Ortalyq kommýnkatsııalar qyzmeti týraly ereje bekitildi

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - QR Aqparat jánekommýnıkatsııalar mınıstriniń buıryǵymen Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmeti týraly ereje bekitildi.

Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstrliginiń buıryǵy

2016 jylǵy 21 maýsym, Astana qalasy №7

Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstrliginiń «Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmeti» respýblıkalyq memlekettik mekemesiniń erejesin bekitý týraly

«Quqyqtyq aktiler týraly» 2016 jylǵy 6 sáýirdegi Qazaqstan Respýblıkasy Zańynyń 35-baby 1-tarmaǵynyń 6) tarmaqshasyna jáne «Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstrliginiń keıbir máseleleri» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2016 jylǵy 16 maýsymdaǵy №353 qaýlysyna sáıkes buıyramyn:

1. Osy buıryqqa qosymshaǵa sáıkes Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstrliginiń «Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmeti» respýblıkalyq memlekettik mekemesiniń erejesi bekitilsin.

2. Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstrliginiń Aqparat komıteti:

1) osy buıryq bekitilgennen keıin onyń kóshirmelerin baspa jáne elektrondyq túrde kúntizbelik on kún ishinde merzimdi baspa basylymdarynda jáne «Ádilet» aqparattyq-quqyqtyq júıesinde resmı jarııalaýǵa, sondaı-aq buıryqty bekitken kúnnen bastap kúntizbelik bes kún ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń normatıvtik-quqyqtyq aktileriniń etalondyq baqylaý bankine engizý úshin Respýblıkalyq quqyqtyq aqparat ortalyǵyna jiberýdi;

2) osy buıryqty Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstrliginiń ınternet-resýrsynda jáne memlekettik organdardyń ıntranet portalynda ornalastyrýdy qamtamasyz etsin.

3. Osy buıryqtyń oryndalýyn baqylaý jetekshilik etetin Qazaqstan Respýblıkasynyń Aqparat jáne kommýnıkatsııalar vıtse-mınıstrine júktelsin.

4. Osy buıryq onyń alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen bastap qoldanysqa engiziledi.

Mınıstr D.ABAEV
 

Qazaqstan Respýblıkasynyń Aqparat jəne kommýnıkatsııalar mınıstriniń 2016 jylǵy 21 maýsymdaǵy №7 buıryǵymen bekitilgen

Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jəne kommý- nıkatsııalar mınıstrliginiń «Ortalyq kommýnı- katsııalar qyzmeti» respýblıkalyq memlekettik mekemesiniń erejesi

1. Jalpy erejeler

1. Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jəne kommýnı- katsııalar mınıstrliginiń «Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmeti» respýblıkalyq memlekettik mekemesi (budan əri - Mekeme) Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentine tikeleı baǵynysty jəne esep beretin ortalyq atqarýshy organdar men memlekettik organdardyń, Astana jəne Almaty qalalarynyń, oblystardyń əkimderiniń buqaralyq aqparat quraldary jumysynda memlekettik saıasatty aqparattyq súıemeldeý jónindegi fýnktsııalar- dy júzege asyrý úshin mekememen ózara is-qımyl etý boıynsha fýnktsııalardy júzege asyratyn Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jəne kommýnıkatsııalar mınıstrliginiń vedomstvolyq uıymy bolyp tabylady.

2. Mekeme óz qyzmetinde Qazaqstan Respýblı- kasynyń Konstıtýtsııasyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryn, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jəne Úkimetiniń aktilerin, ózge de normatıvtik-quqyqtyq aktilerdi, sondaı-aq osy Erejeni basshylyqqa alady.

3. Mekeme memlekettik mekemeniń uıymdas tyrý- shylyq-quqyqtyq nysanyndaǵy zańdy tulǵa bolyp tabylady, oqshaýlanǵan múlki, memlekettik tilde óz ataýy jazylǵan móri men mórtabandary, belgilengen úlgidegi blankileri, sondaı-aq QR zańnamasyna səıkes qazynashylyq organdarynda esep shottary bar.

