«Otandyq ónim sóreden nege ysyryldy?» - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev VIII KazEnergy Eýrazııalyq forýmyna qatysý úshin kelgen Ispanııa Koroldiginiń eks-Premer-mınıstri Hose Marııa Asnardy qabyldady. Áńgimelesý barysynda ekijaqty yntymaqtastyqty damytýdyń negizgi aspektileri men eki eldiń bıznes-qoǵamdastyǵy arasyndaǵy ózara is-qımyl aıasyn keńeıtýdiń keleshegi talqylandy. Bul materıal «Bıznes-qoǵamdastyq baılanysy artady» degen taqyryppen berildi. Sonymen elimizdiń bas gazetinde Memleket basshysynyń birqatar qabyldaýlary jaıyndaǵy materıaldardy oqı alasyzdar.
«Elordada akademık Rahmanqul Berdibaı aǵamyzdyń sózimen aıtsaq, «...bas qalasy Ýfany úsh ózen: Aq Edil, Qara Edil, Kók Edil qorshaı aǵatyn» Bashqurtstan memleketiniń mádenı kúnderi ótpekshi. Ol keshe Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda, naqtylaı tússek, Túrki akademııasyna rýhanı qundylyqtyń bastaýy sanalatyn kitap tapsyrý rásimimen ashyldy»,-dep jazady elimizdiń bas basylymy búgingi sanyndaǵy «Úsh Edil eli - elordada» degen maqalada.
***
«Aıqyn» gazetinde «Otandyq ónim sóreden nege ysyryldy?» degen maqala oqyrman nazaryna usynyldy. Reseı men Belarýstiń aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń otandyq taýarlardy basqa túgil, óz naryǵymyzda-aq ysyryp jatqandyǵy resmı moıyndaldy.
Úkimettiń keshegi otyrysynda AShM basshysy Asyljan Mamytbekov «Keden odaǵy boıynsha áriptesterimizdiń qaıta óńdelgen aýyl sharýashylyǵy ónimderi Qazaqstanǵa kirer kezde-aq birqatar artyqshylyqtarǵa ıe bolatyndyǵyn» málimdedi. Buǵan deıin halyq qalaýlylary reseılik-belarýstik azyq-túliktiń arzan bolýy kesirinen, qazaqstandyq óndirýshilerdiń básekege qabiletsiz bolyp qalyp jatqandyǵyn aıtyp, dabyl qaqqan. A.Mamytbekovtyń baılamynsha, «odaqtastarymyz» tabıǵı-klımattyq jaǵdaılar esebinen utyp ketip otyr: «Atap aıtqanda, Qazaqstanda astyqty oblystardaǵy jaýyn-shashynnyń ortasha jyldyq normasy shamamen 300 mıllımetrdi qurasa, al bizdiń áriptesterimizde ol 2-3 ese kóp! Topyraqtardyń qunarlylyǵy, ónim bergishtigi turǵysynan da jaǵdaı sondaı: eger bizde bonıtettiń ortasha baly 37-ge teń bolsa, al olarda eki ese derlikke artyq. Nátıjesinde, mysalǵa, júgeri shyǵymdylyǵy Belarýste shamamen ár gektarynan 250 tsentnerden aınalady, al Qazaqstanda ortasha eseppen, nebary 112 tsentner ǵana».
Osy basylymnyń jazýynsha, Astanadaǵy Táýelsizdik saraıynda VIII Eýrazııalyq «KAZENERGY» forýmy óz jumysyn bastady. Búkil álemniń munaı-gaz salasy kóshbasshylarynyń basyn qosqan osynaý jahandyq jıyn aıasynda «Eýrazııa» halyqaralyq jobasynyń tusaýy kesildi. Bul joba «Qazaqstannyń geologııalyq barlaýynyń jańa múmkindikterin» ashýǵa baǵyttalǵan. Forýmǵa Qazaqstan kóshbasshysy arnaıy quttyqtaý hat joldaǵan eken. Onda Prezıdent N.Nazarbaev Qazaqstannyń «energetıkalyq saladaǵy ózara tıimdi halyqaralyq yntymaqtastyqty» jaqtaıtyndyǵyn atap kórsetedi. Bul jaıynda tolyq bilgińiz kelse, «Eýrazııa» jobasynyń tusaýy kesildi» degen maqalany qarańyzdar.
