«Ótkenińe qarap, erteńińdi túze» - baspasózge sholý
09:44, 26 Qyrkúıek 2013
ASTANA. 26 qyrkúıek. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 26 qyrkúıek, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.
*** Keshe Aqordada Memlekettik hatshy Marat Tájınniń tóraǵalyǵymen Ulttyq tarıhty zerdeleý jónindegi vedomstvoaralyq jumys tobynyń ІІІ otyrysy ótti. Onda jaýapty memlekettik organdardyń «Halyq tarıh tolqynynda» baǵdarlamasyn ázirleý, sondaı-aq, jumys tobynyń birinshi jáne ekinshi otyrystarynda qoıylǵan mindetterdi iske asyrý barysy qaraldy. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanynda úlken maqala berip otyr. Basylymnyń jazýynsha, Prezıdent tapsyrmasyna oraı, tarıh baǵytynda jumys bastaǵanymyzǵa 100 kúnnen astam ýaqyt ótti. «Az ýaqyt aralyǵynda elimizdiń barsha tarıhı qaýymdastyǵy osy memlekettik mańyzdy jobaǵa jan-jaqty atsalysyp jatqanyn kórip-bilip otyrmyz. Vedomstvoaralyq jumys tobynyń alǵashqy otyrysynan bergi úsh aıdan astam ýaqyt ishinde biz bárimiz birlese ulttyq tarıh ǵylymyn damytý isine eleýli qozǵaý saldyq dep oılaımyn», - dedi Memlekettik hatshy Marat Tájın. Otyrystyń kún tártibi óte aýqymdy boldy. Alǵashqy otyrys ótkennen bergi ýaqyttaǵy atqarylǵan isterdiń qorytyndysyn jarııalaǵan Mádenıet jáne aqparat mınıstri Muhtar Qul-Muhammedtiń, Bilim jáne ǵylym mınıstri Aslan Sárinjipovtiń baıandamalaryna qosa, ýákiletti mekemeler ókilderiniń tórt habarlamasy tyńdaldy. Gazettiń jazýynsha, ulttyq tarıhty zerdeleý otandyq BAQ-ta jıi talqylanatyn taqyrypqa aınaldy. Osy jyldyń 1 maýsymynan 13 qyrkúıekke deıingi aralyqta baspa BAQ-tarynda tarıh taqyryby boıynsha barlyǵy 656 materıal jarııalansa, telearnalar efırlerinde 489 sıýjet shyqqan. Sondaı-aq, aqparat agenttikteriniń taspalarynda 802 jańalyq habarlamalar ornalastyrylyp, 50 baspasóz basylymy men Internet-resýrstarynda qazaq tarıhyna arnalǵan taqyryptyq aıdarlar qoldanylǵan. Oǵan «Jalyn», «Juldyz», «Nıva-Prostor» sııaqty ádebı jýrnaldar da tartylǵan, tipti balalarǵa arnalǵan «Baldyrǵan» jýrnalynda da balalardyń oı-órisine laıyqtalǵan aıdar ashylǵan. Bul málimetterdi keltirgen Mádenıet jáne aqparat mınıstri Muhtar Qul-Muhammed tarıh máseleleri arnaıy baǵdarlamalar, tsıkldik habarlar sheńberinde jıi talqylanatynyn, tipti ınternet-resýrstarda, áleýmettik jelilerde iske asyrylyp jatqan sharalardyń keńinen talqylanýy Qazaqstan azamattarynyń memleketimizdiń ótkenin zerdeleýge, onyń jalpy dúnıejúzilik tarıhı úderistegi ornyn túsinýge, óziniń tarıhı túp-tamyryn uǵynýǵa, ulttyq salt-dástúrler men ádet-ǵuryptarǵa qyzyǵýshylyǵyn arttyratynyn málimdedi. Ol sondaı-aq, sońǵy bes jyl kóleminde tarıh taqyrybyna arnalyp, memlekettik tapsyryspen jaryqqa shyqqan kitaptardyń barlyǵy da jýyrda ashylǵan tarıhı portalǵa tabys etilgenin habarlady. Maqala «Ótkenińe qarap, erteńińdi túze» degen taqyryppen berilgen. Qazaqstannyń Búkilálemdik jetistikter kórmesine qatysý dástúri budan keıin Ispanııa Koroldigindegi EKSPO-2008 - Saragosada, Qytaı Halyq Respýblıkasyndaǵy EKSPO-2010 - Shanhaıda, Ońtústik Koreıadaǵy EKSPO-2012 - Esýda jalǵasyn tapty. Aldyn ala aıta ketetin bolsaq, Ispanııa Koroldiginde ótken osy Búkilálemdik jetistikter kórmesinde álemniń 104 memleketiniń ishinde Qazaqstan pavılony «S» kategorııasy boıynsha úshinshi oryndy ıelenip, qola júldeni jeńip alǵan edi, dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi sanyndaǵy «Qazaqstandyq jáne álemdik kórme» atty maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, úsh aı boıy, ıaǵnı 2008 jylǵy 14 maýsym men 14 qyrkúıek aralyǵynda Ispanııa Koroldiginiń Saragosa qalasynda EKSPO-2008 Búkilálemdik mamandandyrylǵan kórmeniń jalaýy jelbiredi. Saragosada ótken kórmeniń 2005 jyly Japonııada jáne 2010 jyly Qytaıda ótken Búkilálemdik ámbebap jetistikter kórmesinen ereksheligi bar. Halyqaralyq kórmeler bıýrosynyń sheshimine sáıkes Búkilálemdik mamandandyrylǵan kórmeler ámbebap kórmelerdiń aralyǵynda jalpy uzaqtyǵy úsh aı merzimge jáne shekteýli aýmaqta (25 gektardan artyq emes), belgili bir taqyryp sheńberinde ǵana ótkiziledi. 2008 jyly Ispanııa Koroldigindegi Aragon avtonomııalyq oblysynyń astanasy Saragosa qalasynda ótkizilgen kórme naq osyndaı mamandandyrylǵan kórme bolyp tabylady, onyń basty taqyryby «Sý jáne turaqty damý» dep ataldy (sóz reti kelgende aıta ketetin bolsaq, 2017 jyly Astana qalasynda ótetin kórme de osyndaı mamandandyrylǵan kórmeler qataryna jatady). Jarty mıllıonnan astam turǵyndary bar Saragosa qalasy Ispanııadaǵy ónerkásibi damyǵan eldegi kólemi jaǵynan altynshy oryndy ıelenetin qala. Munda turǵyndardyń jáne týrısterdiń joǵary suranysyna jaýap beretin kólik ınfraqurylymy damyǵan. Ebro jazyǵy este qalar erte kezeńnen-aq qonys tebýge qolaıly meken bolyp keledi. Kóne aragon dıalektıkasynda sóıleıtin ıberıı taıpalary bul jerdi bizdiń eramyzǵa deıingi dáýirlerde mekendegen. Pıreneı túbegi olarǵa syrttan keletin jaýlap alýshylar úshin qorǵan boldy. Alaıda, Rım ımperatory Avgýstanyń muzdaı qarýlanǵan áskeri aqyry aragondyqtardyń áskerin talqandap, bizdiń eramyzǵa deıingi 27 jyly osy jerde «Imperator Avgýstanyń qalasy» Saragosanyń irgetasyn qalady. Kúni búginge deıin Saragosa qalasynda Rım dáýirindegi qorǵandardyń sulbasyn kórýge bolady. «Saragosa qalasynda ótken mamandandyrylǵan kórme de tarıh paraǵyna aınaldy. Alaıda, kórme qalashyǵy kúni búginge deıin munda keletin týrısterdiń qyzyǵýshylyǵyn týǵyzýda. Ásirese, kórme qalashyǵy sheńberinde boı kótergen «Sý munarasy» erekshe kóz tartady. Arhıtektor Enrıke de Teresanyń shyǵarmashylyǵy nátıjesinde dúnıege kelgen 78 metr bıiktiktigi bar, sansyz sý tamshylaryn elestetetin bul munara tolyǵymen shynydan jasalǵan. «Sý munarasy» Ispanııada ótken EKSPO-2008 kórmesiniń sımvolyna aınaldy. Elimizdiń aıbaryna aınalǵan arý Astanada osyndaı «Sý munarasy» sııaqty nemese 1889 jylǵy Parıj kórmesindegi Gýstav Eıfeldiń munarasy sııaqty EKSPO-2017-niń qaıtalanbas sımvoly boı kóteretindigine de senimimiz zor», - dep oı túıedi maqala avtory. Qazaq rýhanııatyna olja salar taǵy bir ataýly kún el qulaǵyn eleń etkizeri