4. Mekemeniń quryltaıshysy Qazaqstan Respýblı- kasynyń Úkimeti bolyp tabylady. Mekemege qatysty memlekettik basqarýdyń tıisti salasyna basshylyq etý jónindegi ýəkiletti organ Mınıstrlik bolyp tabylady. Mekemeniń múlkine qatysty respýblıkalyq menshik sýbektisi quqyǵyn Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstrliginiń Memlekettik múlik jəne jekeshelendirý komıteti júzege asyrady.

5. Mekeme óz atynan azamattyq-quqyqtyq qatynastarǵa túsedi.

6. Mekeme óz quzyreti sheńberinde belgilengen zańnamalyq tərtipte Mekeme basshysynyń buıryǵymen resimdeletin sheshimder qabyldaıdy.

7. Mekemeniń qurylymy men shtat sany Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jəne kommýnıkatsııalar mınıstriniń kelisimi boıynsha Mınıstrliktiń jaýapty hatshysymen bekitiledi.

8. Mekemeniń tolyq ataýy: memlekettik tilde: tolyq - Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jəne kommýnıkatsııalar mınıstrliginiń «Ortalyq kommýnıkatsııa- lar qyzmeti» respýblıkalyq memlekettik mekemesi; qysqartylǵan - Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jəne kommýnıkatsııalar mınıstrliginiń «Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmeti» RMM; orys tilinde: tolyq - Respýblıkanskoe gosýdarstvennoe ýchrejdenıe «Slýjba tsentralnyh kommýnıkatsıı» Mınısterstva ınformatsıı ı kommýnıkatsıı Respýblıkı Kazahstan»; qysqartylǵan - RGÝ Slýjba tsentralnyh kommýnıkatsıı» Mınısterstva ınformatsıı ı kommýnıkatsıı Respýblıkı Kazahstan».

9. Mekemeniń ornalasqan jeri: Qazaqstan Respýblıkasy, 010000, Astana qalasy, Esil aýdany, D. Qonaev kósh., № 4-úı. 10. Osy Ereje Mekemeniń quryltaıshy qujaty bolyp tabylady.

11. Mekemeniń qyzmetin qarjylandyrý respýblıkalyq bıýdjetten júzege asyrylady.

12. Eger Mekemege Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamalyq aktilerimen kirister əkeletin qyzmetti júzege asyrý quqyǵy berilse, onda mundaı qyzmetten túsken kirister bıýdjettiń kirisine joldanady.

13. Mekeme basqadaı zańdy tulǵany qura, sondaı-aq quryltaıshysy (qatysýshysy) bola almaıdy.

14. Mekeme óz mindettemeleri boıynsha onyń ókimindegi aqshaǵa jaýap beredi. Mekemede aqsha jetki liksiz bolǵan jaǵdaıda onyń mindettemeleri boıynsha sýbsıdııalyq jaýapkershilikti Qazaqstan Respýblıkasy artady.

15. Mekeme Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda fılıaldar men ókildikterge ıe bolýǵa quqyly.

2. Mekeme qyzmetiniń məni jəne maqsaty

16. Mekeme qyzmetiniń maqsaty memlekettik bılik organdarynyń jəne qoǵamnyń ózara is-qımyl etýdiń tıimdi mehanızmin qurý, sondaı-aq aqparattyq sala- da memlekettik organdar men buqaralyq aqparattyq quraldardyń ózara is-qımyl etýi bolyp ta bylady.

17. Mekeme qyzmetiniń məni mynalar:

1) memlekettik organdardyń, ulttyq kompanııa- lardyń, memlekettik mekemelerdiń jəne buqaralyq aqparattar quraldarynyń biryńǵaı kommýnıkatsııa alańyn qalyptastyrý;

2) Óńirlik buqaralyq aqparattar quraldarymen ózara is-qımyl etý boıynsha tıimdi mehanızmderdi jasaý;

3) Memlekettik aqparattyq saıasatty júrgizýge qatysý;

4) Buqaralyq aqparattar quraldary men kommýnıka- tsııalar məseleleri boıynsha halyqaralyq təjirıbeni zertteý bolyp tabylady.

