Ortalyq Azııanyń muralary da ortaq - amerıkalyq sarapshy

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Ortalyq Azııanyń muralary da ortaq, - deıdi amerıkalyq sarapshy Frederık Starr "Egemen Qazaqstan" gazetine bergen suhbatynda.

Frederık Starr - Aýǵanstan, Reseı, Ortalyq Azııa jáne Eýrazııany zertteý boıynsha tanymal sarapshy. AQSh prezıdentteriniń Reseı jáne Eýrazııa máseleleri jónindegi keńesshisi de bolǵan. Djon Hopkıns ýnıversıteti, Halyqaralyq qatynastar mektebi, Ortalyq Azııa-Kavkaz ınstıtýty jáne Jibek joly baǵdarlamasynyń negizin qalaýshy ári tóraǵasymen áńgime tómendegishe órbigen edi.

- Cizdiń Ortalyq Azııadaǵy bes memleketti, Aýǵanstandy, Shyń­jańdy, Horasandy (Iran) mádenı ortaq­tyǵy bar areal retinde qaras­tyr­ǵan «Úlken Ortalyq Azııa tujy­rym­damasy» atty eńbegińiz Eýra­zııany zertteý sala­syndaǵy bet­burys boldy. Qazir­gi tańda bul tu­jy­rymdama qan­sha­lyqty mańyzǵa ıe?

- «Ortalyq Azııanyń arab basqyn­shylyǵynan Ámir Temirge deıingi altyn ǵasyry» (Lost Enlightenment Central Asia's Golden Age from the Arab conquest to Tamerlane) atty eńbegimde qazirgi tańdaǵy saıası jaǵdaıdy emes, saraptamalyq turǵyda Ortalyq Azııa­ny túsinýdi qarastyrdym. Alaıda, bul tujyrymdamany usynǵan kezde endi ǵana táýelsizdikke ıe bolǵan Ortalyq Azııa memleketteri ózderiniń jeke máselelerimen aınalysý ústinde edi. Alǵashqy kezeńde bul tabıǵı ári paıdaly qubylys boldy, olar ózderiniń jeke egemendigin kúsheıtýmen aınalysty. Qazirgi tańda barlyq burynǵy keńestik keńistiktegi memleketter egemendikterin sátti túrde saqtap, kelesi kezeńge ótti.

3 myń jyl kóleminde Ortalyq Azııa úlken mádenı-ekonomıkalyq aı­maq retinde tanyldy. Negizinde, atal­ǵan aımaq Keńes Odaǵy shekarasy­men shektelmeıdi. Ortalyq Azııa retinde, bes memleketti qosa, Aýǵanstandy qa­ras­tyrmaý keńestik saıasatty jal­ǵastyrý bolyp shyǵar edi. 3 myń jyl boıy Aýǵanstan Ortalyq Azııanyń bir bóligi ǵana emes, ortalyǵy boldy. Shyńjań qazir Qytaı Halyq Respýb­lıkasynyń quramynda, biraq, 3 myń jyl boıy Ortalyq Azııanyń mádenı quramdas bóligi qyzmetin atqardy.

Al búgingi tańda Ortalyq Azııa mem­leketteri, sonymen qatar, Aýǵanstan óziniń kórshilerimen baılanystaryn arttyra túsýde. Basqalaı aıtqanda, olar egemendiktiń «ekinshi qabatyn» qalyptastyryp jatyr. Ortalyq Azııa memleketteriniń aımaqtyq turǵyda yqpaldasýy, árıne, óńirdegi qaı el úshin de paıdaly.

 - Sizdiń pikirińizshe, Ortalyq Azııadaǵy ıntegratsııanyń qajet­tiligi memleketterdiń ózindik jeke qajettilikterinen týyndady ma, álde oǵan ózge faktorlardyń áseri, máselen, áleýmettik-ekonomıkalyq máseleler sebep bolyp otyr ma?

- Búginde Ortalyq Azııanyń aımaq­aralyq yntymaqtastyǵyna negiz bolatyn ınstıtýt joq. Alaıda, Japonııa, Eýropalyq odaq, AQSh sekil­di memleketter yntymaqtastyqqa negiz­ bolatyn jobalar uıymdas­tyrýda, olardyń nátıjesi paıdaly bolady dep senemin. Kelesi kezeń Ortalyq Azııa memleketteriniń syrtqy faktorlarsyz, ózara jekeleı birlesýi, olar­dyń ortaq múddeler men ortaq máse­lelerdi qarastyrýy bolmaq. Bul úderis toqtaýsyz ári údemeli túrde áreket etedi.