sózsiz. Osy jyldyń 28 qarashasynda Muhtar Áýezov memorıaldyq mýzeı-úıiniń alǵashqy kelýshilerine esigin aıqara ashqanyna 50 jyl tolǵaly otyr. Ulttyq ádebıet pen mádenıettiń qasıetti ordasynyń mereıtoıy qurmetine erteń M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty saltanatty májilis ótkizedi, dep jazady «Egemen Qazaqstan». Osyǵan oraı basylym tilshisi «Áýezov úıi» ǵylymı-mádenı ortalyǵynyń dırektory, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Dıar Qonaevqa jolyǵyp, áńgimelesken eken. Suhbat «Ulylyq pen ulaǵat ordasy» degen taqyryppen berilgen. D. Qonaevtyń aıtýynsha, 1930 jyldardyń basyndaǵy «Qazaq ultshyldarynyń» isine baılanysty ádiletsiz úkimmen eki jyl qamaýda otyrǵannan keıingi Áýezovtiń ómir joly túgeldeı Almaty qalasymen baılanysty boldy. 1938 jylǵa deıin Ózbek kóshesindegi (qazirgi Seıfýllın), odan 1951 jylǵa deıin otbasymen Kalının kóshesindegi, Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynyń qarsysyndaǵy úıde turǵan. Teatrdyń qasyndaǵy baý-baqta 1967 jyly qoıylǵan Áýezov eskertkishi tur. Al úıdiń qabyrǵasyna Muhtar Omarhanulynyń beınesi bederlengen, osynda turǵan jyldary kórsetilgen eskertkish taqta ornatylǵan. M.Áýezov árqashan óz úıi bolýyn arman etken. Sol armanyn júzege asyrý úshin 1949 jyly G.Denıakın degen kisiden shaǵyn úıli jer telimin satyp alady. Sosyn úı buzylyp, qosymsha qora-qopsylary tazartylyp, qurylys júrgizetin alań daıyn bolady. Odan ári Áýezov bolashaq úıdiń jobasyn jasaý úshin sáýletshi Georgıı Gerasımovtyń kómegine júginedi. Ol óz isiniń sheberi, táp-táýir sýretshi, keıinirek Qazaq KSR-nyń eńbek sińirgen qurylysshysy ataǵyn alǵan eken. Osy Gerasımovpen birige otyryp jazýshy úıdiń jobasyn birge oılastyrǵan, syzbalar men nobaılardy da ózi syzǵan. Saıyp kelgende, ol jobanyń qosymsha avtorlarynyń biri bolǵan. Qurylys 1950 jyldyń mamyr aıynda bastalyp, M.Áýezov ondaǵy jumystardy qatty qadaǵalap, jıi baryp turǵan. Jeke úı-jaıdyń qurylysy 1951 jyly aıaqtalady. Óziniń máskeýlik dosy, ádebıetshi Z.Kedrınaǵa osy jyldyń tamyz aıynda jazǵan hatynda M.Áýezov maýsymnyń sońynda otbasynyń jańa úıge kóship kirgenin habarlaıdy. Sóıtip, Abaı kóshesindegi (qazirgi Tólebaev) №159 meken-jaıyndaǵy eki qabatty úıde uly jazýshy ómiriniń sońǵy 10 jyly ótedi. «Ýaqyt alǵa jyljyǵan saıyn árbir urpaq uly jazýshy murasynyń qanshalyqty qymbat ekenine kóz jetkizedi. Oıshyl da sańlaq jazýshynyń týyndylary, ustazdyq ulaǵaty, ómir jolynyń ónegesi qanshalyqty mol maǵynaly bolsa, ony aıalaı saqtap, halqymyzdyń sanasyna jetkizýdiń ózi bıik mádenıetti qajet etetin, qıyn da kúrdeli, mártebeli qyzmet. Mine, osyndaı ári abyroıly, ári jaýapkershiligi mol mindet júktelgen Muhtar Áýezovtiń memorıaldyq murajaı-úıi óziniń 50 jyldyq merekesi kúnine laıyqty tartýlarmen, tolymdy nátıjelermen keldi dep aıta alamyz. Halyq «Áýezov úıin» ulylyq pen ulaǵat ordasy, qazaq rýhanııatynyń Mekkesi dep qabyldaıdy. Ómir súrgen zamany alystaǵan saıyn jazýshy rýhy urpaq júregine jaqyndaı túsip, onyń ólmes murasyna degen el yqylasy, oqyrman qyzyǵýshylyǵy