Ósken óńir: Adymy keń Aqtóbe
Aqtóbe adymy: belesti bes basymdyq
Aqtóbe oblysynyń toǵyz joldyń torabynda ornalasýy, kólik-logıstıka qyzmetiniń oń jolǵa qoıylýy jáne energetıkalyq resýrstardyń moldyǵy da onyń júıe túzýshi keshen retindegi ornyn aıqyndaı túsedi. Elimiz úshin basty rynok sanalatyn Reseıge shyǵatyn qaqpamyzdyń biri de osynda. Osy arqyly ońtústik jáne ortalyq aımaqtaǵylar Kaspıı teńizine shyǵa alady. Osy oraıda áleýmetik-ekonomıkalyq damýǵa qatysty alǵanda oblystyń bes saýsaqtyń salasyndaı bes birdeı erekshe sıpatqa ıe ekenin aıtqan jón.
BІRІNShІ EREKShELІK Aqtóbeniń otandyq tórt aglomeratsııanyń biri ekendiginen týyndaıdy. Sarapshy mamandar Aqtóbe munaı-gaz hımııasy keshenin qurýǵa laıyqty dep sanaıdy. Indýstrııa men ınnovatsııany damytýdyń basty qozǵaýshy kúshin de osy tustan tabýǵa bolady. Aqtóbe aglomeratsııasyn qurý isiniń bastaýynda ózge emes, Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń ózi turǵany úlken mártebe. Memleket basshysy Aqtóbe qalasyn búgingi zamanǵy ýrbanıstıkalyq ortalyqqa aınaldyrý jónindegi jobasyn budan úsh jyl buryn 2014 jyldyń qańtarynda jarııalaǵany belgili. Qazirgi kezde óńir aglomeratsııa tabıǵatyna tán ózge óńirlerge negizgi tapsyrys berýshi jaq retindegi damý jolyna bet buryp keledi. Basty maqsat osy arqyly tutastaı el ekonomıkasynyń órkendeýine úles qosý bolmaq. Osy arada Elbasy aımaqtyq aglomeratsııanyń alǵashqy qadamyna oraı: Aqtóbe el ekonomıkasyn órge súıreıtin lokomotıv rólin atqara alady dep joǵary baǵa bergenin de aıtý paryz. Aqtóbe aglomeratsııasy oblystyń alty aýdanyn qamtıdy. Onyń sheńberine Aqtóbe qalasy men osy tóńirektegi jetpis eldi meken kiredi. Onyń ekeýi Alǵa men Qandyaǵash sekildi shaǵyn qala, al bireýi elimizdegi monoqalalar quramyndaǵy Hromtaý qalasy. Búgingi kúni aglomeratsııa aýmaǵynda 600 myńnyń ústinde halyq turady. Bul óńirdegi turǵyndar sanynyń 72,5 paıyzy. Aqtóbe aglomeratsııasynyń aldaǵy atqaratyn is josparlary oblystyq máslıhattyń 2015 jyldyń 7 tamyzynda ótkizilgen sessııasynda bekitilgen. Qazirgi kúni soǵan saı keń aýqymdy jumystar júrgizilip keledi. Aqtóbe oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaevtyń ókimine sáıkes jumys tobynyń quramyna basqarmalar men departamentterdiń basshylary jáne Aqtóbe qalasy men aglomeratsııa aýmaǵyndaǵy aýdandardyń ákimderi engizilgen. Olar ótken jyly Aqtóbe aglomeratsııasynyń 2016-2020 jyldarǵa arnalǵan jalpy jańa jobasyn jasaqtady. Munda halyqtyń tabıǵı jáne kóshi-qon esebinen ósimi men demografııalyq syıymdylyǵy ınvestıtsııalyq kúshterdi toptastyrýdyń ilkimdi júıeleri kórinis tapqan. Buǵan qosarymyz, ulttyq ekonomıka mınıstrligi mamandarynyń málimdeýine qaraǵanda, túpkilikti jaǵdaıda jáne bolashaqta Aqtóbe aglomeratsııasynyń demografııalyq syıymdylyǵy 1 mıllıon 300 myń adamǵa jetkizilmek. Ári Aqtóbe elimizdiń basty kólik-logıstıka ortalyǵynyń jáne metallýrgııa, qurylys salalarynyń biri retinde damymaq. EKІNShІ EREKShELІK óńirdegi shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileriniń belsendi is-áreketteri men qarqyndy qımyldarynan bastaý alady. Ózge óńirlermen salystyra qaraǵanda Aqtóbeniń tutastaı elimizdiń ishki jalpy ónimine qosatyn úlesi joǵary. Qazirgi kezde osy úlestiń deńgeıin odan ári kóterý qajettigi týyndap otyr. Bul úshin Elbasy birinshi kezekte shaǵyn jáne orta bıznestiń óńir ekonomıkasyndaǵy úlesin elý paıyzǵa jetkizý mindetin qoıdy. Sóz joq, bul óte joǵary mindet. Asa aýqymdy is. Óńirdegi qazirgi is-qımyl osy maqsatty oryndaýǵa baǵyttalǵan. Elbasy belgilegen mejeniń elý paıyzdyq mólsherin ıgerý bolyp otyr.
