«Otandyq saıttar - hakerlerdiń mashyqtaný alańy» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 7 qyrkúıek, sársenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, «Qıly jol» dramasy 9 qazanda Tarazdaǵy Ortalyq alańda kórsetiledi. M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatry da úlken dúbirge qo­sylyp, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna arnalǵan mereı­toıǵa ózindik tartý jasaý úshin bul kúnderi qyzý daıyndyq júr­gizýde. Mereıtoı qarsańynda Al­maty­daǵy atalmysh teatrdyń shy­ǵarmashylyq ujymy Taraz qalasyna attandy. Tarazdaǵy Ortalyq stadıonda Jabal Er­ǵalıevtiń «Qıly jol» tarıhı dramasyn qoıady. Úlken stadıonda qoıylatyn aýqymdy spektaklge M.Áýezov teatry men Taraz qalasynyń 400 ártisi atsalyspaq. Sondaı-aq, 150 adam bı kórinisterin ortaǵa salady. Ashyq aspan astynda júretin aýqymdy jobaǵa Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Áý­bákir Rahımov bastaǵan Alma Kákisheva, Elik Nursultan, Muh­tar Qapalbaev syndy re­jısserlik top basshylyq etedi.

Al joba jetekshileri - Qazaq­s­tannyń halyq ártisi, teatrdyń kórkemdik jetekshisi Asanáli Áshimov, teatr dırektory Erlan Bilálov.

Qazaq handyǵynyń negizi qalanǵan óńirde ótetin dramada Talas pen Shý ózenderiniń arasynda Kereı jáne Jánibek sultandar qurǵan Qazaq handy­ǵynyń shejiresi sahnalanady.

Osynaý aıtýly oqıǵaǵa baılanysty M.Áýezov teatrynyń ujymy jazǵy demalysqa qara­mastan, barynsha úlken daıyn­dyqtar júrgizgen. Bir saǵatqa josparlanǵan spektaklde Jánibek pen Kereı­diń Ábilqaıyr hannan bólinip, azattyq pen bostandyqty arman etken qalyń qazaqty artynan ertip, bir tý astyna jınaǵan kezeńi beınelenedi. Bul materıal «550 adam qatysatyn qoıylym» degen taqyryppen berilgen.

Bas basylymda «Basty baǵyt - bilikti kadr daıyndaý» degen taqyryppen Bilim jáne ǵylym mınıstri Aslan Sárinjipovtiń maqalasyna jarııalandy. «Bilim saıasatyn jańartý oqytýdyń barlyq deńgeıleri baǵdarlamalar negizinde iske asady. Ideıasy akademııalyq pánder, zertteý jáne sabaqtan tys qyzmet, qosymsha bilim, elektıvtik kýrstar arqyly mektep mazmunyna qosylyp «Máńgilik El» qundylyqtaryn engizýge múmkindik beretindigi mańyzdy. Ekonomıkanyń basty alty salasy úshin bilikti kadrlardy daıarlaý maqsatynda joǵary oqý oryndary men kolledjderge óndiristen 2 myńnan asa maman tartylady. «Nurly Jol» memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde joǵary oqý oryndary úshin 24 zerthana men kolledjder úshin 57 zerthana jabdyqtalatyn bolady. Nazarbaev Ýnıversıtettiń tájirıbesi esepke alyna otyryp, joǵary oqý oryndarynyń akademııalyq jáne basqarýshylyq erkindigin kezeń-kezeńmen keńeıtý bastalady»,-dep jazady mınıstr.

***

Jaqynda Almatyda ótken Internet Avenue atty Halyqaralyq ınternet-forýmda jaǵymsyz jáıtterdiń basy ashyldy. Qazaqstan ınternet qaýymdastyǵynyń prezıdenti Sh.Sabırovtiń málimetinshe, Qazaqstan álem boıynsha kıber shabýyldarǵa jıi dýshar bolatyn birden-bir memleket eken. Soraqysy, kıber shabýyldardyń kesirinen qazaqstandyq qoldanýshylar 80 dollardan astam qarjyny joǵaltatyn kórinedi. Al memlekettik deńgeıdegi zııan men aqparattyq qaýipsizdikke keltiriletin zalal kólemin ólsheý qıyn. «Aıqyn» gazeti elimizdiń nelikten kıberqylmyskerlerdiń nazaryna erekshe iligip otyrǵanyn suraý úshin tanymal IT mamany Erlan Ospandy áńgimege tartypty.