báseńdemeı, qaıta óse túskenin kórý biz úshin zor mártebe. Bul aldaǵy ýaqytta bizge budan da jaýapty mindetter júkteıdi. Bizdiń paryz sol mindettiń údesinen shyǵý», - deıdi murajaı dırektory. *** Temirtaý qalasyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ındýstrıaldyq ýnıversıteti qabyrǵasynda «Sozıdaıa býdýşee: serdtsem ı delamı» jastar forýmy ótti. Forýmnyń uıymdastyrýshylary - «Jas Otan» jastar qanaty men respýblıkalyq jastar birlestikteri, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Bolashaq úshin jazylǵan doktrına» atty maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, forýmǵa «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Baýyrjan Baıbek, Qaraǵandy oblysynyń ákimi Baýyrjan Ábdishev, «Qazaqstannyń jastar kongresi» ZTU atqarýshy dırektory Rollan Quspan, «Qazaqstan stýdentter alıansy» Respýblıkalyq stýdentter qozǵalysynyń kóshbasshysy Arman Abdollaev, sondaı-aq saıasat jáne qoǵam qaıratkerleri, zııaly qaýym ókilderi, jas mamandar, jastar uıymdarynyń ókilderi jáne jastar qatysty. Elbasy, «Nur Otan» partııasynyń Tóraǵasy N.Nazarbaev osy joǵary oqý ornyn 1967 jyly bitirgen eken. Bıylǵy qazan aıynda ýnıversıtettiń 50 jyldyq mereıtoıy atalyp ótiledi. Mereıtoı qarsańynda oqý ornynda Prezıdenttiń Temirtaýdaǵy ómiriniń úsh qyry: stýdenttik, eńbek jyldary jáne qoǵamdyq-saıası qyzmeti kórsetilgen jańartylǵan murajaı ashylatyn kórinedi. Forýmǵa qatysýshylar Qaraǵandy memlekettik ındýstrıaldy ýnıversıtetiniń murajaıyn tamashalady. Forýmnyń ashylýynda jastar uıymdarynyń ókilderi urpaqtar sabaqtastyǵy jóninde aıtyp, onyń «Nur Otan» partııasynyń jańa saıası Doktrınasynda aıqyndalǵandyǵyn eskere ketti. Óz sózinde Baýyrjan Baıbek: «Doktrınanyń ár tezısi bolashaq úshin jazylǵan, al bolashaq - progressıvti jáne básekege qabiletti jastar. Partııa jas qazaqstandyqtarǵa úmit artady, sebebi qazirgi jastar bizdiń búgingi bastamalarymyzdy júzege asyrady» dedi. Sonymen qatar «Eger sizder memleketimizdiń keleshegin kemeldendirý, bolashaǵyn baıandy etýge talpynsańyzdar «Jas Otan» jastar qanatyna shaqyramyz. Bul ózin tanytýdyń, kúsh-jigerin paıymdaýdyń, lıderlik qyrlaryn tanytýdyń úlken múmkindigi» dep forýmǵa qatysýshylarǵa oı tastady. Baıaǵyda «shetelde baılardyń jeke ushaǵy bolady eken» dep tańǵalýshy edik. Al búginde Qazaqstanda jeke ushaǵy barlarǵa bala ekesh balany da tańǵaldyrý múmkin emes. Bul týraly «Aıqyn» gazeti «Aspandaǵy altyn saraı» alpaýyttar úshin túk emes» degen taqyryppen berilgen maqalasynda jazyp otyr. Basylymnyń atap ótýinshe, jurtty endi baılardyń burynǵydaı iship-jegeni men kıingeni, ıaǵnı jerdegi ómiri emes, aspandaǵy ómiri qyzyqtyratyn bolǵan.