Ótken jyldyń joǵary bazasy aıasynda ınflıatsııanyń báseńdeýi kútiledi – Ulttyq bank
- Aqyljan Málikuly, Memleket basshysy Úkimetke Ulttyq bankpen birlesip ınflıatsııany baqylaý boıynsha sharalar keshenin ázirleýdi tapsyrdy. Bazalyq mólsherleme boıynsha bul sheshim jalpy ınflıatsııany tómendetý jónindegi saıasattyń bir bóligi me?
– Árıne, bazalyq mólsherlemeni kóterý ınflıatsııany odan ári tómendetýge baǵyttalǵan jáne bul ınflıatsııaǵa qarsy jalpy saıasat negizderiniń biri sanalady.
2021 jyldyń jeltoqsanynda sheshim qabyldaǵan ýaqytta, biz ınflıatsııa men ınflıatsııalyq boljamdardyń ornyqty faktorlarynyń turaqtanýyn qadaǵalaıtynymyzdy, sondaı-aq epıdemıologııalyq jaǵdaıdyń órshýine baılanysty aqsha-kredıt saıasatyn odan ári qatańdatý týraly sheshim qabyldaıtynymyzdy atap ótken edik.
Esterińizge sala keteıik, ınflıatsııa boıynsha 2022 jylǵa arnalǵan nysanaly baǵdar – 4-6%, al 2023 jyldan bastap ol 4-5% deıin tómendeıdi. Prezıdent orta merzimdi perspektıvada ınflıatsııany 2025 jyly 3-4% deıin tómendetýdi tapsyrdy. Mejeli baǵdardy birtindep tómendetýdiń bul traektorııasy 2030 jylǵa deıingi Aqsha-kredıt saıasaty strategııasynda da qamtylǵan.
Monetarlyq saıasattyń transmıssııalyq tetigi ınflıatsııaǵa keshigip áser etetinin eskersek, qajetti nátıjege qol jetkizý úshin biz qazirden bastap barlyq táýekel eskerilgen qajetti aqsha-kredıt sharttaryn ázirleýimiz kerek. Osyǵan baılanysty Ulttyq bank ınflıatsııany tómendetý jáne ınflıatsııalyq boljamdardy ornyqtyrý maqsatynda dezınflıatsııalyq aqsha-kredıt saıasatyn júrgizýdi jalǵastyra beredi.
– 2021 jylǵy monetarlyq saıasattyń júzege asyrylý nátıjeleri týraly bilsek dep edik. Ótken jyly júrgizilgen ınflıatsııaǵa qarsy sharalar ınflıatsııa dınamıkasyna qanshalyqty áser etti?
– Esterińizge sala keteıin, Úkimet Ulttyq bankpen birlesip ótken jyldyń qyrkúıek aıynan bastap 2021-2024 jyldarǵa arnalǵan ınflıatsııaǵa qarsy den qoıý sharalarynyń keshenin júzege asyra bastady. Bul birinshi kezekte, ınflıatsııanyń monetarlyq emes faktorlaryn turaqtandyrýǵa baǵyttalǵan bolatyn.
Sonyń arqasynda 2021 jyly áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵa ósimi 9,9% deıin tómendetildi jáne bul jalpy baǵanyń ósýinde úlesi qomaqty bolǵan azyq-túlik ınflıatsııasynyń turaqtanýyna (9,9%) oń áser etti.
Ulttyq bank óz tarapynan dezınflıatsııalyq aqsha-kredıt saıasatyn júzege asyrdy. 2021 jylǵy shildeden bastap bazalyq mólsherleme úsh ret, jalpy alǵanda 9,0%-dan 9,75%-ǵa deıin ıaǵnı 0,75 p.t.-ǵa kóterildi.
