Otbasynyń tsıfrlyq kartasy arqyly bıyl 132 myńǵa jýyq adamǵa qyzmet kórsetildi

Foto: Фото: ҚР Еңбек және халықты әлеуметтік қорғау министрлігі
<p>ASTANA. KAZINFORM &mdash; Otbasynyń tsıfrlyq kartasyn (OTsK) engizýdiń nátıjesinde 2024 jyl basynan beri 316,3 myńnan astam adamǵa memlekettik qyzmetterdi proaktıvti kórsetý úshin SMS-habarlama joldandy. Bul rette ótinish berýsiz járdemaqy nemese tólem alý múmkindigin 131,9 myń adam paıdalandy.</p>

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe, Otbasynyń tsıfrlyq kartasy memlekettik organdardyń qoldanystaǵy barlyq aqparattyq júıeleriniń derekteri negizinde qalyptastyrylady. Búgingi kúnde onda Qazaqstannyń 20 mln azamaty nemese 6 mln-nan astam otbasy týraly aqparat jınaqtalǵan.

OTsK engizýdiń basty maqsaty — qazaqstandyqtardyń memlekettik qoldaý júıesine teń qoljetimdiligin qamtamasyz etý. Osyǵan baılanysty QR Áleýmettik kodeksinde Otbasynyń tsıfrlyq kartasy áleýmettik saıasattyń orta jáne uzaq merzimdi mindetteri men baǵyttaryn aıqyndaý quraly retinde belgilengen. Sondaı-aq, OTsK azamattardyń áleýmettik mártebesine baılanysty kepildendirilgen memlekettik qoldaýdyń qandaı da bir túrin alýǵa quqyqtary týraly kúndelikti «elektrondyq habarlama» bolyp tabylady.

«Qazirgi ýaqytta OTsK memlekettik qoldaý sharalaryn alýǵa quqyǵy bar qazaqstandyqtarǵa qandaı da bir ótinishtersiz járdemaqylar men áleýmettik tólemderdiń 10 túrin resimdeýge múmkindik beredi. Olar eńbek etý qabiletinen aıyrylǵan jaǵdaıda tólenetin áleýmettik tólem; jumysynan aıyrylǵan jaǵdaıda tólenetin áleýmettik tólem, asyraýshysynan aıyrylý boıynsha tólenetin áleýmettik tólem nemese járdemaqy, múgedektigi bar balany tárbıelep otyrǵan ata-anasyna (qamqorshysyna) járdemaqy, múgedektigi boıynsha járdemaqy, kópbalaly otbasylarǵa beriletin járdemaqy, „Altyn alqa“ jáne „Kúmis alqa“ alqalarymen marapattalǵan kópbalaly analarǵa beriletin járdemaqy, ataýly áleýmettik kómek, sondaı-aq jerleýge arnalǵan birjolǵy tólem», — dep jazdy vedomstvodan.

Sondaı-aq, OTsK arqyly zeınetaqy tólemderin alý múmkindigi, «qandas» mártebesi berilgende nemese uzartylǵanda mártebeniń aıaqtalý merzimi jáne jumyssyz adamdar úshin jumyspen qamtý sharalary týraly avtomatty habarlamalar iske asyryldy.

Memlekettik qoldaý sharalaryn alýǵa quqyq belgilengen kezde áleýetti alýshyǵa 1414 biryńǵaı baılanys ortalyǵynan SMS-habarlama jiberiledi. Habarlama alǵan azamat oǵan kelisimi týraly jaýap berýi kerek. Ótinishti resimdeý jáne áleýmettik járdemaqy nemese tólem taǵaıyndaý avtomatty rejımde júrgiziledi, sodan keıin aqsha qarajaty alýshynyń bank shotyna aýdarylady.

Alaıaqtyq táýekelin boldyrmaý maqsatynda 1414 biryńǵaı baılanys ortalyǵynan kelip túsken SMS-ke jaýap berý qajettigin atap ótemiz.

Barlyq suraqtar boıynsha 1414 nómiri boıynsha Call-ortalyqqa habarlasyńyz. Qońyraý shalý tegin.

Seıchas chıtaıýt