Álemniń qalaǵan núktesinen tórt-bes qabatty vılla satyp alýdyń, kez kelgen baıdyń ózi mine almaıtyn asa qymbat kólik minýdiń, platına men brıllıant saǵat taǵýdyń alpaýyt qazaqtar úshin túk te qyzyǵy bolmaı qaldy. Olardyń endigi modasy - jeke ushaq (bıznes-djet). Al ondaı ushaqta ne joq deısiz: maqpal kilem, palma aǵashy, qymbat bylǵary kreslolar. Uzaq jolda keń dıvanǵa kómilip uıyqtap barady. Jýynatyn dýshy bar bólme, meıramhana, kınoteatr, shaǵyn basseın, jattyǵý zaly, kompıýtermen jaraqtanǵan jumys kabınetinen bólek, konferents-zalyna deıin bolady. Oqqaǵarlary men qyzmetshilerine de qolaıly jaǵdaı jasalǵan. Tap bir aspan álemin bıleýshiniń ǵarysh kemesiniń kabınasy dersiń. Dálirek aıtsaq - «ushatyn altyn saraı». Sheteldegideı rezıdentsııasynyń qasynan ushyp-qonyp, tikushaq qonatyn alańqaıy úıiniń qaq tóbesinde bolmaǵanmen, ońasha qoınaýdaǵy úıiniń janyna eki-úsh shaqyrym áýejolyn tósep tastaǵandar bizdiń elde de joq emes. «Dál osyndaı jeke ushaǵy joq baı-baǵylandar ony kez kelgen ýaqytta jalǵa alyp, álemniń bir túkpirindegi ekzotıkalyq aralǵa «aıt shúý, qarager!» dep tartyp kete alatyn kún týdy. Mundaı VIP-ushaqtar men tikkushaqtar qazaq elinde qaltasy qalyńdarǵa qyzmet kórsetýge saqadaı-saı. Tek qomaqty aqshań bolsyn! Árıne, sheteldegideı jekemenshik avıatsııa damı qoımaǵanmen, talpynystar júrip jatyr. Kórshiles Reseıde 158 reaktıvti bıznes-ushaq tirkelse, Qazaqstanda ázirge 15 shaqtysy tirkeýde desedi», - deıdi avtor. Belorýssııanyń prezıdenti Aleksandr Lýkashenko marqum Túrkimenbashy Saparmurat Nııazovtyń taqymynan qalǵan «Boıng-767» áýe kóligin erttep minedi. Mundaı ushaqtyń baǵasy 124 mıllıon dollardan kem turmaıdy eken. Brýneıdiń sultanyniki sekildi ushaq salony tutas altynmen aptalmaǵanmen, qymbat tastar men metaldarmen árlengen kórinedi. Reseı prezıdenti Pýtınniń birneshe ushaǵy bar. Sol kóp ushaqtyń birinde Pýtın shoqynatyn ıkona ilingen, Bıblııa turatyn bólmesi de bar dese-di. Pýtınniń ushaqtarynyń quny shamamen 300 mıllıon dollarǵa deıin barsa, orystyń atyshýly olıgarhy Roman Abramovıchtiń zymyranǵa qarsy qorǵanys júıesi ornatylǵan jeke ushaǵynyń quny bir mıllıard dollar turady dese-di. Mundaı ushaqpen Abramovıchke Chýkotka men Londonnyń arasynda qalaı saıran salsa da jarasady, árıne. Olıgarhtardan búginde orystyń baı senatorlary men depýtattary, Pýgacheva sekildi juldyzdar men shoýbıznestiń ataqtylary da jeke ushaqqa minip jarysýdan qalysar emes. «Aqshańyz bolsa, Qazaqstanda siz úshin jeke ushaqty brondap qoıyp, kez kelgen ýaqytta, dúnıeniń kez kelgen núktesine ushyp kete alasyz. Adam lyq toly termınal, qaýipsizdikti uzaq tekserý degenderdiń birde-bireýi bolmaıdy. Sondaı-aq qalasańyz, kez kelgen shetelde, bolmasa alys qalada, ushaqtan túser baspaldaqta, sizdi jeke júrgizýshisi bar lımýzın kútip turatyn bolady. Qalasańyz áýejaıǵa tikushaqpen jetkizedi. Sondyqtan aq jaǵalylar elimizden urlap-jyrlaǵan altyndaryn alańsyz tıep alyp, áýejaıdan jeke termınal arqyly shetelderge tal túste tabanyn jaltyratyp jatsa, túk te tańǵalýǵa bolmaıtyn shyǵar. Almatynyń túbindegi Boraldaı aerodromynan qalaǵan tikushaǵyńyzǵa minip, Іle Alataýynyń aqbas shyńdaryn sharlaýǵa, Alakól asýǵa, Balqashty barlap qaıtýǵa, Túrgen men Kólsaıǵa, Sharyn shatqalyna shaýyp ketýge kez kelgen ýaqytta jol ashyq. Tórt adamdyq tikushaqtyń bir saǵattyq ushý baǵasy shamamen 150-200 myń teńge dese-di biletinder», - degen oı túıedi