ÚShІNShІDEN, Aqtóbe oblysynda respýblıka Prezıdentiniń Úshinshi Jańǵyrýdy jarııalaǵan Joldaýynda kórsetilgendeı memlekettik-jekeshelik áriptestiginiń aıasyn keńeıtý isinde kóptegen jobalar iske asyp keledi. Bul jóninde oblys respýblıka óńirleri arasynda aldyńǵy orynda tur. Bıyl oblysta ekijaqty áriptestikti júıeli jolǵa qoıý úshin tartylǵan ınvestıtsııa kólemi 28 mıllıard teńgeni qurady. Memlekettik múlikti senimdi túrde basqarýǵa berilgen nysandar arasynda áleýmettik ınfraqurylymdar júıesin damytýǵa basymdyq berilgen. Bıyl óńirde memlekettik-jekeshelik áriptestigi aıasynda 38 joba júzege aspaq. Aımaqta ekonomıkanyń barlyq býyndaryna tán normatıvtik jáne qujattyq baza memleket-jekeshelik áriptestigi qyzmetine berik ornyǵa bastaýy - oblystyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń basty ereksheligi bolyp qala bermek.
TÓRTІNShІDEN, Aqtóbede el óńirleri arasynda eshqandaı balamasy joq medıtsınalyq klasterdiń qurylǵany aımaqtyń áleýmettik-ekonomıkalyq damý isinen tys tura almaıdy. Mundaǵy basty maqsat - respýblıkanyń batys óńirindegi barlyq turǵyndardy sapaly ári qoljetimdi medıtsınalyq qyzmetpen qamtý. Qazir osy baǵytta oblysta qosymsha medıtsınalyq nysandar qurylystary boı kóterip keledi. Sonyń ishinde osy nysandardyń 35-i joǵaryda aıtylǵandaı memlekettik-jekeshelik áriptestigi aıasynda turǵyzylýda.
BESІNShІDEN, Aqtóbe oblysy ekonomıkasynda ónerkásipti órkendetý jetekshi ról atqarǵanymen munda agroónerkásiptik keshen men aýylsharýashylyǵy óndirisiniń damý deńgeıi de joǵary. Bul úshin birinshi kezekte aýyl sharýashylyǵy ónimderi eksportynyń deńgeıin kóterý men qaıta óńdeý óndirisi nysandaryn damytýǵa kóńil bólinýde. Osy mindet údesinen shyǵý úshin aýyl sharýashylyǵy salasyn ártaraptandyrýdyń keń aýqymdy baǵdarlamasy qabyldanǵan. Soǵan sáıkes oblysta bal arasyn ósirý, eshki súti men bódene jumyrtqasyn óndirýdi ónerkásiptik jolǵa qoıý, balyqty óńdep, qalbyrlap shyǵarý sekildi dástúrli emes sharýashylyqtardy ıgerý qolǵa alynǵan. Óńir turǵyndary men kásipkerleriniń buryn shuǵyldanyp kórmegen mundaı kásipke bet burýy - salany ártaraptandyrýdyń basty kilti, ári óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq ereksheliginiń ajyramas bir bóligi bolmaq.
