Otarshyldyqqa qarsy shyqqan Ospan batyr - baspasózge sholý
***
Ár jerde ótip jatatyn, túrli deńgeıdegi ǵylymı májilisterde, Ospan batyr týraly sóz bola qalsa, onyń kimmen, ne úshin soǵysqanyna baılanysty suraqtar aldymyzdan jıi shyǵady. Solardyń bir parasy: «Ospan kimmen maıdandasyp, qalaı batyr atandy?», «Ospannyń basty jaýy kim? Ol kommýnıstik qyzyl Qytaımen maıdandasty ma? Álde gomındańshyl Chan Kaıshımen soǵysty ma? Joq álde, Shyǵys Túrkistan ulttyq áskerimen qyrqysty ma?», «Ospan kimge arqa súıedi? KSRO-ǵa ma? AQSh-qa ma? Álde Mońǵolııaǵa ma?», «Ospan jańa qurylyp jatqan Shyǵys Túrkistan Respýblıkasymen qandaı qarym-qatynasta boldy?» degen ráýishte bolyp keledi. Qarap otyrsańyz, munyń bári shynynda da óte kúrdeli suraqtar. Sondaı-aq, Ospan týraly aıtylyp júrgen ár alýan áńgimeniń týyndaýyna da osy suraqtarǵa árkimniń árqalaı jaýap berýi muryndyq bolyp keledi.bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Otarshyldyqqa qarsy shyqqan Ospan batyr» atty maqalasynda jazdy.
Maqala avtory L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ kafedra meńgerýshisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Dúken Másimhanulynyń málimetinshe, Shyńjańnyń bılik basyna alǵash kelip, jartylaı patsha bolyp 17 jyl (1912-1928 jj.) dáýren keshken ıAń Dzyńsın de, odan keıin bul taqqa bes jyl (1928-1933 jj.) qonjıǵan Zın Shýjen de, on bir jyl (1933-1944 jj.) otyrǵan Shyń Shıtsaı da halyqty qanaý jaǵynan birinen-biri asyp túsip otyrdy. Ásirese, 1937 jyldan bastap «Shyńjańdaǵy japon tyńshylaryn», «trotskııshilderdi» (anyǵynda túrikshil, ıslamshyl, ultshyl elıtany) qyryp-joıýǵa kelgende Shyń Shıtsaı Stalınnen asyp túspese, kem soqqan joq. Resmı derekterge qaraǵanda, 1937-1942 jyldar aralyǵynda qandyqol Shyń Shıtsaı tutas ólke boıynsha 100 myńnan astam adamdy tutqyndap, onyń 4000-nan astamyn san alýan haıýandyq qınaýmen óltirgen. Osy kórsetilgen sannyń deni eldiń ıgi-jaqsylary, halyq kósemderi, aqyn-jazýshylar men molda-ımamdar edi.
Mine, osyndaı ishteı de, syrttaı da ábden pisip-jetilgen saıası-áleýmettik jaǵdaı Qytaıdaǵy jergilikti halyqtardy qolyna qarý alyp ult-azattyǵy úshin atqa qonýǵa májbúr etti. Ásirese, qazaqtar shoǵyrly qonystanǵan Altaı, Tarbaǵataı, Іle óńiriniń túkpir-túkpirinen jappaı qarýly kóteriliske shyǵa bastady. Máselen, 1940 jyly Kóktoǵaı, Shińgil aýdanynyń qazaqtary kóterilgen bolsa, 1941 jyly olarǵa Qaba-Saýyrdaǵy baýyrlary ún qosty. Odan keıin Sháýeshek, Toly, Dórbiljin, Saýan-Manastyqtar atqa qondy. Araǵa jyl salyp baryp Ákbar, Seıit batyrlar bastaǵan Іle qazaqtary asa aýqymdy da keshendi kóterilisterin bastap jiberdi. Osy kóterilister, HH ǵasyrdyń belortasynda bes jyldaı (1944-1949 jj.) ómir súrgen áıgili Shyǵys Túrkistan Respýblıkasynyń (ShTR) qurylýyna negiz bolǵan ult-azattyq kóterilisterdiń basy edi.