Osylaısha, Úkimettiń, Ulttyq banktiń jáne jergilikti atqarýshy organdardyń birlese jumylýymen Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes 8,5% shegindegi ınflıatsııa deńgeıine qol jetkizildi. 2021 jyldyń qorytyndysy boıynsha ınflıatsııa 8,4% boldy. Biraq, bul áli de bizdiń mejemizden joǵary jáne baǵanyń munshalyqty ósýi bizdiń ekonomıkamyzǵa keri áserin tıgizýde.
– Azyq-túlik taýarlary baǵasynyń ósýi sol burynǵysha ınflıatsııaǵa áser etetin negizgi úles bolyp sanala ma?
–Iá, negizgi úlesazyq-túlik taýarlarynda. Osy rette eskeretin jaıt, ótken jyldyń jeltoqsan aıynda azyq-túlik ınflıatsııasynyń ósý qarqyny aıtarlyqtaı tómendep, 2021 jyldyń qorytyndysy boıynsha 9,9% qurady.
Aıta ketken jón, Úkimet pen ákimdikter negizinen áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń (ÁMAT) baǵasyn ustap turýǵa jáne olardyń iri qalalarǵa jetkizilý tizbegindegi «osal jerlerdi» anyqtap, retteýge kúsh saldy. Bul azyq-túlik ınflıatsııasyn turaqtandyrýǵa múmkindik berdi. 2020 jylmen salystyrar bolsaq, ótken jyly kóptegen azyq-túlik baǵasynyń ósý qarqyny báseńdedi. Kókónister men jemister (jyldyq ósý qarqyny 10,6%, 2020 jyly - 14,1%), maı (17,6%, 2020 jyly - 21,6%), qant (15,1%, 2020 jyly-32,8%) sııaqty taýarlardyń ınflıatsııaǵa úlesi tómendedi. Alaıda, keıbir jekelegen azyq-túlik túrleri úshin 2021 jylǵy daqyldy astyq shyǵymynyń nashar bolýyna baılanysty qalypty baǵa ósimi áli de saqtalyp otyr.
Jalpy alǵanda, azyq-túliktiń álemdik naryǵynda da osyǵan uqsas jaǵdaı oryn alyp otyr – ótken jyldyń jeltoqsan aıynda FAO azyq-túlik baǵalarynyń ındeksi bir aıda 0,9%-ǵa birtindep tómendedi, biraq jyldyq baǵanyń ósýi áli de óte joǵary – 23,1%. ıAǵnı, ındeks sońǵy 10 jyldaǵy eń joǵary mánderdiń birin kórsetip otyr.
– Al ınflıatsııanyń ózge de negizgi quraýshy bólikteri týraly ne aıtasyz? Máselen azyq-túlikke jatpaıtyn ınflıatsııaǵa toqtalsaq?
– Azyq-túlik taýarlarynda ınflıatsııa báseńdegenimen, kerisinshe, halyqtyń shekteý sharalaryna beıimdelip, tutynýshylyq suranystyń birtindep qalpyna kelýi, sondaı-aq ónim óndirýshilerde shyǵynnyń artýy ótken jyly azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar men qyzmetter ınflıatsııasynyń jedel ósýine alyp keldi.Kúlli álemde jalǵasyp jatqan jetkizý tizbeginiń buzylýy, saýda salasyndaǵy negizgi seriktes elderde de ınflıatsııanyń sharyqtaýy – baǵanyń ósýine meılinshe áser etti.
2021 jyldyń qorytyndysy boıynsha, 8,5% deńgeıinde qalyptasqan azyq-túlik emes ınflıatsııaǵa energııa resýrstarynyń (janar-jaǵarmaı, dızel otyny, suıyltylǵan gaz) qymbattaýy anaǵurlym kóp úles qosty, jalpy azyq- túlik emes ınflıatsııa 3,2 p.t. nemese ~38% boldy. Bul ónimderdiń qymbattaýy ekonomıkaǵa tikeleı áser etip qana qoımady, óndirisi men logıstıkasynda JJM qoldanylatyn taýarlar men qyzmetterdiń baǵasyn kóterip, sol arqyly qosymsha janama túrde ınflıatsııalyq qysym týdyryldy.