«Jaısannan» bastalǵan jol jahanǵa jalǵasady
Aqtóbe oblysynyń Reseıdiń Orynbor oblysy arasyndaǵy shekarasy uzyndyǵy artyq ta emes, kem de emes - tup-týra 1000 shaqyrym quraıdy. Sondaı-aq, Aqtóbe oblysynyń ońtústik-shyǵys bóligindegi Baıǵanın jáne Shalqar aýdandary Ózbekstanmen shektesedi. Qalaı degende de qazirgi kúni munda Orynbor oblysymen baılanys oń jolǵa qoıylǵan. Bul másele shekaralas óńirler basshylary qol qoıǵan ózara kelisimge sáıkes sheshimin taýyp keledi. Eger shekaralas aımaqtar arasynda ótkizý beketteriniń qyzmeti jaqsy jolǵa qoıylsa, bul jaǵdaı saýda-ekonomıkalyq, áleýmettik, rýhanı jáne mádenı qarym-qatynastardy tereńdete túsýge jol ashady. Osyndaı jol birinshi kezekte Aqtóbe óńirindegi «Jaısan» avtokólik ótkizý beketi arqyly ashylǵan. Aqtóbe oblysy ákimdigi syrtqy baılanystar jáne týrızm basqarmasynyń basshysy Ermek Kenjehanulynyń aıtýynsha, mundaǵy ótkizý jolaǵy táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda ekeý ǵana bolsa, qazir segizge jetkizilgen. Tutastaı alǵanda óńirdegi basty ótkizý beketiniń jańǵyrtylyp, qaıtadan tolyq jóndeýden ótkizilgendigi avtokólik tasqyny men júk aınalymynyń birneshe ese ósýine septigin tıgizipti.
Osy arada Aqtóbe men Orynbor sekildi shekaralas aımaqtar arasyndaǵy jol «Batys Eýropa - Batys Qytaı» halyqaralyq kólik dálizi arqyly toǵysatynyn oqyrmandar nazaryna sala ketken jón. Onyń Aqtóbe oblysyndaǵy uzyndyǵy 628 shaqyrym. Joǵaryda aıtylǵan avtokólik pen júk tasymalynyń negizgi bóligi de osy jol arqyly ótedi. Áıtse de, Reseı jaǵyndaǵy «Sagarchın» ótkizý beketi áli kúnge deıin jóndelmeı, sol kúıinde tur eken. Bul másele ótken jyly qazan aıynda Qazaqstan men Reseıdiń shekaralas óńirleri basshylarynyń arasynda ótkizilgen forým kezinde Aqtóbe oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaevtyń tarapynan qoıylǵan. Ózekti másele reseılikterdiń tarapynan túsinistikpen qabyl alynypty. Olar Aqtóbe oblysynyń Mártók aýdanymen shektesetin tusynda ornalasqan «Sagarchın» ótkizý beketin búgingi bıik talaptarǵa saı jasaqtaý jónindegi jobany 2018 jylǵa deıin aıaqtaýǵa sóz beripti. Buǵan qosa Aqbulaq aýdany aýmaǵy arqyly Orynborǵa barar joldaǵy 40 shaqyrymdy quraıtyn jol da jóndeýdi qajet etetinine avtokólikpen júrý kezinde aıqyn kóz jetkizdik. Kórshiler qazir bul joldy qalpyna keltirý jumystaryn bastap otyr. Qazaq eliniń qatpar-qatpar shejiresi men tarıhy Orynbor oblysynyń arhıvterinde jatqany da ǵylymı-rýhanı baılanystardy ulǵaıta túsýge negiz qalaıdy. Orynbor qazaqtary Qazaqstandaǵy, sonyń ishinde, kórshiles Aqtóbe oblysyndaǵy ózgeristerge jáne mundaǵy jarqyn jobalarǵa súıispenshilikpen qaraıtyny ańǵarylady. Ásirese, orynborlyq qazaq jastary kúndik jurty - Qazaqstandaǵy áriptesterimen tyǵyz baılanys ustaýǵa yqylasty, dedi gazet tilshisine Orynbor oblysyndaǵy orys-qazaq qaýymdastyǵy arasyndaǵy áleýmettik-mádenı qarym-qatynastardy qoldaý men damytý jónindegi kommertsııalyq emes uıymnyń dırektory Aıtpaı Jalǵashanuly. Biz áńgimemizdiń basynda Aqtóbe oblysymen shekaralas óńirlerdiń biri Ózbekstan ekeni jóninde sóz sabaqtaǵan edik. Bul qazaq jurtyna eń jaqyn halyq - Qaraqalpaq eli bolyp tabylady. Ashyǵyn aıtqanda, buǵan deıin Ózbekstanmen ózara baılanystar jáne kórshilik qarym-qatynastar máselelerinde tomaǵa-tuıyqtyq kórinisteri oryn alyp kelgeni ras. Degenmen, sońǵy kezde bul kórshiles ári túbi bir týystas elmen qarym-qatynas jaqsaryp, oń sıpat alǵany da anyq.
