Otbasy bankindegi «AQYL» bilim berý depozıti boıynsha jınaqtardyń eń joǵary somasy 5 mln teńgeni quraıdy

Foto: Фото: yandex.ru
<p>ASTANA. KAZINFORM &mdash; Otbasy bank 1 qyrkúıek qarsańynda oqýshylardy, stýdentterdi jáne olardyń ata-analaryn Bilim kúnimen quttyqtaıdy jáne oqýda tabys, maqsattarǵa jetýde tabandylyq, óz qabiletterine senimdilik tileıdi!</p>

Oqý jylynyń bastalýymen analar men ákelerdiń kópshiligi balalarynyń ósip kele jatqanyn túsinip, olarǵa bolashaqqa qarjylyq negiz daıyndaı bastaıdy.

Bul iste ata-analarǵa memleket pen Otbasy bank kómektesedi.

Osy jyldan bastap Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen «Ulttyq qor-balalarǵa» baǵdarlamasy iske qosyldy. Onyń sheńberinde eldiń Ulttyq qorynyń jyl saıynǵy ınvestıtsııalyq tabysynyń 50%-y qazaqstandyq balalardyń 18 jasqa tolǵanǵa deıingi nysanaly jınaqtaý shottaryna esepteletin bolady. Bul balalardyń bolashaǵyna úlken kómek.

Otbasy bank – «Ulttyq qor-balalarǵa» baǵdarlamasynyń ýákiletti operatorlarynyń biri. Ulttyq qordan maqsatty jınaqtardy paıdalanýǵa ótinimdi enpf-otbasy.kz platformasynda onlaın rejıminde berýge bolady.

Qazir bul múmkindikti 14 000-ǵa jýyq jas qazaqstandyq paıdalandy. Olar bıyl 18 jasqa toldy. ıAǵnı, olar eldiń Ulttyq qorynan bólingen tólemderin turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartýǵa nemese bilim alýǵa aqy óteýge jumsaı alady.

Onyń ishinde 3 600 azamat qazaqstandyq joǵary oqý oryndary men kolledjderde bilim berý aqysynyń bir bóligin tóleýge jumsaýdy josparlap otyr, taǵy 51 ótinim shetelde bilim berýdi ishinara tóleý maqsattaryna berildi.

Ulttyq qor qarajatynyń kómegimen «AQYL» depozıtin de tolyqtyrýǵa bolatyny mańyzdy.

Kóptegen ata-analar otbasy bankinde balalaryna osy depozıtti aldyn-ala ashyp, sol jerde óz qarajattaryn jınaıdy. Bolashaqta bala 18 jasqa tolǵanda Ulttyq Qordan tólenetin tólemderdi bilim berý depozıtindegi jınaqtarǵa qosýǵa bolady. Nátıjesinde uldary nemese qyzdarynyń bilimine aqy tóleý úshin jetkilikti soma jınalady.

Qazir Otbasy bankinde 38 000-nan astam «AQYL» depozıti ashyldy. Ol boıynsha mólsherleme 9,5% (JTSM 9,5%-dan 10,1%-ǵa deıin) - jyldyq 12% (JTSM 12,9%-dan 13,1%-ǵa deıin) quraıdy. Buǵan qosymsha jyl saıyn depozıtke 5% - 7% mólsherinde memlekettik syılyqaqy esepteledi.

Sondaı-aq, Ulttyq qordan túsken qarajatty turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartýǵa baǵyttaýǵa bolady. Qazir Otbasy bankindegi depozıtterdi maqsatty tólemderimen tolyqtyrǵysy keletin kámeletke tolǵan azamattardan túsken ótinimder sany 9 000-nan asady. Bul jas qazaqstandyqtar bolashaqta turǵyn úı qurylys jınaq júıesiniń kómegimen turǵyn úı satyp alýdy josparlap otyrǵanyn bildiredi. Otbasy bankindegi depozıtke aqsha jınaı otyryp, olar taıaý jyldary «Naýryz» jáne «Otaý» baǵdarlamalaryna qatysyp, olardyń kómegimen baspana ala alady. Sondaı-aq, baǵdarlamadan tys turǵyn úı satyp alýǵa bolady. Shynynda da, Otbasy bankindegi jınaq shotyndaǵy turaqty jınaqtar qazaqstandyqtarǵa 3,5%-dan (JTSM 3,6%-dan 4,4%-ǵa deıin) 9%-ǵa (JTSM 9,3%-dan 11,8%-ǵa deıin) deıingi mólsherlemeler boıynsha zaem alýǵa múmkindik beredi.

Nátıjesinde búgingi kúni joldanǵan 14 000 ótinimniń ishinen 8 469 ótinim boıynsha qarajat kórsetilgen maqsattarǵa aýdaryldy.

Ulttyq qordan qarajatty naqty qandaı maqsattarǵa jumsaýǵa bolady ?

Ulttyq qordan túsken qarajat turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartýǵa nemese bilim alýǵa aqy tóleýge baǵyttalýy múmkin.

Turǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartý tómendegi maqsattardy bildiredi:

- óz qarajatyn paıdalaný múmkindigimen turǵyn úıdi satyp alý;

- ıpotekalyq qaryzdy tolyq nemese ishinara merziminen buryn óteý;

- ıpotekalyq qaryz alý úshin bastapqy jarnany engizý, onyń ishinde jóndeý jumystaryn júrgizý;

- Otbasy bankindegi depozıtti tolyqtyrý;

Bilim berý aqysy tóleýge tómendegi maqsattar jatady:

- «AQYL» bilim berý depozıtin tolyqtyrý;

- Qazaqstandaǵy bilim aqysyn óteý;

- basqa elderdegi oqý aqysy óteý;

- oqý nesıesin tóleý.

1 qyrkúıek qarsańynda «AQYL» bilim berý jınaqtaý depozıti bala úshin paıdaly syılyq bola alady. Qazir oǵan az mólsherde qarajat jınaqtaı otyryp, bolashaqta ata-ana ul-qyzdaryn oqytyp, balalaryna kemel bolashaq bere alady. Óıtkeni, árbir ata-ana balasynyń qarjylyq turaqtylyq jastyǵy ǵana emes, sonymen qatar sapaly bilimi bolýyn armandaıdy. Óıtkeni, bul balalarǵa tabysty bolashaqqa esik ashady.

Seıchas chıtaıýt