Otbasylyq bapkerlik eńbek ótilimiz 70 jyldan asady – Sáýle Mýhına

Foto: None
PETROPAVL. QazAqparat – Petropavlda shańǵy sportymen kásibı deńgeıde aınalysatyn otbasy turady. Erli-zaıypty Aleksandr, Sáýle Mýhınder shańǵy jarysynan QR eńbegi sińgen bapkerler, al olardyń eki uly Rınat pen Aleksandr ata-ananyń isin jalǵastyryp, joǵary jetistikterge qol jetkizip júr, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

- Sáýle Túlkibaıqyzy, ózińiz jaıynda, otbasyńyz jaıynda aıtyp berseńiz.

- Biz Soltústik Qazaqstan oblysyna kórshi Aqmola oblysynan bıyl qonys aýdardyq. Úlken ulym Petropavlda eki jyldan artyq jumys istep jatyr. Kúıeýim Aleksandr Mýhın bıatlonnan burynǵy Keńes Odaǵynyń sport sheberi. Qazir bıatlonnan respýblıka quramasyn jattyqtyrady. Ózim shańǵy sportyndaǵy mansabymdy aıaqtasymen, sport kolledjin, ýnıversıtetti bitirip, bapkerlik qyzmetke aýystym. Úlken ulym Rınat Mýhın shańǵy jarysynan Qazaqstannyń sport sheberi. 2017 jyly Japonııanyń Sapporo qalasynda ótken Azııa oıyndarynda altynnan alqa taqty. Almaty qalasynda ótken Ýnıversıadada kúmis júldege ıe boldy. Azııa oıyndaryndaǵy jeńisi úshin ulyma jáne onyń jattyqtyrýshylary retinde bizge Petropavldan úsh bólmeli páterdi syıǵa tartty. Qazir sonda turyp jatyrmyz. Rınat shańǵy jarysy boıynsha jattyqtyrýshy bolyp jumys isteıdi. Kishi ulym Aleksandr da bizdiń jolymyzdy qýdy, ol da kásipqoı sportshy, ulttyq quramada óner kórsetip júr. Bıyl Álem chempıonatynda tórtinshi keldi.

- Balany shańǵy sportyna qaı jastan bastap baýlyǵan durys?

- Men bapkerlikti balalar-jasóspirimder sport mektebinen bastadym. 7-8 jastaǵy tárbıelenýshilerim de boldy. Balany belgili bir jasta berý kerektigi eshqaıda aıtylmaǵan, ıaǵnı shekteý joq. Túrli jastaǵy, fızıkalyq deńgeıi ártúrli balalarmen jumys istep kórdim. Sportqa endi kelgen balalarmen jumys istegen óte qyzyqty. Ári balamen jumys isteý óte qıyn. Olarǵa júktemeni durys eseptep, nátıjeni kútý qajet. Eń bastysy balanyń qyzyǵýshylyǵyn joǵaltyp almaǵan jón. Sport bapkerleri ámbebap mamandar dep aıtar edim. Óıtkeni olar aldyna kelgen balaǵa jattyqtyrýshydan bólek, ári tárbıeshi-pedagog, ári psıholog. Kez-kelgen, tipti bilikti degen jattyqtyrýshy, balamen jumys isteı almaıdy. Olardyń tilin taba bilý kerek, bir deńgeıde sóılesip, biraq sonyń ózinde bedelden aırylmaý qajet. Muny pedagogıkalyq sheberlik deımiz.

- Qazirgi tárbıelenýshilerińiz kimder, úmit artqan balalaryńyz bar ma?

- Petropavlǵa kelip, jumys isteı bastaǵanymyzǵa 3 aı ǵana ótti. Shańǵy jarysy – kezeńdik sport. Jaqsy nátıjege qol jetkizý úshin kóp eńbektený qajet. Bapkerlik qyzmetimde birqatar chempıondy tárbıeledim, tárbıelenýshilerim halyqaralyq, respýblıkalyq jarystarda júldeli oryndarǵa ıe boldy. Dúnıejúzilik Ýnıversıadada, Azııa oıyndarynda shákirtterim jeńis tuǵyrynan kórinip, QR eńbegi sińgen bapker ataǵyn aldym. Qazirgi tárbıelenýshilerimnen zor úmit kútemin. Eńbekqor, alǵa qoıǵan maqsattary bar. Jaqynda bolǵan bir oqıǵany aıtyp bereıin. Oblystyq deńgeıdegi jarys ótti, bul – meniń keı tárbıelenýshilerim úshin alǵashqy sport saıysy boldy. Balalardyń biri jarys barysynda rollerimen shalyna berdi, odan taıaǵy syrǵanap, qaıta-qaıta yńǵaısyzdyq týdyrdy. Muny kórgen ekinshi shákirtim Danıal Tasbaev jańaǵy balaǵa qaraılap, kómektesýmen boldy. Olar bul jarysta básekeles edi. Soǵan qaramastan, Danıal adamgershilik tanytyp, kómektesti. Bul jasóspirim otbasynda jaqsy tárbıe alǵan. Biz onyń alda áli qandaı belesterge shyǵyp, qandaı jetistikterge jetetinin bilmeımiz. Biraq onyń jaqsy adam bolatynyna senimdimiz. Júgirýge, sekirýge, beltemirde tartylýǵa, shańǵy tebýge kez-kelgen adamdy úıretýge bolady, bizdiń maqsatymyz - sportshyda eń aldymen adamı qasıetterdi qalyptastyrý.