Aıqyn mindet, abyroıly qyzmet
Aqtóbe elimizdegi keleshegi kemel óńirlerdiń biri. Munda áleýmettik-ekonomıkalyq turǵydan jan-jaqty ósip-órkendeýge barlyq qolaıly jaǵdaılar qalyptasqan.
Óńirdiń bolashaǵy tek bir ǵana munaı men gaz sekildi strategııalyq shıkizat kózderimen shektelmeıdi. ıAǵnı oblystyń damý ındeksi tek oǵan tirelip turǵan joq. Buǵan táýeldi de emes. Óıtkeni aımaqtyń jer qoınaýy basqa da tabıǵı baılyqtarǵa toly. Buǵan zertteýler júrgizgen otandyq ǵalymdar óńirde Mendeleev kestesindegi hımııalyq elementterdiń bári de kezdesedi degen baılamǵa taban tireýi de tekten-tek emes. Taldaýlar men saraptamalar elimizdiń ishki jalpy ónimine qosatyn úlesti kóterýdiń betashar tusy - bıylǵy taýyq jyly ekenin kórsetedi. Sondyqtan da bıyl óńirdegi ekonomıkalyq ósimniń kólemin 103 paıyzdan kem túsirmeý jóninde keshendi sharalar shoǵyry iske asa bastady. Bul bıik maqsatqa qol jetkizýdiń basty joly -jergilikti bılik pen bıznestiń ózara úılesimdi is-qımylyn odan ári tereńdetýge baǵyttalǵan.
- Kórsetilip otyrǵan meje asa aýqymdy. Alaıda biz atalǵan sandy aspannan alyp otyrǵanymyz joq. Bul úshin osy aralyqta arnaıy taldaýlar men saraptamalar jasaldy. Biz onyń jan-jaqty, tereń, naqty ári ádiletti turǵyda jasaqtalýyna basa kóńil bóldik. Mundaı iste usaq-túıek degen uǵym atymen bolmaýǵa tıis. Ár kásiporynnyń múmkindigi qandaı bolatynyna da muqııat qaraı bildik. Sondaǵy kózimizdiń anyq jetkeni - paıdalanylmaı, qosylmaı turǵan tetikterdiń bar ekendigi. Eń bastysy, memleket tarapynan kórsetilip otyrǵan jan-jaqty qoldaýdy aıtsańyzshy. Sonyń bárin eskere, esepteı kelip joǵaryda kórsetilgen ekonomıkalyq ósimge toqtadyq, - dedi gazet tilshisine Aqtóbe oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaev. Biz bul ósim aldaǵy úlken istiń alǵashqy qarlyǵashy ǵana ekenine kóz jetkize tústik. Osy tártipke jáne belgilengen keste men júıege sáıkes atalǵan is aldaǵy ýaqytta da óz jalǵasyn taba bermek. Oblystaǵy iri jáne ortasha ónerkásip kásiporyndaryna turaqty túrde monıtorıngtik zertteýler júrgizý tártibi osy bastaýdan tamyr tartady. Al osy kezde qandaı da bir bolmasyn túıindi ári túıtkildi máseleler týyndaı qalsa, ony der kezinde sheshý men turaqtandyrýdyń joldary da qosa qarastyrylǵany úlken senim týǵyzady. Sezik bolmasa, senim adamdy esh ýaqytta aldamaıtyny aıtpasa da belgili ǵoı. Óńir ekonomıkasynda ónerkásiptiń úlesi jetekshi ról atqarǵanymen munda bıylǵy jyly aýylsharýashylyǵy óndirisi boıynsha da irgeli de, ilkimdi isterdi atqarý kózdelgen. Saladaǵy ósimniń basyn - jer resýrstaryn tıimdi túrde