Sonymen qatar, pandemııa bastalǵan ýaqyttaǵy baǵalar men tarıfter ósimin ustap turý da múmkin bolmaı qaldy. 2021 jyly jekelegen kommýnaldyq qyzmetterge baǵanyń ósýi tirkelgen bolatyn, onyń ishinde elektrmen jabdyqtaý – 9,3%-ǵa, gazben jabdyqtaý-5,5%-ǵa ósti. Suranysty qaıta qalpyna keltirý jáne JJM baǵasynyń qymbattaýy kólik qyzmeti baǵasynyń artýyna yqpal etti. Oflaın dásúrli oqý formatyna qaıta oralý da óz kezeginde turǵyn úı jaldaý (19,8%), bilim berý qyzmetteriniń (7,9%) qymbattaýyna sebepshi boldy. Sondaı-aq, ımport qunynyń kóterilýi men zeınetaqy jınaqtaryn sheship alýdyń saldarynan qurylys materıaldary men jóndeý jumystarynyń baǵasy sharyqtady.
Bazalyq ınflıatsııa dınamıkasyn zerdeleý – taldaý jasaýdyń negizgi bóligi bolyp tabylady. Ony esepteýdiń birneshe tásili bar, máselen, ınflıatsııanyń eń qubylmaly quraýshylaryn alyp tastaý arqyly. Tutastaı alǵanda, bazalyq ınflıatsııa degenimiz aýytqymaly quraýshylardan tazartylǵan ınflıatsııanyń jalpy dınamıkasy, sondyqtan ol ınflıatsııalyq protsesterdiń turaqty bóligin kórsetedi. Mine, osylaısha, bazalyq ınflıatsııanyń traektorııasy ótken jyly ınflıatsııalyq protsesterdiń baıaýlaýynyń turaqsyzdyǵyn jáne olardyń nysanaly dálizden joǵary qalyptasýyn kórsetedi. Munda mańyzdysy, onyń 2021 jyldyń tamyz-qarasha aılaryndaǵy báseńdeýinen keıingi oǵan qatysty túrli baǵalaýlar 2021 jyldyń jeltoqsanynda onyń qaıta údegenin kórsetti. Bul rettelmeıtin taýarlar men qyzmetter baǵasynyń ósýi joǵary bolýymen baılanysty.
– Osy ınflıatsııalyq protsesterdi eskere otyryp, ınflıatsııaǵa qarsy den qoıý sharalarynyń qabyldanǵan keshenin qanshalyqty tıimdi dep sanaısyz?
– Úkimet pen jergilikti atqarýshy organdar sharalar keshenin iske asyrýǵa ótken jyldyń qyrkúıeginde kiristi. Alaıda, tutyný naryǵyndaǵy qazirgi problemalar tek qysqa merzimdi ǵana emes, sondaı-aq, orta merzimdi sharalardy da qabyldaýdy talap etedi. Sondyqtan Sharalar kesheniniń júzege asyrylýynyń tolyq nátıjesin biz áli kóre almaımyz. Bul jumystar jalǵasatyn bolady.
Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, Sharalar kesheni osy jyldyń aqpan aıynyń sońyna deıin ózektendirilip, orta merzimdi kezeńde ınflıatsııanyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etýge múmkindik beretin jáne onyń 2025 jyly 3-4% deıin baıaýlaýyna yqpal etetin jańa sharalarmen tolyqtyrylatyn bolady.
Mysal retinde aıta keteıin, ótken jyly Úkimet ÁMAT baǵasyn ustap turýǵa kúsh saldy. Bul azyq-túlik ınflıatsııasyn turaqtandyrýǵa jáne tómendetýge áser etti.
