«Orystildilerdi oqytý ózgeredi» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, osy kúni qaǵaz toltyrýdan bizde qaı mekeme bolsyn aldyna jan salmaıdy. El Prezıdentiniń ózi muǵalimder men dárigerlerdi qaǵazbastylyqtan bosatyńdar degendi ashyq aıtty. Ol sóz gazetterde de jazyldy, biraq, qulaq asyp jatqan eshkim joq sııaqty. «Olaı deıtinim - meniń joǵary oqý ornynda qyzmet etkenime kóp jyl boldy. Ásirese, sońǵy jyldarda biz toltyratyn qosymsha qaǵazdar eselep kóbeıip barady. Ózim jumys isteıtin Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetindegi jaǵdaı da naq osyndaı. Oqý júıesi buzylmaı turǵan sonaý jyldary birinshi jarty jyldyqta, demek, semestr bitkende, bir bet, jazda taǵy bir bet esep jazatyn edik. Sonymen qoıatynbyz»,-dep jazady avtor. Bul týraly «Qaǵazbastylyqtan qashan qutylamyz?» degen maqalada berilgen.
Bas basylymda «Talaı qazaq balasy ózbek mektebinde oqyp júr» degen maqala jarııalandy. Bálkim, bul máseleni saıasılandyrýdyń qajeti joq shyǵar. Biraq, Saıram aýdanynda qazaqtyń birtalaı ul-qyzdary ózbek synyptarynda oqyp júrgeni ras. Oblystyq bilim basqarmasynyń úlken jıynda aıtqan málimetine qaraǵanda, búginde 150 qazaq balasy ózbek mektepteriniń partasynda otyr. Bul máseleni alǵash ret oblystyq tilderdi damytý basqarmasynyń basshysy Balqııa Kómekbaeva aıtqan bolatyn. Іle-shala oblystyq máslıhattyń depýtattary másele etip kóterdi. «Ózbek mektepterinde oqıtyn oqýshylardyń biriniń anasy ózbek, biriniń ákesi ózbek. Tipti, Mankent aýylynan ınternat ta ashtyq. Biraq ata-analar balalaryn onda bergisi kelmeıdi. Al, biz eshkimdi májbúrleı almaımyz» dep jaýap bergen bolatyn halyq qalaýlylarynyń suraǵyna oblystyq bilim basqarmasynyń basshylary.
***
«Aıqyn» basylymynda «Orystildilerdi oqytý ózgeredi» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Elimizdegi orys tildi mektepterdegi qazaq tilin oqytýdyń talaptaryn ózgertý qajet. Osyǵan baılanysty usynysty Bilim jáne ǵylym mınıstrligi arnaıy daıyndap, Úkimettiń aldyna qoımaqshy. Iá, kúrmeýi kóbeıgen máseleniń sheshimin izdeý áldeqashan kelgen. Memlekettik tildi 11 jyl oqysa da mektepten eshteńe qaqpaı shyǵatyn ózge ult ókilderin barlyǵy kórip júrse de, túbegeıli sheshim qabyldanar emes. Eger dál osy qalyptan ózgermese «qazaqstandyqtar onshaqty jyldyń kóleminde 95 paıyz memlekettik tildi meńgeredi» degen mejeniń oryndalmaıtyny anyq. Qazir oqytý sapasyna arttyratyn tyń usynysty tıisti top jasap jatyr. Ony Úkimet maquldasa, orys tildi bilim uıalaryna qazaq tilin úıretý jańasha júrgiziledi.
Osy basylymnyń jazýynsha, qazaqstandyq qurylys kompanııalary páterlerdi tolyq árlengen kúıde tapsyrý talabyna qarsy shyǵyp jatyr. Olar osynyń kúshin joıýdy surap, Úkimetke júgindi. Qurylys kompanııalarynyń turǵyn úı keshenderin ýaqytynda qoldanysqa bere almaı jatýyna osy kedergi kórinedi. «Óıtkeni sáýlet, qurylys baqylaý departamentteri Úkimet qaýlysymen bekitilgen erejelerge silteme jasap, bul nysandardy qabyldap alýdan bas tartady. Bizdiń pikirimizshe, «taza árleýdi» mindetti túrde talap etý turǵyn úıdiń fýnktsıonaldyq daıyndyǵyna eshqandaı qatysy joq» deıdi olar. Bul jaıynda «Úıdi árlenbegen kúıde tapsyrǵan durys pa?» degen maqaladan oqı alasyzdar.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Áke bedeli nege tómendedi?» degen maqala berilgen. Búginde er-azamattardyń arasynda otbasynyń ıesi, onyń asyraýshysy bola almaı júrgender az emes. Jaǵymsyz is-áreketteri men dóreki minez-qulyqtarynyń saldarynan otbasyndaǵy jylylyqqa nuqsan keltirip alatyndar da bar. «Úı-jaıy, aıtarlyqtaı bıznesi bar basy bos áıelderdi sybaı-saltań jigitter aınaldyra bastaǵandyǵy týraly áńgimelerdi de estip jatamyz. Elýdi eńserip, alpysty alqymdaǵan kezde bala-shaǵasyn tastap, ekinshi, úshinshi, tipti besinshi áıeldiń qolyna kirip alatyn erkek kindiktiler de boı kórsetýde»,-dep jazady maqala avtory.