paıdalaný, sýarmaly alqaptardyń kólemin kóterý jáne asyl tuqymdy mal sharýashylyǵy quraıdy dep kútilýde. Óńirde agrarlyq sektordy ártaraptandyrý jóninde atqarylǵan jumystar qazirdiń ózinde tıisti nátıjeler berýde. Ásirese dástúrli emes aýyl sharýashylyǵy óndirisinen alynatyn ónim mólsherin kóbeıtý basty maqsattyń birine aınalyp keledi. Aımaqta qurylǵan aýyl sharýashylyǵy kooperatıvteri de óńir ekonomıkasyn órkendetýge oń septigin tıgize alatyn faktor retinde qarastyrylýda. Bıyl bul ómirsheń qurylymdardy tehnıkalyq turǵydan tolyq jaraqtandyrý jumystary júzege aspaq. Kóp nárseniń sheshimi birinshi kezekte qarajatqa baılanysty ekeni talas týǵyzbaıdy. Osy oraıda oblystaǵy aýylsharýashylyǵy kooperatıvteriniń tórt aıaqtarynan teń basýyna tıisti qarajat bólingeni de súıinishti jáıt. Tutastaı alǵanda qazirgi kezde aýyl sharýashylyǵy óndirisshilerine memleket tarapynan kórsetilip júrgen qarjylaı kómek túrleri jetkilikti. Ony tıimdi ári únemdi túrde paıdalana bilgen sala ókilderi tek utary anyq.
Birtutas jeliniń bereri kóp
Aqtóbe aımaǵy mysalynda jalpyulttyq jáne respýblıkalyq mańyzy bar dep esepteledi. Osyǵan baılanysty bul baǵyttaǵy tizimge engizilgen birqatar kıeli oryndarǵa óńirdegi ólketanýshy Bekarystan Myrzabaı áńgimelegen bolatyn.
«Eger oı-pikirimdi birinshiden, tabıǵı-landshaft nysandar turǵysynan qozǵasam, oblys aýmaǵyndaǵy «Aıdarly asha» geomorfologııalyq kesindisi aýyzǵa birinshi iligedi. Munda jerdiń ústińgi jáne astyńǵy qabattaryndaǵy tektonıkalyq ózgeristerdiń saldarynan molıýskalardan birikken quıma tas paıda bolǵan. Ony ǵalymdar jıyrmasynshy ǵasyrdyń basynda qazirgi Aqtóbe oblysynyń aýmaǵyndaǵy dalalyq ózenniń jaǵasynan tapqan. Bul kórinistiń ózi budan mıllıondaǵan jyldar buryn qazirgi qazaq dalasynda teńizdiń bolǵanynan habar beredi. Bir sózben aıtqanda, bul arada jerdiń qyryq qabat qyrtysy aýdarylyp ústine kóterilgen. Osy qyrtystar men qabattardyń arasynan janýarlar men úlken balyqtardyń súıekteri, qańqalary jáne ártúrli ejelgi ósimdikterdiń keskinderi kezdesken. Ǵalymdar men zertteýshilerdiń tań-tamasha qaldyrǵan teńdesi joq geologııalyq bólik osy tustan irgeles aǵyp jatqan Aıdarly asha ózeniniń ataýymen atalǵan. Tabıǵı-landshaft nysandardyń bas jaǵynan oryn alatyn óńirdegi qaıtalanbas qubylystyń biri - Yrǵyz aýdany aýmaǵyndaǵy meteorıt qulaǵan jer. Ony Jamanshın meteorıt shuńqyry dep te ataıdy. Aspan denesi qulaǵan aýmaqtyń yńǵaıyna qaraı Irgızıt jáne Jamanshın álemdik astrofızıkalyq ǵylymı termınge engizilgen. Qazaqy uǵymǵa saıǵanda meteorıt - juldyzdyń qaldyǵy degen uǵymdy bildiredi.