Jalpy, Ospan batyr týraly aıtý ári ońaı, ári qıyn. Ońaı bolatyn sebebi, Ospan batyrdy bilmeıtin Alash balasy kemde-kem. Bul turǵydan kelgende «Ospan batyr» degen bir aýyz sózdiń ózi-aq jetkilikti sııaqty. Al qıyn bolatyn sebebi, Ospan ómiri, onyń erligi, taǵdyry sekildi irgeli taqyryptar shaǵyn áńgimeniń aıasyna qalaı yqshamdasań da sııa qoımaıdy. Ospandy aıtý úshin, ol ómir súrgen kezeńdegi tarıh sahnasyna shyǵyp, 4-5 jyl ómir súrgen ShTR-dy attap óte almaısyń. Deı turǵanmen, bizdiń maqsat, oqyrmanǵa Ospannyń ómiri men ult-azattyq kúrestegi eńbeginen qysqasha málimet berý bolǵandyqtan, sol tóńirekte ǵana sóz órbitýge týra keledi, deıdi avtor.
Onyń osy peıiline berdi me, London Olımpıadasynda qazaqstandyq aýyr atletter Ilıa Ilın, Svetlana Podobedova, Maıa Maneza jáne Zúlfııa Chınshanloǵa qarsylas shaq kelmedi. Olar nebir marqasqalardyń belin búktirgen ziltemirdi tizeleri dirildemeı, bilekteri maıyspaı baǵyndyrǵan saıyn áriptesterin aınala júgirip, qolyn shapalaqtaǵan bas bapkerdiń «qylyǵy» álem jýrnalısteriniń súıikti taqyrybyna da aınalǵan. Al onyń bul «erkeligine» otandastary - qazaqstandyqtardyń Beıjiń Olımpıadasy kezinde-aq kózi úırengen. Óıtkeni, onyń qýanǵany otandastarynyń qýanǵany, otandastarynyń qýanǵany onyń otbasynyń qýanǵany bolatyn. «Ol» dep jumbaqtaǵan keıipkerimizdiń kim ekenin ózderińiz de bilip otyrǵan shyǵarsyzdar. Ol - kádimgi Alekseı Gennadevıch Nı. Bul týraly «Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanyndaǵy «Otandas» atty maqalada jazylǵan.
Maqalada bapkerdiń balalyq shaǵynan bastap, ósý jolyna deıin egjeı-tegjeıli baıandalady. Búginde Alekseı Nı basqaratyn arystan júrek alyptar álem reıtıngi boıynsha Qytaı komandasynan keıingi ekinshi orynda tur. Biraq bizdiń Alekseı bolashaqta Qytaı men Reseı komandasyn da artqa tastaıtynyna senimdi. Búginde sheteldikter de qazaq aýyr atletterin qurmetteıtin, olardan úırenetin bolǵan. Qazaq eliniń ziltemirshileri Keńes ókimeti kezinde de myqty bolǵan. Olımpıada chempıony atanǵan ıÝrıı Zaıtsev, Vıktor Mazın, Anatolıı Hrapatyı - bári qazaqstandyqtar.
Bıyl kúzde Astana qalasynda aýyr atletıkadan álem chempıonaty ótedi. Oǵan qatysýǵa qazirdiń ózinde 100-den astam el tilek bildirip otyr. Al 2015 jylǵy álem chempıonaty AQSh-tyń Hıýston qalasynda bolmaq. Rıo-de-Janeıro aldyndaǵy sheshýshi aıqastyń taǵdyry da osynda sheshilmek. Qasıetti Áýlıeata jerinde dúnıege kelip, qazaqtardy álem jurtshylyǵyna tanytyp júrgen koreı ultynyń ókili Alekseı baýyrymyzǵa Rıo-de-Janeıro Olımpıadasynda da qazaqtardy alaqaılaı qýantatyn aq jańbyr tabystar tileımiz, deıdi maqala avtory.
***
«Brıtanııa bıliginiń sarapshylary dońyz eti men odan daıyndalǵan shujyqtan E gepatıti jıi shyǵatynyn jáne ony juqtyrǵan adamdar jyl saıyn myńdap kóz jumady dep dabyl qaǵyp otyr», - dep jazady «Aıqyn» gazeti muslim.kz saıtyna silteme jasap.
