Otbasy máselesinde ulttyq tárbıe jóninde keńes bere alatyn mamandar kerek – teolog
«Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) adamzatqa otbasymen qandaı qarym-qatynasta bolý kerek ekeni jaıynda sózimen, is-áreketimen úlgi-ónege kórsetip ketken. Alla Elshisi: «Senderdiń jaqsylaryń – otbasyńa jaqsy bolǵandaryń» degen. ıAǵnı, otbasyna erekshe qurmet kórsete bilgen. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) qoshtasý qajylyǵynda «Áıelderińe jaqsy qarańdar!» dep ósıet aıtqan. Ókinishke qaraı, keıbir adamdar ózindegi jaman pıǵylyn, minezin dinmen aqtap alǵysy keledi», - dedi E. Tasbolatuly.
Onyń paıymynsha, otbasyndaǵy máseleni sheshýdiń basty joly – tárbıede. Túsindirý, aǵartý jumysyna nazar aýdarý kerek.
«Qazaqy tárbıede áıeldi urý namysqa tıetin, óte jaman áreket retinde baǵalanǵan. Bul jaman pıǵyl keıinnen adam sanasyn ýlaıtyn ishimdikter keńinen taraǵan kezde paıda bola bastady. Іship alyp áıeldi sabaý jıi kezdese bastady. Osynyń bári bizge jat mádenıetten kelip jatyr. Qazaqy tárbıedegi «jaman bolady», «uıat bolady» degen uǵymdy jastarǵa túsindirý kerek. Qazir tárbıeni ata-ana jetkilikti deńgeıde bere almaı jatyr. Bala óziniń ýaqytynyń biraz bóligin ınternette, mektepte ótkizedi. Sondyqtan qazirgi úrdisti eskere otyryp, tárbıe tetigin ınternetke de kirgizý kerek. Balalarǵa arnalǵan telearnalardyń mazmunyn jetildirgen jón. Budan bólek, mektepte tárbıe uǵymyna, er bala ózin qalaı ustaý kerek ekenine, qyz balanyń minezine qatysty aǵartý jumystaryna ekpin qoısa. Jalpy, osynyń bári ata-ananyń mindeti ǵoı, biraq qazir ákesi de, sheshesi de tańnan keshke deıin jumysta júretini belgili. Balalar ózimen-ózi ınternettiń yqpalynda qalyp qoıyp jatyr», - dedi teolog.
Osy oraıda Elbek Tasbolatuly bul problemalardy qoǵam bolyp sheshý kerek ekenin aıtty.
«Sondyqtan «tárbıesiz berilgen bilim - adamzattyń qas jaýy» demekshi, memleketimizde osy salaǵa nazar aýdarý mańyzdy. Damyǵan elderde ulttyq tárbıe balabaqsha kezinen berilip, mektepte jalǵasady», - dedi QMDB mamany.
Sonymen qatar ol otbasylardaǵy ajyrasý problemasyna da toqtaldy.
«Ajyrasýdyń saldary da aýyr bolyp jatqanyn kórip júrmiz. Árıne, kishkentaı balasyn, áıelin uryp-soǵyp júrgen adammen birge turý qıyn jáne osyndaılarmen ajyraspaı, shydap júr dep aıta almaımyz. Bizge otbasy máselelerimen keletinder kóp. Olardyń jaǵdaıyn zerttep qarasaq, otbasy múshelerinde qarapaıym mámile joq ekenin baıqadyq. Osynyń bárin ózara túsinik arqyly sheshýge bolady. Erli-zaıyptylar ajyrasa berse, onyń saldary óte aýyr. Ajyrasyp ketý – sheshim emes. Ajyrasqannan keıin basqa bireýge kúıeýge shyǵyp, odan da kóp qorlyq kórip jatqandary bar. Negizi, bul salada qoǵamdyq uıymdardyń róli zor. Bizde medıatsııa salasyn kúsheıtý kerek. Shama kelgenshe meshitterde de medıatsııa iske asyrylyp jatyr. Biraq kóbine psıhologtyń kómegi kerek bolady. Jalpy, otbasyndaǵy biraz problema qarjy tapshylyǵyna qatysty», - dedi E. Tasbolatuly.
Mamannyń pikirinshe, otbasy máselesi boıynsha ulttyq mádenıetti, dindi, tarıhymyzdy jaqsy biletin mamandar jastarǵa durys aqyl-keńesin bere alady.