«Iá, men bul statıstıkamen tanys­pyn. Biraq shynymdy aıtsam, nelikten eli­mizdiń kóshtiń sońy bop turǵanyn túsin­be­dim. Statıstıkanyń metodıkasy kórse­tilmegesin, bul jaıynda birdeńe deý qıyn. Bul qandaı qaýipter? DdoS-shabýyl ma? Poshta jáshigin barymtalaý ma? Fıshıng pe? Son­dyqtan keri jorý ádisine súıenip, «jer shary­nyń anaý shetindegi buzyq bolsam, shabýyldaý úshin nege Qazaqstandy tańdar edim?» degen suraqqa jaýap berip kóreıin. Birinshiden, qazaqstandyq saıttar kó­bine «saıtty jasadym-tapsyrdym-bitti» degen shemamen jasalady. Saıt ıesine tap­syrylyp, saqal sıpalyp, saýda aıaqtalady. Al saıt - shyndap kel­gende, ár mezet saıyn júzdegen myń pro­tsester júrip jatatyn tiri júıe. Oǵan únemi baqylaý kerek. Endi qa­ra­ńyz: kásibı forýmdarda «osyndaı kodta osyndaı qate bar, hakerge sara jol eken, saıttaryńyzdyń kodyn ja­ńartyńyzdar!» degen habarlandyrý shyǵady. Al saıttyń kodyn kim ja­ńartady? Árıne, ony jasaǵan adam, ar­hıtektýrasyn bes saýsaqtaı biletin maman jańartady. Biraq aıtyp ót­ke­nimdeı, bizde saıtqa daıyn avtokólik sııaqty aıaqtalǵan ónim retinde qaraý ádetke aınalǵan. Osy kúni «saıty­ńyzdyń qaýipsizdigine jaýap bereıin, aıyna 20 (jıyrma) myń teńge berip tursańyz bolady» deńizshi. Sizge jyndy kisige qaraǵandaı qaraıdy. Endeshe, qazaqstandyq saıttar - túrli alaıaq­tar­ǵa, onyń ishinde, hakerlik roman­tıkaǵa be­rilgen adamdar úshin mashyq­tanýǵa ta­masha alań»,-deıdi E. Ospan. Bul suhbat « Otandyq saıttar - hakerlerdiń mashyqtaný alańy» degen taqyryppen jarııalandy.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, sońǵy jyldary dárigerler jastardyń, ásirese, qyzdardyń tar kıim kııý úlgisi densaýlyqqa zııan ekenin aıtyp alańdaı bastady. Bul shyndyqqa qanshalyqty jaqyn? Qazir jastardy qoıyp, turmysqa shyqqan, balaly bolǵan kelinshekter de tar shalbarmen júre beredi. Onyń júrgenge, jyldam qımyldaǵanǵa yńǵaıly ekeni ras. Kóp jaǵ­daıda jas qyzdar ózderiniń tolyqtyǵyn jasyrý úshin de tar kıim kııýge tyrysady. Munyń az kúndik qana qýanysh ekenin osy bastan túsingenimiz abzal. Osy jaıynda « Tar kıimniń taýqymeti kóp» atty maqaladan tolyq oqı alasyzdar. «Lıter» gazetiniń búgingi sanynda « V Semee 32 mnogoetajkı mogýt ostatsıa bez tepla » atty maqala jaryq kórdi. Turǵyn úı qorynyń jylý berý maýsymyna daıarlyǵy máselesi Semeı ákiminiń tóraǵalyǵymen ótken arnaıy keńeste talqylandy. 1316 kóp qabatty úıdiń 93 paıyzynda daıyndyq qujattaryna qol qoıyldy. Alaıda kommýnaldyq qyzmetterdi aldaǵy jylý berý maýsymyna 32 kóp qabatty úıdiń turǵyndary men basqarý organdarynyń jaıbaraqat qaraýy alańdatyp otyr. Eger de turǵyndar jylý úshin qaryzdaryn ótemese jáne úıdi jylý berý sharalaryna daıarlamasa, onda olarǵa belgisiz bir merzimde jylý berilmeıdi. Óz úıleriniń kútimine selqos qaraıtyn turǵyndarǵa qatysty jergilikti atqarý bıligi osyndaı qatań ustanymǵa barmaq. ***

«Lıter» gazetiniń búgingi sanynda « V Semee 32 mnogoetajkı mogýt ostatsıa bez tepla » atty maqala jaryq kórdi. Turǵyn úı qorynyń jylý berý maýsymyna daıarlyǵy máselesi Semeı ákiminiń tóraǵalyǵymen ótken arnaıy keńeste talqylandy. 1316 kóp qabatty úıdiń 93 paıyzynda daıyndyq qujattaryna qol qoıyldy. Alaıda kommýnaldyq qyzmetterdi aldaǵy jylý berý maýsymyna 32 kóp qabatty úıdiń turǵyndary men basqarý organdarynyń jaıbaraqat qaraýy alańdatyp otyr. Eger de turǵyndar jylý úshin qaryzdaryn ótemese jáne úıdi jylý berý sharalaryna daıarlamasa, onda olarǵa belgisiz bir merzimde jylý berilmeıdi. Óz úıleriniń kútimine selqos qaraıtyn turǵyndarǵa qatysty jergilikti atqarý bıligi osyndaı qatań ustanymǵa barmaq.