Alaıda, ÁMAT quramyna 160 azyq-túlik taýarynan 19 pozıtsııa nemese ınflıatsııa esebinde eskeriletin tutyný qorjyny salmaǵynyń 11% ǵana enedi. Inflıatsııanyń qalyptasýynda azyq-túlik úlesiniń qomaqty ekenin eskerer bolsaq, ÁMAT tizimine enbegen ózge de azyq-túlik túrlerine nazar aýdarýymyz qajet.
Jalpy, ınflıatsııaǵa qarsy sharalar naryqtyq qaǵıdattarǵa negizdelýi kerek jáne munda Qazaqstan ekonomıkasynyń básekege qabilettiligin arttyrýǵa, basy artyq deldaldyq pen memlekettiń naryqtyq protsesterge aralasýyn qysqartýǵa baılanysty qurylymdyq ózgerister bolýy kerek. Bul sharalar ınflıatsııa men boljamdardy 2025 jyldan bastap 3-4% ortamerzimdi maqsatty dálizge tómendetýge múmkindik bere otyryp, Ulttyq Banktiń makroekonomıkalyq jáne onyń ishinde aqsha-kredıt saıasatynyń tıimdiligin arttyrady.
– Memleket basshysynyń jyl basynda bergen tapsyrmalarynyń iske asyrylýyn eskere otyryp, 2022 jylǵa arnalǵan ınflıatsııa boıynsha sizdiń berer baǵańyz qandaı?
– Ótken jyldyń joǵary bazasy aıasynda ınflıatsııanyń báseńdeýi kútiledi. 2022 jyly báseńdeýdiń negizgi draıverleri retinde ınflıatsııaǵa qarsy den qoıýdyń jańartylǵan sharalary, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn memlekettik retteý, sondaı-aq retteletin kommýnaldyq qyzmetter men JJM baǵasyn osy jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda ósirýge moratorıı engizý sharalaryn ataýǵa bolady.
Sondaı-aq, ınflıatsııanyń báseńdeýine ótken jyldyń joǵary bazasynyń statıstıkalyq nátıjesi yqpal etedi, byltyr kóptegen azyq-túlik, JJM, jáne jekelegen qyzmet baǵalarynyń ósýi oryn alǵan bolatyn.
Ulttyq banktiń Úkimetpen birlesken sharalar nátıjesi eskerilgen osy jyldyń qańtaryndaǵy jańartylǵan baǵalaýlaryna sáıkes, 2021 jyldyń joǵary bazasynan ınflıatsııalyq protsesterdiń odan ári baıaýlaýy kútiledi. Osy jyldyń sońyna qaraı ınflıatsııa 6-6,5% deıin baıaýlaıdy.
Árıne, biz ınflıatsııanyń mejeli dálizine qol jetkizýge tyrysamyz, qazirgi ýaqytta bul deńgeı – dálizdiń 4-6% joǵarǵy shegi bolyp tabylady. Mine, sondyqtan, bazalyq mólsherlemeni 50 b.p.-ǵa kóterý týraly sheshim qabyldandy.
– Bazalyq mólsherleme jónindegi sheshimniń teńgelik aktıvterdiń tartymdylyǵyn arttyratyny túsinikti. Ulttyq bank osy baǵytta ári qaraı ne isteýge nıetti jáne bul dollarlanýǵa qalaı áser etedi?
– Ulttyq bank teńgelik quraldardyń tartymdylyǵyna birinshi kezekte bazalyq mólsherlemeniń ózgerýi arqyly áser etedi.
Bıylǵy qańtardaǵy qaıǵyly oqıǵalarǵa baılanysty Qazaqstannyń depozıtterge kepildik berý qory (QDKBQ) jınaq depozıtteri boıynsha shekti mólsherlemelerdi olardyń merzimine qaraı 1-2 p.t.-ke arttyrdy. Osylaısha, 11 qańtardan bastap 3 jáne 6 aı saqtaý merzimi bar jınaq depozıtteri boıynsha mólsherlemeler tolyqtyrýmen 12,8% jáne tolyqtyrýsyz 13,3% deıin kóterildi. 12 aı jınaq merzimi bar depozıtter boıynsha da tıisinshe 13,7% jáne 14,9% deıin ósim bolady.
