Otbasy - bala tárbıesin qalyptastyrýshy eń alǵashqy besik
«Bala - baýyr etiń» degen qazaqta jaqsy sóz bar. Dúnıe esigin ashqan árbir sábı, búldirshin ata-anasynyń ǵana kóz qýanyshy emes, ol eliniń erteńgi tý ustar azamaty. Bul úshin ata-ana, mektep, qoǵam jas urpaqtyń tálim-tárbıesine erekshe jaýapkershilikpen mán berse nur ústine nur bolar edi. Demek, balany dúnıege ákelip tárbıelep, azamat etý - ata-anaǵa ortaq paryz. Degenmen, «tar qursaǵyn keńeıtip, tas emshegin jibitip» degendeı, toǵyz aı, toǵyz kún kótergen perzenti úshin ana táliminiń alatyn orny erekshe.
Bala tárbıesi ana qursaǵynda jatqan sátten bastalatyndyǵyn atam qazaq ertede-aq eskergen. Sóıtip, ananyń qabaǵyna kirbiń túsirmeýdi oılaǵan. Óıtkeni ana qýansa - ishtegi bala da qýanyp, qaıǵyrsa - birge qaıǵyrady dep bilgen. Kez kelgen adamnyń ádeptiligi men jan dúnıesiniń sulýlyǵy balaǵa eń áýeli anadan darıtynyna kózderi jetkendikten de sábıin ómirge ákeletin kelininiń júris-turysyna, kóńil-kúıi men tamaqtanýyna jáne demalysyna asa mán berip qaraǵan. Sonymen qatar ana boıyndaǵy minez-qulqy men densaýlyǵyndaǵy aqaýlar qursaqtaǵy balaǵa berilmesi úshin jaman ádetterden arylýǵa, taza júrýge úndegen. Buǵan júkti áıeldiń keshtetip sýǵa barmaýyna, oramalsyz júrmeýine jáne t.b. kóptegen tyıym sózder negiz boldy. Al munyń astarynda ulttyń erteńi, dástúrli tárbıe máıegi jatqany anyq.
Medıtsına ǵylymyna júginsek, ana qursaǵyndaǵy balany tórt aıynan bastap tárbıeleı berýge bolady eken. Sol sebepti boıyna bala bitken ana júris-turysyn túzep, minezin qalyptastyryp, jaman qylyqtardan arylyp, densaýlyǵyn qadaǵalap, sulý tabıǵat kórinisterin tamashalaýmen qatar ásem án men kúı tyńdap, alǵan áserin jan kúı tebirenisi arqyly ishtegi nárestege jetkize bilýi tıis. Óıtkeni ana qýansa ishtegi bala da qýanady, qaıǵyrsa qaıǵyrady. Al dúnıege sábıin ákelgen árbir ata-ana «balany qaıtkende táýelsiz, biregeı, maqsatty jáne jınaqy etip tárbıeleýge bolady»? degen suraqqa jaýap izdeıtini shyndyq. Bala tárbıesi - aýyr da úzdiksiz eńbek ekenin bárimiz de bilemiz. Balalardyń jan dúnıesi aınadaı taza ǵoı. Sondyqtan aınalasyndaǵylardyń tıgizer áseri ońynan bolsa quba-qup.
Balanyń jaqsy qasıetterin, áreketterin kórgende keıde ony maqtaý da artyqtyq etpeıdi. Óıtkeni bundaı jyly sózderden keıin olar jaqsylyqqa yntalanady. Uly aǵartýshy Ahmet Baıtursynuly «Balam degen el bolmasa, elim degen bala qaıdan shyǵady» degen uly sózi búgingi kúni de ózektiligin joıǵan joq.
Balalardyń ómirin túrli keleńsiz jaıttardan, aýyr eńbekten qorǵaýǵa búgingi tańda úlken mán berilip otyr. Bolashaqta adamgershilikke, ádildikke, baıandy ómirge toly qoǵam qurý úshin balalarǵa barlyq jaǵdaı jasaý kerektigi aıtylýda. Álemde ómiri qaterge toly balalar da barshylyq. Atap aıtqanda, ash-jalańashtyq, soǵys, lańkestik oqıǵalar jáne t.b. ortasynda ómir keship jatqan álemde beıkúná sábıler qanshama. Bul - qorǵansyz balalardyń basyna túsken úlken aýyrtpalyq ekendigi shyndyq. Elimizde egemen elimizdiń tulymdy uly, burymdy qyzy úshin kóptegen jaǵdaılar jasalýda. Balabaqshalar salynyp, túrli úıirmeler ashylýda. Bolamyn degen balanyń betinen qaqpaı, belinen býatyn dana halqymyz jas býynǵa taǵylymdy tárbıe berip, kishipeıildilikke baýlyp, ulylyqqa jetelegeni belgili.
Bilikti mamandar bala tárbıesindegi ata-ana ustanatyn basty qaǵıda - balany der kezinde baǵalaı, qabyldaı jáne quptaı bilý deıdi. Olar osy baǵytta tabandy zertteý júrgizip, óz tujyrymdaryn dáleldep shyǵypty. Myna qyzyqqa qarańyz, áıgili zertteýshi bir top mamandardyń basyn biriktirip, álem rekordyna qol jetkizgen 120 rekordshynyń ómir tarıhyn 5 jyl toqtaýsyz zerttegen eken. Bul rekordshylar arasynda dúbirli dodadan úzdik shyqqan sportshylar da, sheber músinshiler de, áýenine el súısingen mýzykashylar da, ǵylymı salada dara shyqqan ǵalymdar da bolǵan. Qysqasy, san-salanyń kil júırigi eken.
