Otyzynshy jyldar zobalańyna ushyraǵan jazyqsyz jannyń biri baılanys salasynyń qaıratkeri E.Ábenov edi
Oral qalasynda turatyn eńbek ardageri Amangeldi Quraqovtyń aıtýynsha, E.Ábenovtiń urpaqtary Batys Qazaqstan oblysynda turady. Buryn Tasqala aýdany Ekinshi Shejin, qazir Oral qalasynda turatyn uly Bolat Óteǵalıev ákesin bylaısha eske alady.
-Ákem Ermekqalı Ábenov Batys Qazaqstan oblysy Jańaqala aýdanynyń 9-shy aýylynda 1907 jyly dúnıege kelgen. 1925 jyly osy jerdegi tutyný kooperatsııasynda kassır, kelesi jyly dúken meńgerýshisi bolǵan. 1928 jyly Jańaqala aýdandyq aýyl sharýashylyǵyna nesıe berý seriktestiginiń tóraǵasy bolyp taǵaıyndalady. 1929 jyldyń mamyr aıynan Jańaqala aýdandyq atqarý komıtetiniń tóraǵasynyń orynbasary bolyp qyzmet atqarady. Ol 1924 jyly Orynbor qalasynda jasóspirimder mektebin bitirgen. Kelesi jyly Oral qalasynda keńes qyzmetkerleriniń bes aılyq kýrsyn támamdaǵan. Bar bilimi osy ǵana. Biraq oqýynan toqýy táýir, qyzmetine adal, tyndyrymdy bolǵandyqtan, ony 1930 jyldyń shilde aıynda Oral qalasyndaǵy poshta-telegraf keńsesine poshta bóliminiń meńgerýshisine taǵaıyndaıdy. Sodan arada 14 aı ótkende ol Almaty qalasyna shaqyrylyp, KSRO Baılanys komıssarıaty ókildiginiń kadr bólimi meńgerýshiligine joǵarylatylady. Sóıtip, ákem baılanys salasyna birjola aýysady. Almatyda bes aı qyzmet jasaǵannan keıin ony ókildik basshylyǵy Aqtóbe oblystyq baılanys basqarmasynyń bastyǵy qyzmetine jiberedi.
Men ákemnen bes jasymda, qaryndastarym Sara 3 jasta, Klara 3 aılyǵynda qaldy. Biz ákemizdi 1959 jylǵa deıin tiri dep keldik. Biraq ony 1938 jylǵy 15 aqpanda atyp tastaǵan eken. Aqtóbe qalasynyń janyndaǵy Túıetóbe degen jerde...
QR Prezıdentiniń 1997 jylǵy 5 sáýirdegi Jarlyǵyna sáıkes 31 mamyr bizdiń elimizde saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni bolyp bekitilgeni málim.
Aqtóbelik professor Zákirıdın Baıdosov, jýrnalıst Amanǵalı Sáter elimizdiń batys aımaǵyndaǵy jazyqsyz aıyptalǵan azamattar esimderiniń el esinde qalýy úshin eleýli eńbek etýde.
Aqtóbe oblystyq memlekettik muraǵatynyń №655 qorynda (1-tizim, №599 is qaǵazdar tigindisi) 1932 jyldyń 8 naýryzy kúni biraýyzdan Ermekqalı Ábenov oblystyq baılanys basqarmasy janyndaǵy VKP (b) ıacheıkasynyń bıýro múshesi etip saılanǵany jóninde málimet saqtalǵan. Bul qujattardy alý tek Tasqala aýdanynda turatyn Sara Ermekqalıqyzynyń arqasynda ǵana múmkin boldy. Marqumnyń naǵyz et-jaqyn týysqany bolmasa, bóten adamǵa arhıvti qaratpaıdy eken.
