Otandyq oqýlyqtardyń sapasy qandaı
Sarapshynyń sózinshe, «izdegenge tabylǵan» degendeı, áleýmettik jelilerdiń birinen Almaty qalasynda bastaýysh jáne mektepke deıingi bilim beretin memlekettik jáne jekemenshik nysandardyń basshylary men ádiskerlerine arnalǵan «Bilim berýdegi oqý-ádistemelik keshenderge engen jańa ózgerister men tolyqtyrýlarmen tanystyrý» is-sharasynyń josparlanǵany jónindegi habarlama kózge túsken. Ol elimizdegi iri baspalardyń biri «Almatykitap» baspasynyń Abaı atyndaǵy Kitap úıinde oraılastyrylǵan. Kelgen bette semınarǵa jınalǵan pedagogterdiń qarasy qalyń ekeni baıqaldy. Soǵan qaraǵanda, jańa oqýlyqtarǵa degen qyzyǵýshylyq ustazdarda da bar syńaıly. Bul jaıt, ıaǵnı jaýapty tulǵalardyń óz isine degen kózqarasy qýantady.
Іs-shara barysynda ınteraktıvti taqtadan baspanyń 2024–2025 oqý jylyna arnalǵan Oqý-aǵartý mınıstrligi buıryǵymen bekitilgen oqý-quraldarynyń mazmuny sýrettelgen prezentatsııalyq materıaldar kórsetildi. Oqýlyq avtorlary birinen keıin biri minbege kóterilip, ózderi jasaǵan oqý-quraldarynyń mazmuny men artyqshylyqtaryna jiti toqtalyp, bala tárbıesi men tálimine qatysty ózekti taqyryptarǵa oıysty. Balany oqytýdaǵy kásibı ádis-tásilderimen bólisti.
Osy oraıda, baspa oqýlyqtarynyń avtorlary professorlardan, ǵylym kandıdattary men óńirlik mektepterdegi úzdik ustazdardan quralatynyn aıta ketken jón. Bir sózben aıtqanda, oqýlyqtarda ilim de, ǵylym da, ádis pen tájirbıe de bar.
«Almatykitap baspasy» ázirlegen «Eńbekke baýlý», «Tsıfrlyq saýattylyq» pánderiniń oqýlyqtary kópke unady. Óıtkeni bul kitaptarda ulttyq qundylyqtardy dáripteýge asa kóńil bólingen. Oqýlyqtardyń ár beti, árbir tapsyrmasy – ata-babalarymyz salǵan sara jol. Máselen, Qazaqstannyń halyqtyq qoldanbaly óneri negizinde 3-5 jas aralyǵyndaǵy balalarǵa arnalǵan oqý-ádistemelik keshende «Kıiz basý», «Asyq» damytýshy kýrs retinde kiriktirilgen.
Sýret salý kezinde júnniń erekshelikterin túsindire otyryp, júnnen shıratylǵan jipterdi qatty qyspaı durys ustaı bilý, túrli tústi boıalǵan júndi qoldana bilý, basqa túske aralastyrmas buryn jaqsylap daıyn kompozıtsııany qoldanýdy jáne olardy keptirý joldaryn úırený, bir zattyń nemese túrli zattardyń sýretin salýdy qaıtalaı otyryp, qarapaıym sıýjettik kompozıtsııalar jasaýdy meńgerý, tutas qaǵaz paraǵyna beıneni ornalastyrý, qyzyl, sary, jasyl, kók, qara, aq sııaqty negizgi túster men olardyń reńkterin (qyzǵylt, kógildir, sur) qoldaný, qazaq oıý-órnekteriniń qarapaıym elementterin qaıtalap salýǵa baýlý, sondaı-aq jeke zattarmen qatar birdeı zattardy da qaıtalap salý qamtylǵan. Bul – óskeleń urpaqtyń qorshaǵan ortanyń ásemdigin sezine bilýine, sonymen qatar qazaq halqynyń jáne basqa da halyqtardyń óner týyndylaryna, kıiz úı jabdyqtaryna, turmystyq zattarǵa, sándik-qoldanbaly ónerge degen qyzyǵýshylyǵyn damytýǵa úles qosady.
Sondaı-aq búkil oqýlyqtarǵa aýdıo jáne vızýaldyq materıaldary bar OR-kodtar men ustazdarǵa qajet qysqamerzimdi josparlar da engizilipti. Buny baspa oqýlyqtarynyń basty artyqshylyǵy deýge bolady.
Semınar sońyna taman qaǵaz oqýlyqtarmen qatar TopIQ.kz bilim berý platformasy týraly da túsinikteme jumystar júrgizildi. TopIQ.kz platformasynda 147 elektrondyq oqýlyq, mektepke deıingi bilim berý quraldary jəne kórkem ədebıet ornalastyrylǵan.
Interaktıvti tapsyrmanyń bəri logıkaǵa, oqýshylardyń kreatıvti oılaýy men este saqtaý qabiletin shyńdaýǵa laıyqtalǵan. Qosymsha platformaǵa bıyldan bastap jasandy ıntellekt modelderi negizinde «Qamqor» atty kómekshi qural kiristirilipti. Jasandy ıntellekt oqýshylarǵa sabaq barysynda ózderi jibergen qatelerin túsinip, ony qaıta túzetýine, sondaı-aq kúrdeli taqyryptardy tereńirek zertteý úshin qosymsha resýrstardy usyna otyryp, birden keri baılanys jasaýyna múmkindik beredi.