***
«Alash aınasy» basylymynda sharýashylyqtarǵa qoldaý kórsetý máselesin arqaý etken «Astyqty jınap bolǵan soń beriletin sýbsıdııanyń keregi qansha?» degen maqala berilgen. Aýyl sharýashylyǵyn memleket tarapynan qarjylaı qoldaý álemdik tájirıbede bar úrdis. Bizdiń elde de egin sharýashylyǵy sýbsıdııalatyny belgili. Degenmen Qazaqstanda egin sharýashylyǵyn sýbsıdııalaý tártibine dıqandar qarsy. Óıtkeni bul qaıtarymsyz kómek qarjy usaq sharýashylyqtardyń qolyna, ádette, tıe bermeıdi, al onsyz da múmkinshiligi mol iri agrofırmalarǵa bıýdjet qarjysyn berý tıimsiz. Ekinshiden, bul aqsha oraqty aıaqtap, barlyq astyqty qambaǵa quıyp alǵan soń ǵana sol jınalǵan ónimniń kólemine qaraı beriletini durys bolmaı tur. Al naǵyz qarjy qajet kóktemgi egis, kúzgi oraq kezderinde berilmegen kómektiń bul kezde dıqandarǵa keregi de shamaly. Osy jaıtty jaqynda Qyzyljarda sharýalarmen kezdesken Senat depýtattary moıyndap otyr.
«Taraz qalasynda etnomádenı ortalyq ashylmaq. Bul joba «Bıznestiń jol kartasy-2020» baǵdarlamasy boıynsha júzege asyrylatyn bolady. Ideıa avtoryna 10 mıllıon teńge nesıe berildi. Qolónershi Zahıra Myrzahmetova burynnan-aq ulttyq kıim tigip, qyz jasaýyn jasaýmen aınalysady. Otbasylyq bıznesteri órge domalap keledi. Qazaqylyǵy basym óńirde qyz uzatý, úılený toıy, súndet toı, qysqasy toıdyń túri-túri tolastaǵan emes. Soǵan oraı suranys ta artyp keledi»,-dep jazady «Alash aınasy». Búgingi jastar úılený toıynda ulttyq naqyshta kıingendi qup kóredi. Sondyqtan da ádemi zerlengen, tógilip turǵan ulttyq kıimge tapsyrys berýshiler qatary kúnnen-kúnge artýda. Sondaı-aq, qyz uzatatyndar jasaý jabdyǵyn bir jerden kótere satyp alǵandy qolaı kóredi. Bul jaıynda «Etnomádenı ortalyq ashylmaq» degen maqalada jarııalandy.
«Alash aınasy» gazeti búgingi sanynda «Japonııadaǵydaı eńbekke, tazalyqqa baýlý úshin mektepte eden jýýdy oqýshylarǵa júkteý kerek pe?» degen suraqty mamandardyń qyzý talqysyna salyp otyr. Ár eldiń bala tárbıeleý tártibi ártúrli. Mysaly, túrikter balalaryn týa sala eńbeksúıgishtikke úıretedi, aǵylshyndar perzentteriniń bolashaqta óz-ózine senimdi bolyp ósýi úshin únemi maqtap otyrady degen sııaqty taǵysyn taǵy. Al Japonııada patrıottar men naǵyz eńbeksúıgish azamattardy tárbıeleý úshin mektepte ózderi otyratyn synyp bólmeleriniń edenin jýý júktelgen. «Sońǵy kezderi mundaı tártipti bizdiń eldegi mektepterge de engizý kerek degen pikirler jıi aıtylyp júr. Alaıda balasynyń eden jýǵanyn qoldaıtyn ata-ana kem de kem. Sondyqtan bul máselege qatysty qoǵamdyq pikir eki jaqty. Biri - eńbek etkenniń zııany joq dese, endi biri - bul júıe balalardyń eńbek kúshin paıdalanyp, aqsha únemdeý dep biledi»,-dep jazady basylym.