18. Maqsatqa jetý úshin Mekeme mynadaı qyzmet túrlerin júzege asyrady:

1) Uzaq merzimdi jəne aǵymdaǵy medıa-josparlardy əzirleýge qatysý;

2) Ər túrli salalar boıynsha aqparattyq derekter qorynyń jınaı otyryp, eldegi jəne sheteldegi aqparattyq alańnyń aǵymdaǵy jaı-kúıine taldaý júrgizýge yqpal etý;

3) Turaqty sholýlardy, anyqtamalardy jəne esep terdi jasaı otyryp, kelip túsken aqparattardy taldaý;

4) Jınalǵan materıaldardyń negizinde aqparattyq alańdy damytýdyń taldamalyq jəne boljamdyq qujattaryn, stsenarlyq josparyn daıarlaýǵa qatysý;

5) eldegi ótkizilip jatqan reformalardy jəne basqa da strategııalyq bastamalardy aqparattyq súıemeldeý boıynsha brıfıngterdi, baspasóz-konferentsııalardy uıymdastyrý;

6) memlekettik aqparattyq saıasat məseleleri bo- ıynsha apta saıynǵy, aı saıynǵy jəne jyl saıynǵy kezeńderge memlekettik organdar úshin usynymdardy əzirleýge qatysý;

7) memlekettik organdar úshin ər túrli aqparattyq oqıǵalar boıynsha aqparattyq-anyqtamalyq materıaldardy (topıkterdi) daıarlaýǵa yqpal etý;

8) memlekettik organdar úshin qysqa merzimdi, orta merzimdi jəne uzaq merzimde kezeńderge aqparattyq is-sharalardyń oqıǵalyq qataryn daıarlaýǵa qatysý;

9) buqaralyq aqparat quraldar y úshin aqparattyq- taldamalyq materıaldardy daıarlaýǵa qatysý;

10) memlekettik organdar úshin ədistemelik usynym- dar men materıaldardy daıarlaýǵa qatysý;

11) óńirlik buqaralyq aqparat quraldary úshin trenıngterdi ótkizý;

12) anyqtamalyq jəne aqparattyq materıaldar- dy memlekettik, orys, aǵylshyn jəne basqa tilderge aýdarý;

13) óz jarǵylyq qyzmeti məseleleri boıynsha halyqaralyq konferentsııalar, semınar, kórmeler jəne basqa da is-sharalardyń jumysyna qatysý;

14) mekemeniń atynan jəne óz quzyreti sheńberinde memle kettik organdarmen, memlekettik emes uıymdarmen jəne sheteldik mekemelermen hat almasýdy júrgizý, suraý salýlardy júzege asyrý;

15) Qazaqstan Respýblıkasy zańnamasynyń talapta- ryna jaýap beretin jəne mekemeniń jarǵysyna qaıshy kelmeıtin qyzmettiń basqa da túrlerin júzege asyrý. Mekemege jarǵyda bekitilgen onyń qyzmetiniń mənine jəne maqsattaryna jaýap bermeıtin qyzmetti júzege asyrýǵa, sondaı-aq məmileler jasaýǵa tyıym salynady.

3. Mekemeniń quqyqtary men mindettemeleri

19. Mekemeniń quqyqtary men mindetteri:

Mekeme:

1) óz quzyreti sheginde quqyqtyq aktilerdi shyǵarýǵa,

2) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyn jetildirý boıynsha usynystar engizýge;

3) Mekemeniń quzyryna kiretin məseleler boıynsha keńester, semınarlar, konferentsııalar, dóńgelek ústelder, konkýrstar jəne basqa da is-sharalardy ótkizýge;

4) Qyzmettiń jetekshilik etetin baǵyttary boıyn- sha konsýltatıvtik-keńes organdaryn (jumys tobyn, komıssııa, keńester) qurý jóninde usynystar engizýge;

5) Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy zańnamasynda kózdelgen ózge de quqyqtardy júzege asyrýǵa quqyly.

Mekeme mindetine mynalar:

1) Mekemege júktelgen mindetter men fýnktsııalardy iske asyrýdy qamtam asyz etý;

2) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyn, jeke jəne zańdy tulǵalardyń quqyqtary men zańmen qorǵalatyn múddel erin saqtaý;

3) Mekemeniń quzyretine kiretin məseleler boıynsha túsiniktemeler daıarlaý;

4) Mekeme teńgeriminde turǵan memlekettik menshiktiń saqtalýyn qamtamasyz etý;

5) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen ózge de ókilettikterdi júzege asyrý kiredi.