Bazalyq mólsherlemeni arttyrý jónindegi sheshim QDKBQ-nyń shekti mólsherlemelerine de yqpal etedi, merzimsiz depozıtterdiń mólsherlemesi artady, bul – halyq depozıtetteriniń qomaqty bóligin quraıdy.
Budan basqa, 2021 jyldyń jeltoqsan aıy sońynda Memleket basshysy teńgedegi jınaq salymdary boıynsha kepildik ótemniń eń joǵary mólsherin 15 mln teńgeden 20 mln teńgege deıin ulǵaıtý qarastyrylǵan zańǵa qol qoıdy. Qabyldanyp jatqan sharalar teńgelik salymdardyń tartymdylyǵyn arttyrýǵa jáne dollarlandyrýdy 2016 jylǵy qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha qalyptasqan 70% 2021 jyldyń qarasha aıyna qaraı 37,2% deıin tómendetýge yqpal etedi.
Dollarsyzdanýdyń negizgi faktory makroekonomıkalyq turaqtylyq bolyp tabylatynyn álemdik tájirıbe dáleldep berdi. Shetel valıýtasyndaǵy aktıvterdiń artyqshylyǵyn tómendetý jáne olardyń ulttyq valıýtaǵa aýysýy úshin ınflıatsııanyń tómen deńgeıin qamtamasyz etý mańyzdy bolyp tabylady, bul halyq pen bıznesti qarajatyn ulttyq valıýtada saqtaýǵa yntalandyrady. Osyǵan baılanysty Ulttyq Bank Úkimetpen birlesip ınflıatsııany odan ári turaqtandyrý jóninde birlesken sharalar qabyldaıtyn bolady.
– Ulttyq banktiń ınflıatsııany tómendetý jónindegi aldaǵy josparlary qandaı, kelesi sheshimderdi qabyldaý úshin ne mańyzdy?
– Qazir makroekonomıkalyq turaqtylyqty qamtamasyz etý burynǵydan da mańyzdy. Óz tarapynan Ulttyq bank ınflıatsııalyq targetteý qaǵıdattaryn ustanýdy jáne dezınflıatsııalyq saıasat júrgizýdi jalǵastyrady.
Sheshim qabyldaý kezinde biz táýekelder balansyna qaraımyz. Ótken jyldyń sońyna qaraı ınflıatsııanyń baıaýlaýynyń turaqsyzdyǵy jáne azyq-túlik emes ınflıatsııanyń jedeldeýi, onymen birge joǵary ınflıatsııalyq boljamdar – Ulttyq banktiń mólsherlemeni kóterý týraly sheshim qabyldaýyna sebepshi boldy. Qazir Úkimet ázirlep jatqan ınflıatsııany baqylaý jónindegi sharalar kesheni tıimdi bolady dep kútemiz.
Budan keıingi sheshimder syrtqy sektor táýekelderin júzege asyrýdy, epıdemıologııalyq ahýaldyń órshýin jáne ınflıatsııany tómendetýge ornyqty trend qalyptastyrýdy eskere otyryp qabyldanatyn bolady.
Sheshim qabyldaýdaǵy taldaýdyń mańyzdy faktory – Úkimettiń ınflıatsııaǵa qarsy saıasaty sharalarynyń nátıjeleri bolmaq.
Úkimet pen Ulttyq banktiń úılestirilgen sharalaryn sátti iske asyrý Memleket Basshysy qoıǵan maqsatqa qol jetkizý maqsatynda 2025 jyly ınflıatsııany 3-4% dálizinde tómendetýge jáne turaqtandyrýǵa múmkindik beredi.