Jyl saıyn 65000-ǵa tarta adam jetkilikti deńgeıde termıkalyq óńdeýden ótpegen dońyz etinen ázirlengen taǵam túrlerinen E gepatıtin juqtyratynyn arnaıy júrgizilgen zertteý kórsetti.
Sarapshylar shujyq ónimderiniń 10 paıyzynan baýyr aýrýyn týdyratyn ári aıaǵy aýyr áıelderdi ólimge aparyp soqtyratyn qaýipti vırýs tabylýy múmkin ekenin de joqqa shyǵarmaıdy. Elýdi eńsergen adamdardyń gepatıt vırýsyn juqtyrý qaýpi tipti joǵary. Zertteý nátıjesinde dońyz etiniń 85 paıyzynda gepatıt vırýsy bolatyny anyqtaldy.
Ýkraınanyń «Dnepr» klýbynyń oıynshysy Djaba Kankava óziniń áriptesin aman alyp qaldy. Bul týraly «Aıqyn» gazeti búgingi sanynda jazdy.
«Dnepr» men «Dınamo» Kıevtiń arasynda Dnepropetrovskide ótken oıynnyń 22 mınýtynda «Dınamonyń» jartylaı qorǵaýshysy Oleg Gýsevpen soqtyǵysyp qalǵan oıynshy aýyr jaraqat aldy.
Qaqpashynyń tizesi Gýseevtiń jaq súıegine qatty tıip, ol jerge ońbaı baspen qulaǵan. Sóıtip onyń jaq súıegi qarasyp qalǵan, sonymen qatar, qatty soqqydan Gýseevtiń tili ishke qaırylyp ketken. Onyń es-tússiz jatqanyn kórgen Djaba Kankava júgirip kelip, alǵashqy medıtsınalyq kómek kórsetken. Ol eki qolymen fýtbolshynyń qarysyp qalǵan jaǵyn ashyp, dem alýyna múmkindik bergen. Sodan keıin ǵana baryp, Oleg Gýsev esin jınaǵan.
«Ol qulaǵan sátte men onyń janynda boldym. Sondyqtan tezirek kómek kórsetýge umtyldym. Mundaı jaǵdaı Grýzııa quramasynda oınap júrgen ýaqytta da kezdesken. Sondyqtan osyndaı tosyn sátte qalaı isteý kerektigin bilemin», - deıdi Djaba Kankava.
«Djava Olegtiń jaǵyn ashýǵa kúsh jumsap jatty. Men ony janymen jatqyzyp, tilin qaıtadan ornyna keltirýge tyrystym,- deıdi ekinshi oıynshy Artem Fedetskıı. - Olegtiń tilin qatty tistep alǵany bilindi. Bizdiń jedel kómek kórsetýimizdiń arqasynda ol aman qaldy». Sóıtip qos fýtbolshy alańdaǵy qarsylasy ári áriptesi Oleg Gýseevti osylaı aman alyp qalǵan kórinedi.
***
Indonezııa basshylyǵy Tynyq muhıtynyń shyǵys bóligindegi jer silkinisinen paıda bolǵan tolqyn eldiń jaǵalaýyna jetýi múmkin dep dabyl qaǵýda. Bul týraly «Ekspress-K» gazeti búgingi sanynda jazyp otyr.
Bılik azamattarǵa jaǵalaýǵa jaqyndamaýǵa keńes berip otyr. Al Tynyq muhıttyq tsýnamı týraly eskertý ortalyǵy tynyqmuhıty aýmaǵyna eshqandaı qaýip tónip turmaǵandyǵyn, alaıda Gavaı araldaryna saqtyq sharalaryn jasaýdy eskertken.
Aıta keteıik, 8,2 balldyq jer silkinisi keshe Tynyq muhıtynyń Chılımen túıisetin jerinde bolǵan. Chılı, Ekvador, Kosta-Rıka elderi úshin tsýnamı dabyly qaǵylyp otyr. Al Ońtústik Amerıkanyń jaǵalaýyna tolqyndarynyń bıiktigi 2 metrden asatyn tsýnamı kelip jetken. Sońǵy málimetter boıynsha, Chılıdegi jer silkinisinen 5 adam mert bolǵan.