4. Mekemeniń qyzmetin uıymdastyrý

20. Mekemeni, Mekemege júktelgen mindetterdi oryndaý jəne olarmen óz qyzmetterin júzege asyrý úshin jeke jaýapkershilikti artatyn Dırektor basqarady.

21. Mekemeniń dırektory Mınıstrmen qyzmetke taǵaıyndalady jəne qyzmetten bosatylady.

22. Dırektordyń Mınıstrdiń kelisimi boıynsha qyzmetke taǵaıyndalatyn jəne qyzmetten bosatylatyn orynbasarlary bolady.

23. Dırektor Mekemeniń jalpy qyzmetin basqarýdy júzege asyrady.

Osy maqsatta Dırektor:

1) óziniń orynbasarlarynyń, qurylymdyq bólimshelerdiń basshylary men Mekeme jumyskerleriniń mindetteri men ókilettikterin aıqyndaıdy;

2) óz quzyreti sheginde, Mekeme, onyń qurylymdyq bólimsheleriniń jumyskerlerimen oryndaý úshin mindetti buıryqtar shyǵarady jəne nusqaý beredi;

3) eńbek qatynasynyń məseleleri Mınıstrmen kelisetin jumyskerlerdi qospaǵanda, Mekemeniń jumys- kerlerin qyzmetke taǵaıyndaıdy jəne qyzmetten bosatady;

4) issapar, eńbek demalysyn berý, materıaldyq kómek kórsetý, biliktilikti daıarlaý (qaıta daıarlaý), arttyrý, marapattaý, ústem aqy tóleý jəne syıaqy berý, sondaı-aq Mekeme jumyskerleriniń tərtiptik jaýapkershiligi məselelerin sheshedi;

5) zańnamaǵa səıkes mekemeniń atynan memlekettik organdarda jəne ózge de uıymdarda ókildik etedi;

6) Mekemeniń, onyń qurylymdyq bólimsheleriniń jumyskerlerin memlekettik nagradalarmen mara- pattaý, olarǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń qurmetti ataqtaryn berý týraly usynymdardy Mınıstrliktiń qaraýyna engizedi;

7) Senimhatsyz mekemeniń atynan əreket etedi;

8) Onyń quzyretine jatqyzylatyn basqa da məseleler boıynsha sheshim qabyldaıdy. Mekemeniń dırektory bolmaǵan kezde, onyń ókilettigin oryndaý qoldanystaǵy zańnamaǵa səıkes ony aýystyratyn tulǵamen júzege asyrylady.

24. Mekeme dırektorynyń orynbasary:

1) Óz ókilettigi sheginde Mekemeniń qurylymdyq bólimsheleriniń qyzmetin úılestiredi;

2) Mekemeniń dırektorymen ózine júktelgen ózge de fýnktsııalardy júzege asyrady.

25. Dırektor jəne dırektordyń orynbasarlary Mınıstrdiń, Mınıstrliktiń Jaýapty hatshynyń, jetekshilik etý Vıtse-mınıstrdiń jəne Mınıstrmen usynylǵan quzyreti sheginde Mınıstrliktiń Aqparat komıteti Tóraǵasynyń bergen mindetti tapsyrmalaryn oryndaıdy.

5. Mekemeniń múlki

26. Mekeme múlki quny onyń teńgeriminde kórinetin aktıvterdi quraıdy. Mekemeniń múlki oǵan memleket bergen múlik esebinen, sondaı-aq quny Mekeme teńgeriminde kóri-netin ózge de múlik esebinen qalyptastyrylady.

27. Mekemege óz betinshe múlikti ıelikten shyǵarýǵa nemese ózge de təsilmen oǵan bekitilgen múlikke ıelik etýge, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarymen ózgeshe belgilenbese ruqsat berilmeıdi.

6. Mekemeniń jumys tərtibi

28. Mekemeniń jumys tərtibi ishki eńbek tərtibiniń qaǵıdalarymen belgilenedi jəne Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Eńbek zańnamasynyń normalaryna qaıshy kelmeýi tıis.

7. Mekemeni qaıta qurý jəne taratý

29. Mekemeni qaıta qurý jəne taratý Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna səıkes júzege asy- rylady.

Seıchas chıtaıýt