OTANDYQ TÝRIZM ORYNDARY. Alakólge barǵandar nelikten ókinbeı qaıtady?

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Álemdegi saıası daǵdarys, lańkestik oqıǵalar jahandyq týrızmge kóleńkesin túsirmeı qoıǵan joq. Osy oraıda jazǵy demalysyn tıimdi paıdalanýǵa tyrysatyn otandastarymyz úshin túrli jeńildiktermen sheteldik kompanııalar usynystaryn ázirden-aq jarnamalaı bastady. Alaıda, sońǵy jyldary otandyq týrızmniń de damyp kele jatqany barshaǵa aıan. Býrabaı, Kaspıı jaǵalaýyndaǵy Kendirli demalys aımaǵy óz aldyna tamasha usynys bolsa, Moıyldy, Jańaqorǵan, Saryaǵash syndy shıpajaılar kópten talaıdyń kóńilinen shyqqan. Ystyqkólden «jalyqqandar» sońǵy jyldary shıpaly Alakólde demalyp júr. Qazaqta «Myń estigennen bir kórgen artyq» deıtin maqal bar. Eger Alakól týraly «myń estip, bir kórýdi» armandap júrgender bolsa, olardyń senimin bekite túsý úshin Alakólge barǵandardyń ókinbeı qaıtatyna sendiretin birneshe derekti usynamyz.

Alakól - tuzdy aǵynsyz kól. Ol Almaty jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynyń shegarasynda ornalasqan. Kóldiń ońtústik-shyǵys jaǵynda Jońǵar qaqpasy bar. Batysynda Kóktuma aýyly, ol qazaq-qytaı shegarasynan 80 shaqyrym jerde jatyr. Shyǵysynda - Qabanbaı aýyly. Bul aýyl damyǵan týrıstik ınfraqurylymymen erekshe, Qabanbaıdyń shyǵysynda 15 shaqyrym jerde Barlyq-Arasan kýrorty oryn tepken.

Alakól - emdik qasıeti óte mol aǵynsyz sý qoımasy. Mundaǵy Arqanyń qýań dalasyndaǵy qurǵaq aýa kól betindegi dymqyl aýamen aralasyp jaǵasyndaǵy adamǵa jaǵymdy áser beredi. Kól sýy da mıneraldy resýrstarǵa, ıodqa, tuzǵa, hımııalyq elementterge baı bolǵandyqtan, sýdyń densaýlyqqa paıdasy medıtsınada dáleldengen.
Alakóldi birqazan, aqqý, kókqutan, tyrna, shaǵala syndy 60 túrli qus mekendeıdi. Alakóldiń sýy tuzdy. Sondyqtan sýdaǵy mıneraldar tynys alý músheleri men súıek-bulshyqet jáne júıke júıesi aýrýlary men teri aýrýlarynan aıyqtyratyn taptyrmas qasıetke ıe.
Alakólde kýrortty demalys oryndarynyń ornalasý sebebi - sýynyń mıneraldarǵa baı bolýynda, onyń quramynda Mendeleev kestesiniń elementteriniń kóbi kezdesedi, quramy jaǵynan Qara jáne Óli teńizderge uqsaıdy. Sondyqtan bul aımaqta demalýshylar emdik týrızmmen shuǵyldanady.

Kól jaǵalaýlary tek emdik saıahat úshin ǵana emes, tynyshtyqty qalaıtyn týrısterge de kóp usynys jasaıdy. Bul rette Alakól aýmaǵyndaǵy balyq aýlaý men ańshylyq óte tanymal.
Týrızm bul aımaqta sońǵy jyldary qarqyndy damyp keledi. Sonymen qatar, shyǵysyndaǵy Qabanbaı men batysyndaǵy Kóktýma aýyldary da demalys aımaǵy sanalyp, týrıstik qyzmetter usynyp keledi. Alakól Teńiz deńgeıinen 247,3 m absolıýttik bıiktikte ornalasqan. Kóldiń araldarymen qosa eseptegendegi aýmaǵy 2696 km2, uzyndyǵy 104 km, eń shyǵyńqy eni 52 km, jaǵalaýlarynyń uzyndyǵy 384 km, ortasha tereńdigi 22,1 m, eń tereń jeri 54 m, kóldiń sý kólemi 58-60 km3. Sý jınalatyn alaby 47859 km2. Alakóldiń eń iri shyǵanaǵy - Alakól shyǵanaǵy. Ol kóldiń ońtústik-shyǵysyndaǵy taý aralyq oıysta ornalasqan. Kólge 15 ózen quıady, olardyń ishinde negizgileri - Úrjar, Qatynsý, Emelquısa, Yrǵaıty, Jamanatkól, Tasty. Alakól - óte kelbetti, tabıǵı relefi sulý qazanshuńqyrǵa jatady. Oǵan batys jaǵalaýyndaǵy Toqta taýy, shyǵysyndaǵy Barlyq jotasy, tústik shyǵysyndaǵy Jońǵar Alataýy, sol jaǵyndaǵy munartqan Tarbaǵataı jotasy, sondaı-aq, jergilikti jurt «Aral tóbe» ataıtyn ortasyndaǵy araldar aıryqsha ár beredi. Keńes kezinde Alakólde Ǵaryshkerler úıi jumys istedi. Onda tek keńestik ǵaryshkerler ǵana emes, basqa kapıtalıstik alpaýyt elderdiń de kókten oralǵan ushqyshtary boıyndaǵy radıatsııadan osy kólde demalý arqyly arylatyn.

Kól jaǵasy qustar men ósimdik dúnıesine baı. Alakól fıtoplanktony quramynda baldyrdyń 58 túri, zooplanktonnyń 80 túri bar. Balyqqa baı (alabuǵa, sharmaı, kókserke, kókbas, sazan t.b.). Aqqý, qaz, úırek, balyqshy, birqazan t.b. qustar, qamys arasynda teńbil mysyq, ózen saǵalarynda ondatr kezdesedi. Jaǵalaýy - shabyndyq jáne jaıylym.

Sóz qorytyndysynda aıta ketelik, Alakól sýy emdik qasıetke baı. Ony zamanaýı medıtsınalyq zertteýler júrgizý barysynda dáleldegen. Demalýshylardyń kóbi Alakólge shıpa izdep keledi. Kól sýy radıkýlıt, artrıt, teri aýrýlaryna shıpa bolyp, adam densaýlyǵyna jaǵymdy áser etedi.

Almas Muqashuly

Seıchas chıtaıýt