Óskemende sýretshi ári qolónershi jigit polıtsııa qatarynda qyzmet etip júr
Danııar Baıjýmın 1987 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysy Tarbaǵataı aýdanynda pedagogtar otbasynda dúnıege kelgen.
Ákesi alǵashqy áskerı daıyndyq pániniń, al sheshesi bastaýysh synyp muǵalimi bolǵan.
«Sýretshiligim 4 jasymnan baıqaldy. Alǵash ret traktordyń sýretin salǵanym esimde. Bul qabilet maǵan ákemnen darydy. Mektepte sońǵy partaǵa otyryp alyp, únemi sýret salatynmyn. Úıde de qolymnan qaryndash pen dápter túspeıtin. 9 synypta jańa mektepke kóshtik. Ol kezde qazirgideı banner shyǵaratyndar joq. Ákem maǵan „Ekinshi dúnıejúzilik soǵys ardagerleriniń sýretin salyp berseń“ dedi. Saldym. Sátti shyqty. Ony mektep dálizine ilip qoıdy. Maıly boıaýmen salǵan sýretterimniń kórmesi de ótken», — deıdi ol.
Eseıe kele sýretti tek qaryndashpen salatyn bolypty. Ásirese adam portretterin beınelegendi jaqsy kóredi.
Odan bólek, aǵashty pyshaqpen oıyp kádesyılar jasaıtyny bar.
Onyń ishinde dombyra kádesyıyn asqan eptilikpen jasap, týǵan-týys, dos-jaranǵa syıǵa tartady.
«Dombyranyń masshtaby qandaı bolsa, kádesyıdy týra sondaı qylyp jasaımyn. Moınynyń jińishkeligi, úkisin taǵý, shegin, pernesin toqý — bári týra dombyranyń masshtabyna keltirilip isteledi. Dúkenderdegi moıny jýan, súıkimi qashqan dombyra kádesyılaryn kórgende qarnym ashady», — deıdi Danııar Baıjýmın.
Tarbaǵataılyq azamat mýzykadan da qara jaıaý emes. Dombyramen kúı shertip, gıtaramen án aıtatyny bar.
Otyrystardyń, jıyn-toılardyń kórkin qyzdyryp júredi. Al qysta aýlada, balalary oqıtyn mektep aldyna qardan san alýan keıipkerlerdiń músinderin jasaıdy.
Aıaz ata men aqqalany kórgen balalar alǵystaryn jaýdyryp, máz-meıram bolyp jatady.
«Áıelim aǵylshyn tili pániniń muǵalimi. Eki ul tárbıelep otyrmyz. Jetinshi synypty bitirgen úlkenimiz sport mektebinde oqıdy, velosportqa qatysady. Al kenjemiz ekinshi synypty támamdady. Ekeýiniń sýretshilik óneri ázirge baıqalmaıdy. Bálkim eseıe kele qabiletteri oıanar», — deıdi tártip saqshysy.
Qazir ózi sýretti qalammen salý metodıkasyna kóshken. Túrli tanymal adamdardyń bet-beınesin salyp júr.
«Ony vıdeoǵa túsirip, áleýmettik jelige jarııalaımyn. Bir sýretke 20-30 mınýt ýaqyt ketedi. Sýret salsam erekshe demalyp, kóńil-kúıim kóteriledi. Kúıbeń tirliktiń bitpeıtin máselelerin, qaýyrt qyzmettegi aýyrtpalyqtardy umytyp, sharshaǵanym basylyp, bir rahattanyp qalamyn», — deıdi Danııar Baıjýmın.
2010 jyldan beri polıtsııa qyzmetkeri bolyp jumys istep keledi.
Al 2020 jyldan Óskemen qalalyq polıtsııa basqarmasy Ertis polıtsııa bóliminde ýchaskelik polıtsııa ınspektory qyzmetin atqarýda.
Byltyr ol áıel adamdy ajaldan arashalap qalǵan. Oqıǵa bylaı bolypty.
Keshki ýaqytta «102» arnasyna qońyraý túsedi. Danııar Baıjýmın ádettegideı polıtsııanyń tirek pýnktindegi jumys ornynda bolǵan.
Shaqyrtýǵa barǵanynda ony qarsy alǵan áıel kenet esinen tanyp, epılepsııa ustamasy bastalady.
Syn saǵatta ár sekýndtyń mańyzyn biletin polıtseı qala turǵynynyń jaǵdaıyn baǵalap, dáriger kelip jetkenshe dereý alǵashqy medıtsınalyq kómek kórsetýge kirisedi.
Es-tússiz áıeldi búıirimen jatqyzyp, qolda bar quraldarmen ıegin ashyp, tynys alý joldaryn bosatqan.
Biraz ýaqyttan keıin áıel adam esin jıyp, ustamasy toqtap, tynys alýy qalpyna kelgen. Osy kezde jedel medıtsınalyq járdem qyzmetkerleri de kelip jetken.
Jumysyna jaýapty, dostyqqa adal azamat ujymdaǵy áriptesteri arasynda syıly. Qandaı da bir qıyndyqqa tap bolǵan halyqqa kómekke kelip, eldiń alǵysyna bólenip júr.
«Áriptesterimdi kásibı merekelerimen quttyqtaımyn! Denderińizge saýlyq, otbasylaryńyzǵa bereke tileımin. El tynyshtyǵyn kúzetip júrgen qyzmetterińiz tabysty, jemisti bolsyn!», — dep óz sózin túıindedi polıtseı.