- Jaqsy nátıjelerge qol jetkizýge ne kómektesedi?

Meniń pikirimshe, jattyqtyrýshynyń basty qasıetteriniń biri – jaqsy psıholog bolý. Sportshy eń aldymen adam. Kez-kelgen adamnyń óz kózqarasy, oıy, jany bar. Jattyqtyrýshy aspaz, dáriger de bola alady, biraq birinshi kezekte biz jattyqtyrýshy-muǵalim ekenimizdi eshqashan umytpaýymyz kerek. Osyndaıda aıta keterlik bir másele bar: bapker bir jaǵynan dıktator, ekinshiden kez-kelgen ýaqytta kómektesetin jáne túsinetin adam bolǵany jón. Jaqsy jattyqtyrýshyda osy ekeýi de bolýy qajet. Bizge psıhıkasy áli tolyq qalyptaspaǵan, ózindik oıy bar ul-qyzdar keledi. Bul balalardy týra jolǵa salyp, elimizdiń naǵyz azamattary etip shyǵarýymyz kerek. Chempıon – sırek kezdesetin qasıet. Kimniń tańerteńnen keshke deıin jattyǵa bergisi keledi? Onyń sportqa degen belgili bir yńǵaıy bolýy qajet. Bári birdeı jetistikke jetýi múmkin emes, birneshe jyl jattyǵyp, keıin joǵary oqý ornyna túsip, jaqsy maman bolyp shyqsa, bizdi – jattyqtyrýshylaryn umytpaı, anda-sanda eske alyp otyrsa, munyń ózi jaqsy.

- Jattyǵýlar qalaı ótedi? Óńirde sporttyń osy túri boıynsha nátıjege jetý úshin jaǵdaı jasalǵan ba?

- Borkı kentinde bizdiń sport bazamyz bar. Jattyǵýymyz negizinen sol jerde ótedi. Balalarmen kúnine úsh ret jattyǵamyz. Alǵashqysy tańǵy saǵat 7.00-de bastalady. Oblystyń shańǵy sportynda ázirge máseleler bar. Biraq ony damytýǵa, joǵary deńgeıge jetkizýge óńir basshylyǵy bar jaǵdaı jasap jatyr. Sport jabdyqtary satyp alynyp jatyr, sportshylardy jıyndarǵa jiberýge, jarystarǵa qatysýyna qarajat bólindi. Sportshylarmen jumys isteýge bilikti mamandar shaqyrylyp jatyr.

- Balalaryn sport úıirmelerine berýdi josparlap júrgen ata-analarǵa qandaı keńes berer edińiz?

- Árıne, sport úıirmesiniń úıge jaqyn bolǵany durys. Ata-analarǵa balalarynyń jattyqtyrýshysymen tanysýǵa keńes beremin. Kim ekenin, qaıdan kelgenin, qandaı kózqarasty ustanatynyn bilý mańyzdy. Kóp jaǵdaıda eresekterdi úıirmelerdiń baǵasy qyzyqtyrady. Biraq, qazir óńirde balalarǵa arnalǵan sektsııalar tegin ǵoı. Ekinshiden balada qyzyǵýshylyq bolýy qajet. Jattyǵýǵa ol zordyń kúshimen kelmeýi qajet. Jattyǵý balaǵa qýanysh syılaýy kerek. Sonda nátıje bolady, sonyń ishinde bilim alýǵa da qulshynysy artady. Ata-analardyń keıbiri sport – balanyń kóp ýaqytyn alady dep oılaıdy. Joq, ol bárine úlgeretin bolady, óıtkeni sport – tártipke, derbestikke úıretedi. Shynyǵyp, ımmýnıteti jaqsarady. Minezi ózgerip, ashylady. Sondyqtan sporttyń bereri kóp.

- Áńgimeńizge rahmet!


Seıchas chıtaıýt