Sonda zertteýshilerdiń qorytyndy nátıjesi barshany tańǵaldyrǵan. 120 rekordshynyń eshbiriniń boıynda týa bitti daryn baıqalmaǵan. Báriniń de álemge áıgili bolýyna ata-analary tikeleı sebepker bolypty. Eń basynda bul ata-analar balasynyń boıynan baıqaǵan bolmashy qabiletti der kezinde baıqap, sony damyta bilipti. Máselen, kúısandyqqa qyzyqqan balaǵa anasy erinbeı-jalyqpaı izdeýmen jaqsy ustaz taýyp, óner jolyna túsirgen. Al ulynyń esep shyǵarýǵa óte shapshańdyǵyn ańdaǵan ákesi ony syılyq berý arqyly matematıkaǵa qarshadaıynan qumar qylypty. Sportqa beıimdi balany áke-sheshesi tájirıbeli jattyqtyrýshynyń sport zalyna jetektep barǵan.
Barlyq rekordshynyń ata-anasy balalarynyń shyn janashyry da jankúıeri de bolýdan jalyqpaǵan. Jeńilip jatsa «Jyǵylǵandy jer kóteredi, keler joly qaıtseń de utasyń» dep, jigerin janypty. Meselin qaıtarmaı, jyly sózben mereıin kóteripti. Sátsiz kezeńderde japadan-jalǵyz jabyrqaýda qaldyrmapty. «Júzden júırik shyqqan» kezderde birge qýanyp, utylǵan sátterde jandaryna súıeý bola bilgen. Budan shyǵatyn qorytyndy ata-ananyń bala tárbıesine degen bilimi qanshalyq sapaly bolǵan saıyn balanyń ósip-jetilýine sonshalyq zor yqpal jasaıtyndyǵy.
Burynyraqta ár otbasynda aýzy dýaly atalar men isi ónegeli ájeler bala tárbıesimen aınalysatyn-dy. Aýzynan «aınalaıyny» túspeıtin meıirimdi, jyly júzdi, sabyrly jandarǵa bolmysy názik bala ataýly da tartylyp turmaýshy ma, edi?! Olar nemeresin baýyryna basyp, jyly sóılesip, jaman jolǵa túsip ketpeýi úshin mysal áńgimelerdi, ertegilerdi eliktirip aıta biletin. Bala es bile bastaǵan kezden bastap el tarıhy, ulaǵatty adamdar jaıly da jaqsy áńgimeler aıtatyn. Jas urpaqty tek bir otbasy ǵana emes, búkil aýyl bolyp tárbıeleýshi edi ǵoı. «Pálensheniń balasy jaman» degen sózge qaldyrmaý úshin búkil aǵaıyn-týys balanyń durys jolǵa túsýine baǵyt-baǵdar berýge tyrysatyn-dy. Al qazirgi kúni jumysbasty adamdar kóbeıdi. Kúni keshe kólikte bir ata byldyrlaǵan nemeresiniń suraǵyna jaǵymsyz jaýap qaıyrǵanyn óz qulaǵymmen estigenim bar. Qazaqtyń halyq ertegilerin, tym bolmasa ondaǵy bir keıipkerdiń atyn bilmeıtin kórshim nemeresine «Órmekshi adam» beınelengen fýtbolkany satyp alǵanyn maqtanyshpen áńgimelep bergende betimniń oty shyǵyp uıalǵan edim.
Balanyń eń jaqyn áleýmettendirý ortasy - otbasy bolyp sanalady. Ata-anasy ómirdiń maqsaty, onyń qundylyqtary týraly alǵashqy málimetterdi beredi. Otbasyndaǵy ártúrli jaǵdaıattar men tótenshe ahýaldarda basqalarmen qarym-qatynas ornatýdyn daǵdysyn, ózin qalaı ustaýdyń, minez-qulqyn retteýdiń ólshemderin úıretedi. Sóıtip, ata-ananyń úgit-nasıhaty, túsindirýi, olardyń úlgi-ónegesi, úıdegi ahýal, otbasynyń psıhologııalyq tynysy arqyly balalardyń ádeti, minez-qulqy, jaqsy-jamandy baǵalaý ólshemderi qalyptasady. Sonymen qatar qandaı qylyqtary úshin sógis alyp, ne úshin jazalanatynyn túsinedi, ádildik pen adaldyq týraly uǵymdaryn birte-birte keńeıtedi. Osy oraıda, bala tárbıesi qaı kezeńde de jaýapkershiligi mol ekenine baǵzy zamannan beri aıtylyp kele jatqan halyq danalyǵy kýá. Máselen, «Bala ákeden ne kete týady, ne jete týady, ne óte týady», «Atadan jaqsy ul týsa, qar ústinde ot janar. Atadan jaman ul týsa, at ústinde ıt qabar», «Ata - báıterek, bala - japyraq», «Ananyń súti - bal, balanyń tili - bal», «Jaqsy bala ákesiniń basyn tórge súıreıdi, Jaman bala ákesiniń tórdegi basyn esikke súıreıdi», «Jaqsy bala - súıik, jaman bala - kúıik», «Balańdy bes jasqa deıin handaı kóter, On bes jasqa deıin quldaı jumsa, On besten ary onymen dosyńdaı aqyldas», «Balalyq shaǵy, patshanyń taǵy», «Óser eldiń balasy, Qozysyn kútip qoı qylar. Óspes eldiń balasy, Qozysyn soıyp toı qylar», t.b. qanatty sózderdiń berer tálim-tárbıesi mol. Balaǵa qatysty maqal-mátelderdiń barlyǵynda da urpaq qamy, dástúrli tárbıe máıegi jatqanyna kúmánimiz joq. Bir sózben aıtqanda, biz balalardyń tárbıesine jete mán berýimiz kerek. Maqalaǵa oraı pikir bildirgen azamattar da birinshi kezekte osy máseleni atap ótti.