Óskemenge «ekologııalyq apat aımaǵy» mártebesin berý kerek pe? -respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Ótken senbi kúni Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «Astananyń Bas jobasy ǵylymı-zertteý jobalaý ınstıtýty» MKK-da boldy. Osyǵan oraı «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Elorda qaqpasynyń keskindemesi» degen taqyryppen maqala jarııalandy. Saltanatty qaqpa Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń ıdeıasynan týǵan qundy joba. Demek, ol qalanyń kezekti bir nysandary qatarynan oryn alyp qana qoımaıdy, Saltanatty qaqpa - 20 jyldyq merzim ishinde bedeldi ári turaqty memleket retinde álemdik saıasat sahnasynan oryn alǵan jas eldiń emblemasyna da aınalmaq. Osy oraıda: «Bul nysanda ulttyq naqysh úlgileri kórinis taýyp, ol jańa zamanaýı arhıtektýralyq sheshimdermen sheber shendestirilýi tıis», - degen Memleket basshysy.
Ótken aptanyń senbisinde Astanada jasóspirimder arasyndaǵy álem chempıonatynyń jalaýy jelbirep, álemniń 48 elinen kelgen bozbala boksshylar alǵashqy jekpe-jekterin bastap ta ketken bolatyn. Osy baıraqty báseke jaıynda jazylǵan maqala «Egemen Qazaqstan» gazetiniń seısenbilik sanynda «Jeńisten keıin jeńis» degen taqyryppen berildi. «Qazaqstan quramasy alǵashqy eki kúnde tórt ret jeńiske jetti. Osy kúnderi alyp saraıdyń ishinde kerilgen sharshy alańǵa tórt boksshymyz shyǵyp, tórteýi de qarsylastaryn tize búktirdi. Bul synda birinshi bolyp 57 keli salmaqtaǵy Erbolat Ermekov qolǵap túıistirdi. Ol tájik Shavkat Rahımovty aıqyn basymdyqpen utty. Odan keıin kelesi kúni Erbolattyń jolyn ári qaraı Oljas Qalaýbek (46 kg.), Aıan Qalıbekov (60 kg.), Bekjan Kibitqalıev (54 kg.) jalǵastyrdy. Oljas japon ıÝkıı Nakadjımana, Aıan belarýs Artem Lıapkony, al Bekjan sırııalyq Alshava Abdýlvahabdy ońaı jeńdi», - dep jazady basylym.
***
Óndiristi qala - Óskemenniń ekologııalyq ahýaly máz emes ekeni álimsaqtan beligili. Qorshaǵan ortada kezdesetin zııandy zattardyń saldarynan ártúrli syrqatqa shaldyǵyp, aýrýhana jaǵalaǵan adamdar qatary sońǵy bir-eki jylda tipti kóbeıip ketti qalada. Ásirese bul jaǵdaı dáriger mamandardyń ana men bala densaýlyǵyna qatty alańdaýshylyǵyn týǵyzyp otyr. Qarapaıym halyqtyń qabyrǵasyna batatyn da - osy problema. Bul oraıda «Óskemenge «ekologııalyq apat aımaǵy» mártebesin berý kerek pe?» degen zańdy saýal týyndaıtyndyǵy ras. Dál osy suraq «Alash aınasy» gazetiniń búgingi nómirinde jaryq kórgen maqalaǵa negiz bolyp otyr.
Atyraý qalalyq sotynda «elden erek» bir is qaralý ústinde. ÝG-157/10 mekemesinde jazasyn ótep jatqan azamattar jekemenshik bir fırmany basqaryp otyrǵan bıznesmendi sotqa berip jatyr. Sóıtse, tósenish tas daıyndaıtyn fırma bastyǵy, ataǵy dardaı kásipker jumysqa túrmedegi jazasyn óteýshilerdi tartyp, aqyrynda olardyń eńbekaqylaryn berýden basyn alyp qashypty. Oqıǵanyń neden shyǵyp, qalaı órbiginen egjeı-tegjeıli bilgińiz kelse, «Alash aınasy» gazetindegi «Sottalǵandar sotqa berip jatyr» degen maqalaǵa kóz júgirtińiz.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi nómirinde «As-sýymyzdyń sapasy tómen. Sheteldik taǵamdarda ishek taıaqshasy bakterııasy bar» degen taqyryppen maqala jarııalandy. Basylymnyń jazýynsha, konservilengen arpa botqasynda qalaıy, shaı sýsynda myshıak, qýyrylǵan shekildeýikte qorǵasyn men kadmıı shamadan tys kóp. Ol az deseńiz, jep júrgen taǵamdardyń quramynda ashytqy, zeńdi sańyraýqulaqtar, patogendi salmonella, ishek taıaqshasy bakterııalary ábden bolýy múmkin. Mundaı derekter keshe Astanada Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrligi Tehnıkalyq retteý jáne metrologııa komıtetiniń ótkizgen baspasóz máslıhatynda belgili bolǵan.
«Janarmaı quıý beketteriniń basshylary atqa mindi. «Daýdyń basy Daırabaıdyń kók sıyry» demekshi, bul daýdyń bastalýyna benzın baǵasynyń kúrt kóterilýi sebep boldy. Birer apta buryn bastalǵan daý basylar emes. Janarmaı quıý beketteriniń basshylary «benzın baǵasyn retteı almady» dep Úkimetti jazǵyrsa, Úkimetimiz «benzın baǵasyn zańsyz kóterdi» dep janarmaı beketteriniń basshylaryn soıyp saldy. Eki ortada qymbat benzınge kúni qaraǵan halyq zardap shegýde. Eń qıyny, sol qymbat benzınniń ózine zar bolyp qalatyn túrimiz bar. Keshe Astanadaǵy ulttyq baspasóz klýbynda bas qosqan JQB basshylary osylaı deıdi», - dep jazady «Aıqyn» gazeti. Máseleniń mán-jaıyna tereń boılaǵyńyz kelse, «Janarmaı baǵasy qashan turaqtalady?» degen maqalaǵa nazar salyńyz.
***
«Bard ánderdiń baǵasyn biler qaýymnyń bas qosatyn kúni taıaý. Jyldaǵy dástúr boıynsha 29 shilde kúni elordada «Astana - 2011» halyqaralyq bard ánderiniń festıvali óz shymyldyǵyn ashpaqshy. Sharaǵa Astana qalasynyń ákimdigi men «Domınanta» avtorlyq ánder qory bastamashy bolyp otyr», - dep jazady «Astana aqshamy» gazeti. Maqala «Bardtar bas qosady» degen taqyryppen berilgen.
***
«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń jazýynsha, keshe Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Bilim jáne ǵylym mınıstri Baqytjan Jumaǵulovty qabyldady. Mınıstr Prezıdentti Bilim berýdi damytýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyn iste asyrý barysy týraly habardar etti. «Bilim berýdi damytýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyn talqylaý barysynda Memleket basshysy «Balapan» baǵdarlamasymen jumysty kúsheıtý jóninde, barlyq deńgeıdegi bilim sapasyn, sonyń ishinde orta, kásiptik-tehnıkalyq jáne joǵary bilim sapasyn jaqsartý jóninde naqty mindetter qoıdy», - dedi jýrnalısterge arnalǵan brıfıngte B.Jumaǵulov.