Otandyq ǵalymdardyń «jyrtqysh jýrnaldardaǵy» maqalalarynyń úlesi 2,5 ese azaıdy
«Ulttyq jazylym aıasynda Qazaqstannyń ǵylymı uıymdary halyqaralyq derekter bazasyna tegin qol jetkizýmen qamtamasyz etilgen. Ǵylymı uıymdar men joǵary oqý oryndary respýblıkalyq bıýdjet esebinen Web of Science, Scopus jáne Science Direct derekqorlaryn paıdalanady. Aıyna ortasha kirý sany 100 000-nan asady. Jáne bul kórsetkishter únemi artyp keledi. 2023 jyly Scopus bazasy boıynsha Top 10 paıyzdan Qazaqstan ǵalymdarynyń ǵylymı jýrnaldardaǵy maqalalary men sholýlarynyń sany 37 paıyzǵa ósti. 2011 jylmen salystyrǵanda Qazaqstan avtorlarynyń qalypqa keltirilgen dáıeksózderi («Ǵylym týraly» QR Zańy qabyldanǵan jyly) eki esege ósti. «Jyrtqysh jýrnaldardaǵy» maqalalardyń úlesi 2,5 ese azaıdy. Bul da ǵalymdardyń akademııalyq adaldyǵynyń jaqsy kórsetkishi», - dep atap ótti mınıstrlikten agenttiktiń resmı saýalyna oraı.
Vedomstvonyń atap ótýinshe, osy ýaqytqa deıin dáıeksózdeýdiń qazaqstandyq bazasyn qalyptastyrý qazirgi zamanǵy talaptarǵa jaýap bermeıtin ártúrli eskirgen tehnologııalar negizinde júzege asyryldy. Derekter bazasy 2005 jyldan bastap qalyptasýda jáne 1992 jyldan bastap qazirgi ýaqytqa deıingi jarııalanymdar muraǵatynan turady. Bul kóp jyldyq dınamıkany baqylaýǵa múmkindik beredi. 2008 jyldan bastap jýrnaldar úshin ımpakt-faktor esepteledi.
«Qazirgi ýaqytta referattyq derekter bazasy – «Memlekettik ulttyq ǵylymı-tehnıkalyq saraptama ortalyǵy» AQ dáıeksózderdiń qazaqstandyq bazasy 183 myńnan astam maqaladan jáne 168 qazaqstandyq ǵylymı jýrnaldaǵy 500 myńnan astam maqalaǵa jaqyn siltemeden turady. 5 000-ǵa jýyq avtor profıli jasaldy», - dedi mınıstrlikten.