Otbasy men jemqorlyq arasyndaǵy baılanys qandaı - Oljas Bektenov
«Ózderińizge málim, jemqorlyq – qoǵamnyń damýyn tejeıtin, barlyq adamgershilik qundylyqtardy toqyraýǵa ákeletin áleýmettik kesel. Otbasy qundylyqtary men sybaılas jemqorlyqtyń qandaı baılanysy bar? Qazirgi otbasy jemqorlyqty jeńýge qanshalyqty daıyn? Otbasylyq dástúr, ádet-ǵuryp pen mádenıet balanyń boıynda jemqorlyqqa qarsy minez-qulyq qalyptastyra ala ma? Jalpy, ár otbasy qoǵamdy «jegideı jegen jemqorlyqty» qalaı qabyldaıdy? Otbasy adamgershilik-ádep normalaryn buzatyn jemqorlyqtan jırene me? Bul suraqtardyń barlyǵy jemqorlyqtyń aldyn alýdaǵy otbasynyń rólin baıyppen saraptaýdy talap etedi»,-dedi Oljas Bektenov.
Onyń sózinshe, tarıhta jemqorlyqtyń qursaýynda qalyp, daǵdarysqa ushyraǵan memleketter týraly mysaldar kóp. Jemqorlyq adamnyń baqqumarlyq, mansapqorlyq, ashkózdik, ekijúzdilik jáne t.b jaǵymsyz qylyqtarynyń saldarynan týyndaıdy. Ol bılik pen halyq arasyndaǵy qoǵamdyq qarym-qatynastardaǵy olqylyqtarmen ǵana emes, tálim-tárbıedegi shıkiliktermen de ushtasyp jatyr.
«Tárbıe tal besikten bastalady» deıdi halqymyz. Ákeniń aqylyn qulaǵyna quıyp, ananyń meıirimine bólenip ósken balanyń «ardan attaýy» ekitalaı.
Otbasynda nemese ósken ortasynda «barmaq basty, kóz qystymen» alǵan zańsyz parany ájetine jaratyp, memleket qazynasyn zańsyz baıý kózine aınaldyrǵan jymysqy áreketterdi kórgen balanyń sol áreketterdi óskende qaıtalamasyna kim kepil?
Ata-babamyz ǵasyrlar boıy urpaǵyn urlyq-qarlyqtan, jaǵymsyz qasıetterden alastatý úshin «ala jipten attama», «uıat bolady» jáne «obal bolady» degen bir aýyz sózben tyıyp otyrǵan.
Balanyń boıyna áý bastan adaldyq pen ádildik qundylyqtaryn sińirip, shynshyl etip tárbıeleý óte mańyzdy.
«Uly ustaz ál-Farabı «Adamǵa eń birinshi bilim emes, tárbıe kerek. Tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń qas jaýy, ol keleshekte onyń ómirine qaýip ákeledi»,- dep ósıet qaldyrǵan.
Qazirgi tańda sán-saltanatqa toly asta–tók ómirdiń áleýmettik jelide sánge aınalýy – qarapaıym ómirdiń qadirin ketirip, «kórpege qaraı kósilý» degen uǵymdy umyttyra bastaǵandaı.
Adamdardyń múmkindigi men qoǵamnyń joǵary talaptary arasyndaǵy alshaqtyq jurtty qandaı jolmen bolsa da resmı tabysymen sáıkes kelmeıtin ómirge umtylýǵa ıtermeleýde. Bul búgingi qoǵamnyń eń úlken problemalarynyń biri.
Osy rette, áıel men otbasy ınstıtýty jemqorlyqqa qarsy mádenıet pen jaǵymdy orta qalyptastyrýda erekshe ról atqarady.
Álemdik tájirıbe
Ár jyldary júrgizilgen halyqaralyq zertteýler áıelder zańsyz áreketterge erkekterge qaraǵanda sırek baratynyn kórsetedi. Sebebi olar aldymen otbasy men bala-shaǵasynyń amandyǵy men qaýipsizdigin oılaıdy.