avtor. *** Qyzylorda oblysyna jumys saparymen kelgen Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev aldymen jańa oqý jylynyń basynda iske qosylǵan «Qyzylorda qalasyndaǵy hımııa-bıologııa baǵytyndaǵy Nazarbaev Zııatkerlik mektebinde» boldy. Jańa mektepte aımaqtaǵy bilim salasyn damytý baǵytynda júzege asyp jatqan baǵdarlama jóninde áńgime qozǵaldy, dep jazady «Dala men qala» gezeti «Syr sıpaty» atty bas maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, respýblıka boıynsha 14-shi bolyp esigin aıqara ashqan aıtýly oqý orny bıylǵy jyly ozat 553 oqýshyny qabyldady. Mektep jańa kompıýterlik júıemen, mýltımedııalyq kabınettermen, ınteraktıvti taqtalarmen, ınnovatsııalyq baǵdarlamalyq júıemen jabdyqtalǵan. Memleket basshysy sonymen qatar, Qyzylorda qalasynda bıylǵy jyly jazda abattandyrý jáne kógaldandyrý baǵytynda júrgizilgen jumystarmen tanysty. Munan soń Elbasy jańadan salynǵan «Muz aıdyny» sporttyq-saýyqtyrý keshenin kórdi. Aımaq tabıǵaty jazda ystyq bolsa da jastardyń muz aıdynynda sportpen shuǵyldanýyna jaǵdaı jasaý kózdelgeni aıtpasa da túsinikti. Jalpy aýmaǵy 7985 sharshy metr bolatyn keshende hokkeı, mánerlep syrǵanaý, short-trek sekildi qysqy sport túrlerin aımaqta damytýǵa múmkindik beredi. Sportsúıer jastar sonymen qatar munda gandbol, voleıbol, basketbol, kúres jáne kórkem gımnastıka sektsııasyna qatysa alady. Osy sport kesheninde Qazaqstan Prezıdenti eki dúrkin Olımpıada chempıony Ilıa Ilın bastaǵan oblys sportshylarymen kezdesti. Odan keıin Memleket basshysy «Bastaý» bıznes ortalyǵynda oblystyń túrli salada eńbek etýshi azamattarymen, aktıvimen betpe-bet júzdesý jasady. Júzdesý aldynda Nursultan Nazarbaevqa saǵatyna 250 jolaýshyǵa qyzmet kórsetetin halyqaralyq jolaýshylar termınalynyń jobasy tanystyryldy. Jalpy aýmaǵy 9200 sharshy metr bolatyn jańa áýejaı halyqaralyq standarttarǵa sáıkes salynbaq. Jospar boıynsha qurylys jumystaryn 2014 jyldyń kúzine deıin aıaqtaý kózdelgen. Bul áýejaıdaǵy ushaqtardyń ushyp-qoný alańy 3 jyl buryn qaıta jańǵyrtýdan ótip, halyqaralyq talaptarǵa sáıkestendirilgen. Osy basqosýda oblys ákimi Qyrymbek Kósherbaev óńirdiń ózekti máselelerine toqtalyp, «Qyzylorda oblysynyń 2020 jylǵa deıingi áleýmettik-ekonomıkalyq damýy Strategııasy» qujatynyń negizgi baǵyttarymen tanystyrdy. Elbasy aýyl sharýashylyǵy salasyna qatysty syn-eskertpesin qadap aıtty. - Qyzylorda oblysy - elimiz boıynsha 90 paıyz kúrishti ósiretin aımaq. Alaıda, Vetnam kúrishinen ózindik quny úsh ese qymbat ónim bizge nege kerek. Kúrish tehnologııasy ǵylymı negizge saı damymasa, oǵan shyǵyndalǵan mol sý resýrsyn mal sharýashylyǵyna burý qajet shyǵar. Sondaı-aq, óńirde ejelden qalyptasqan baý-baqsha, kókónis ósirýdi de órkendetken jón. Men Araldan Jańaqorǵanǵa deıin aralap kórgenmin. Shalqııa metallýrgııasyn, onyń ishinde vanadıı óndirisin qolǵa alý kerek. Ras, búgingi tańda Qyzylorda oblysynda jaqsy jumystar bar, áli de damytý baǵytyndaǵy jobalar jetkilikti. Ony oryndaýda el azamattaryna senemin, - dedi Elbasy Nursultan Nazarbaev.