Endi Túıetóbe qupııasy qalaı málim boldy, soǵan keleıik. Elimiz táýelsizdik alǵan jylǵy 1 mamyrda Aqtóbe qalasynyń bir top stýdentteri qala syrtyndaǵy Túıetóbe ústirtine barady. Jastardy bastap barǵan oqytýshy olarǵa qıyrshyq tastardyń ár túrin jınaýdy tapsyrady. Jaqynda jaýǵan jańbyrdan keıin ústirt mańy óte qulpyryp, jastar máz-meıram bolyp jumystaryna kirisedi. Ózderimen birge alyp kelgen as-sý men gıtara, dombyranyń janynda tek eki qyz ǵana qalady. Bir ýaqytta shyńǵyrǵan qyzdyń daýsyn estip, muǵalim jan ushyryp jetip kelse, qyzda til joq, tek: «Áne, áne», - dep shuńqyrdy kórsetedi. Shuńqyrǵa qarap muǵalim de, stýdentter de óz kózderine ózderi senbeıdi. Óıtkeni shuńqyrdaǵy sýda adamnyń bes-alty bas súıegi qalqyp júr eken.
Top jetekshisi stýdentterge osy mańdaǵy shuńqyrlardy túgel qaratyp, taǵy da eki-úsh shuńqyrdan eki-úsh adamnyń bas súıegin tabady. Barsha bas súıekti qarap shyqqan muǵalim olardyń barlyǵynyń da qaraqusyndaǵy tesikti ańǵarady. ıAǵnı marqumdar jappaı qaraqustan atyp óltirilgen. Dereý Túıetóbeden sol boıda qalaǵa oralǵan top kórgen-bilgenderin zań oryndaryna, oblys basshylaryna málim etedi.
1919-1940 jyldar arasynda Qazaqstanda «alashordashylar», «feodaldyq zamannyń qaldyqtary», «halyq jaýlary» degen jeleýmen 500 myńnan astam adam qýǵyn-súrginge ushyraǵan. Tek Batys Qazaqstan oblysy boıynsha 1937 jyldyń ózinde ǵana 853 adam qýǵynǵa ushyrap, onyń 335-i atylǵan. Al qalǵandary ár túrli sebeppen eńbekpen túzetý lagerine jiberilgen. Atylǵandardyń eń jasy 18-de bolsa, kárisi 80-de eken.
-Ákemdi ustap alyp ketkende men bes jasta edim. Bári kóz aldymda. Eki qabatty úıde turdyq. Sol úı áli Aqtóbe qalasynda bar kórinedi. Meni Aqtóbege shaqyrǵan, barmadym. Anam Rásh 1978 jyly qaıtys boldy. Klara qaryndasym jastaı ótti ómirden. Anam ekeýmizdiń kórgen kúnimizdi sózben jetkizý múmkin emes... Ókpem qara qazandaı bolǵandyqtan, Aqtóbege qaryndasym Sarany jiberdim, - deıdi B.Óteǵalıev.
Tasqalada turatyn Sara Ermekqalıqyzy: «Ákemniń dostary kelip, úıdiń jıhazdaryn qozǵamaı sol kúıinde, esikti ashyq qaldyryp, bizdi vokzalǵa aparyp, poıyzǵa mashınıstiń qasyna otyrǵyzdy. Al mashınıst bizdi «Oral qalasynda sizderdi ustap alady» - dep, Reseıdiń Ozınkı stantsııasynda (Saratov oblysy) túsirdi», - dep kózine jas aldy.
Stansadan qarsylap alǵan týysy bulardy bir jyl boıy úı jylytýǵa daıyndaǵan qamystyń tasasynda jasyryp ustaǵan. Al «úndemestiń» agentteri Ermekqalıdyń bala-shaǵasyn Jańaqala men Oraldan izdese kerek...
Ermekqalı Ábenovtiń el úshin jasaǵan eńbegi, ásirese, Qazaqstannyń batys bóliginde poshta-telegraf jumystaryn jetildirýge qatysty qajyrly qyzmeti eskerýsiz qalǵan joq. Aqtóbe qalasynyń Nekrasov kóshesindegi Ábenovter turǵan úıge, oblystyq poshta úıine eskertkish taqta ornatylyp, ol jıynǵa Sara Ermekqalıqyzy da qatysyp qaıtqan edi.