Mysaly, Dúnıejúzilik bank Eýropanyń, Afrıka men Azııanyń 150 elinde arnaıy zertteý júrgizgen. Oǵan qosa, Amerıka ekonomısteri de Eýropanyń 17 elinde osy máseleni zerdelegen. Zertteýlerdiń qaı-qaısysy da áıelderdiń saıasatta neǵurlym kóp bolýy sol eldegi sybaılas jemqorlyq deńgeıiniń tómendeýine tikeleı yqpal etetinin kórsetken.
Norvegııalyq zertteýshiler de zańnamalyq organdar men ózge de saıası laýazymdarda áıelder kóbirek bolsa, jemqorlyqty júıeli túrde toqtatýǵa bolatyny týraly baılam jasaǵan.
2007 jyly Perý bıligi synaq retinde polıtsııa qyzmetine qosymsha 2,5 myń áıeldi tartqannan keıin, quqyq qorǵaý organdaryndaǵy paraqorlyq birden azaıǵan.
Sondaı-aq, jemqorlyq deńgeıi tómen elderde saıası laýazymdarda áıelderdiń basym ekenin atap ótken jón.
Bizdiń eldegi jaǵdaı
Halyqaralyq zertteýlerdiń nátıjeleri Qazaqstanda da rastalyp otyr.
Otbasylyq jáne genderlik saıasat tujyrymdamasyn iske asyrý aıasynda elimizde memlekettik qyzmettegi áıelderdiń úlesi 55,5%-ǵa, sondaı-aq saıası laýazym ıelengen áıelderdiń úlesi 39,8%-ǵa jetip otyr. Sońǵy jyldary Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmet qozǵaǵan ister boıynsha sottalǵandar arasyndaǵy áıelderdiń úlesi 18% (2017 – 154, 2018 – 158, 2019 – 114, 2020 – 141, 2021 jyldyń 3 aıynda – 20).
Osylaısha, táýelsiz zertteýler men quqyqtyq statıstıka áıelderdiń erlerge qaraǵanda sybaılas jemqorlyq quqyq buzýshylyqtaryn jasaýǵa tartynatynyn kórsetedi.
Degenmen, er-azamattardyń sheshimine áıelderi men otbasy da birshama yqpal etetinin atap ótken jón.
Árıne, árkim óz is-áreketine jeke jaýap beretini sózsiz. Alaıda, árbir sybaılas jemqorlyq faktisine úshinshi tarap pen jaqyn týǵan-týystarynyń dúnıe men baılyqqa qumarlyǵy ıtermeleıdi.
Zańsyz ıgilik alý – otbasy músheleriniń talaptarymen nemese olardyń únsiz kelisimimen iske asady.
Uly oıshyl Shákárim «Adamdyq boryshyń, halqyńa eńbek qyl, ar joldan aınymaı, ar saqta, ony bil» degen.
Eger memlekettik múdde týraly sóz etsek, Qazaqstannyń tabysty jańǵyrýy eldiń ıdeologııasy men adamgershilik qundylyqtaryn urpaqtar boıyna erte jastan sińirýine baılanysty.
Zańǵar jazýshy M.Áýezov: «Ul tárbıeleı otyryp, halyqty tárbıeleımiz, qyz tárbıeleı otyryp, ult tárbıeleımiz» dep beker aıtpaǵan.
Osyndaı basym baǵyttyń biri – jemqorlyqtan jırenetin óskeleń urpaq tárbıeleý.
Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi jemqorlyqtyń aldyn alýdaǵy tárbıeniń mańyzdylyǵyn tereń túsinedi. Sondyqtan, Bilim jáne ǵylym mınıstrligimen, ózge de memlekettik organdarmen jáne qoǵam belsendilerimen birlesip oqýshylar, stýdentter men oqytýshylar arasynda parasattylyq mádenıetin qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan is-sharalar uıymdastyrady.
Árıne, bala tárbıesi men árbir adamnyń tulǵa retinde qalyptasýyna otbasy aıryqsha yqpal etedi.
Bizdiń oıymyzsha, áıelderdiń quqyqtary men múmkindikterin odan ári keńeıtý, otbasylyq jáne genderlik saıasatty damytý sybaılas jemqorlyq táýekelderin tómendetýge septigin tıgizedi.