Ǵalymdardyń tujyrymdaýynsha, meteorıttiń jerge aǵyp túskeninen paıda bolǵan jarylys kúshi júzdegen ıadrolyq bombanyń kúshine teń eken. Osy qubylys jerdiń barlyq geologııalyq tinin túbirimen ózgertip jibergen. Jerge qulaǵan alyp jumbaq juldyz tastyń ózgesheligi men erekshiligi jáne ózine tán qasıeti jóninde álem ǵalymdary áli kúnge deıin bir toqtamǵa kele almaı júr. Astrofızıkalyq uǵymda Tekpıt degen ataý taǵylǵan jumbaqtas qazirgi kúni de syry tolyq ashylmaǵan kúıde otyr. Óıtkeni, bul aspantas óziniń fızıkalyq jáne hımııalyq quramy jóninen jerdegi bir de bir bólshek pen zatqa múldem uqsamaıdy. Ólketanýshy maman retinde osy aıryqsha nysannyń jalpyulttyq mańyzy bar kıeli oryndar tizimine ıenýin tolyqtaı quptaımyn. Endigi kezekte juldyz qulaǵan jerge memlekettik turǵydan qatań baqylaý ornatylsa quba-qup bolar edi. Óıtkeni, «jabaıy saıahatshylar» mundaǵy marjan tastardy jıyp-terip, tý-talaqaıǵa ushyratyn júrgeninen de tolyq habardarmyz. Keleshekte mundaı beıbereketsizdikke jol berýge bolmaıdy degim keledi. Oblys aýmaǵyndaǵy tabıǵı landshafttar nysandar qataryndaǵy kıeli de qasıetti qundylyqtar tizimi munymen shektelmeıdi. Yrǵyz - Torǵaı rezervat aýmaǵyndaǵy budan 35-40 mıllıon jyl buryn tirshilik jasaǵan alyp ańdar qańqasynyń tabylǵany óz aldyna bir bólek áńgime. Osy súıektiń sulbasy 1725 jyldar shamasynda Máskeýdegi paleontologııa murajaıyna qoıylǵan. Onyń kishireıtilgen modeli elimizdegi Ǵylym akademııasynda turǵan kórinedi. Aıta berseń, ótkennen syr shertetin óńir tańǵajaıyptary jeterlik. Kóne kózderdiń aıtyp ketkenine qaraǵanda, oblys aýmaǵyndaǵy tereńdeı túskendegi ólshemi 100-150 metr quraıtyn Kórsaı jáne Myńsaı atty kólderdiń tabany - ejelgi qulandar mekeni atalǵan. Munda sońǵy Kerqulan 1868 jyly joıylypty. Sondaı-aq, óńirdiń kıeli jerler geografııasynyń dúnıemen birge jaratylǵan eń kóne ósimdik túri Mártóktegi paporotnıkter toǵaıy tolyqtyra túsedi. Respýblıkalyq deńgeıdegi kıeli oryndar tiziminde Aqtóbe aımaǵynan tarıhı tulǵalarmen jáne «Myń ólip myń tirilgen» halqymyzdyń ejelgi jaýyngerlik salt-dástúrimen baılanysty nysandar da bar. Buǵan XIV-XV ǵasyrlardan túsinik beretin Abat-Baıtaq jáne Qobylandy batyr memorıaldyq keshenderi, sondaı-aq, XVІІІ ǵasyrdan syr ańǵartatyn Áıteke bı aýdanyndaǵy Tolybaı aýylynan toqsan shaqyrym jerde ornalasqan «Han molasy» qorymy memorıaldyq keshender kiredi. Kıeli qasıetti de qasterli oryndar retinde bulardyń bárine de táý etip kelýshiler qatary úzilmeı kele jatqany da bir mereı».