAT» SYNAQ JASAÝǴA KÓShTІ ME?» dep atalatyn materıalda Azamattyq avıatsııa komıteti áýe kompanııasyna qatań tekseris júrgizýdi bastaǵandyǵyn málim etken.
«Tekseris barysynda áýe kompanııasynyń ushý qaýipsizdigin qamtamasyz etýi de basty nazarǵa alynady. QR Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrliginiń Azamattyq avıatsııa komıteti tóraǵasynyń orynbasary Serik Muhtybaev: «Kompanııa josparly, sondaı-aq kezekten tys ınspektsııalyq tekseristerden ótip jatyr. Aıta keteıin, buǵan deıingi tekserý josparǵa sáıkes ótken. Endi jospardan tys tekseris ótkizbekpiz. Oǵan Azamattyq avıatsııa komıtetimen qatar ózge de quzyrly mekemeniń mamandary tartylatyn bolady», - dedi. Bul oqıǵaǵa baılanysty «temirjol, áýe nemese sý kólik qozǵalysy men qaýipsizdik erejelerin buzǵany úshin» Qylmystyq kodekstiń 295-baby, 4-tarmaǵy boıynsha is qozǵaldy», - dep jazylǵan maqalada.
***
«Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqty qurýǵa alyp kele jatqan Eýrazııalyq yqpaldastyq Qazaqstan múddesine tolyq saı keledi», dep jazady «Kazahstanskaıa pravda» basylymy.
«Mamandardyń pikirinshe, Eýrazııalyq ekonomıkalyq keńistiktiń qatysýshy elderi yqpaldastyq salasynda úlken jetistikterge jetti. Ulttyq ekonomıkalardyń birigýi aýqymdy jańa múmkindikter týǵyzyp, Qazaqstanda, Belarýsta jáne Reseıde ınvestıtsııalyq klımatty jaqsartady. Bul túptep kelgende, bıznestiń damýyna oń jaǵdaılar jasap, ónerkásiptik qýattyń artýyna jáne jańa jumys oryndarynyń ashylýyna septesedi», - dep jazylǵan «Evrazııskoe býdýşee zakladyvaetsıa segodnıa» atty maqalada.