- Osy rette siz óńirdegi memle­ket­terdiń syrtqy ıntegratsııalyq jobasy qanshalyqty paıdaly boldy deı alasyz? Sebebi, yntymaqtastyq úde­ris­teri áli de baıaý júrip jatqan sekildi.

- Meniń aıtarym, bastapqy kezeń­de barlyq postkolonııalyq elder ózderiniń kórshilerimen yntymaq­tastyqqa sonshalyqty bara qoımaı­dy. Bul barlyq memleketterge ortaq, álemdegi eń alǵashqy postko­lo­­nııa­lyq memleketterdiń biri AQSh-tyń da alǵashqy kezde Kanada jáne Meksıkamen qarym-qatynasy dál osyndaı deńgeıde bolǵany belgili. Urpaq almasa kele jaǵdaı ózgere tústi jáne bul úrdis basqa memleketterge de tarady.

- Jaqynda ótkizilgen jastar arasyndaǵy kóptegen saýaldamaǵa nazar aýdaratyn bolsaq, jastar ózderiniń kórshileri - Ortalyq Azııa memleketterine az qyzyǵady eken.

Bul - tabıǵı úderis, Keńes Odaǵy qu­ramynda oqshaý ómir súrgendikten, Or­talyq Azııa memleketteriniń birden batystyq elderge degen qyzyǵýshylyǵy ósti. Biraq, qazir jańa trend baıqalýda - kommýnıkatsııa arnalary ósken saıyn, ásirese, kólik, ınternet sekildi múmkindikter de ashylady. Bizdiń ınstıtýt Ramsfeld baǵdarlamasyn júze­ge asyra bastady, bul aımaqtyń bel­sendi qatysýshylaryn ortaq plat­formaǵa biriktiredi. Aımaqtyq ynty­maqtastyqtyń negizderi búgingi kezeńnen bastaldy dep anyq aıtýǵa bolady.

- Bıyl 1916 jylǵy ult-azat­tyq kóterilisterine 100 jyl tolyp otyr. Soǵan oraı, sizdiń ınstı­týttyń bastamasymen 1952 jyly Edvard Denıs Sokol jazǵan «1916 jylǵy Reseılik Or­ta­lyq Azııadaǵy kóterilis» (The Revolt of 1916 in Russian Central Asia) degen eńbekti qaıta basyp shyǵar­dyńyzdar. Osy oqıǵalardy taldaý men qarastyrýda táýelsiz Orta­lyq Azııa memleketterinde qandaı ja­ńashyldyqtar nemese ózgeshelikter baıqalady?

Óte qyzyq suraq. Kóptegen jyldar boıy bul jabyq taqyryptardyń qatarynda bolǵan edi. Ókinishke qaraı, búgingi tańda da bul taqyryp tolyqtaı zerttelgen joq. Alaıda, qazir árbir Ortalyq Azııa memleketterinde atalǵan máseleni táýelsiz jáne kásibı ma­mandar túpki derekterge jańa kózqa­raspen qarap, zertteý ústinde.

Men jaqynda qyrǵyzstandyq jas ǵalymmen kezdestim, ol 1916 jylǵy oqıǵalarǵa qatysty Ystanbul men Ger­manııa muraǵattarynan kóptegen qujattar jınapty. Osyndaı keıbir tarıhshylar Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstanda da jumys jasap jatqan­dyǵy sózsiz.

Meniń oıymsha, 1916 jylǵy oqı­ǵalar - patshalyq Reseıdiń basqyn­shy­lyǵyna qarsy baǵyttalǵan jer, salyq, naryq, mádenıet, din máse­le­simen baılanysty asa kúrdeli áleý­met­tik tóńkeris. Narazylyq uzaq ýaqyt boıy pisip jetilgen. Muny tek sol me­zettegi zańǵa qarsylyq dep qaras­tyrý orynsyz.

- Sizdiń Ortalyq Azııany zertteý baǵytyńyz aımaqqa qoldanylatyn halyqaralyq qatynastardaǵy negizgi teorııalardan aıtarlyqtaı erekshelenedi. Qazirgi Ortalyq Azııadaǵy ahýal konstrýktıvızm, realızm, neolıberalızm tarapynan árqalaı túsindiriledi. Keıde batys­tyń oqý oryndaryndaǵy jergilikti ǵalymdar osy teorııalardyń jeteginde ketip, aımaqtyq konteksti umyt qaldyrady. Siz osy máseleni qalaı túsindirer edińiz?

- Osy rettegi eń basty másele Ortalyq Azııadaǵy úderisterdiń ózin túsinip, sodan qorytyndy shyǵara bilý. Basty negizdeme retinde Ortalyq Azııa memleketterinde qanshalyqty dárejede qoǵamdyq pikir eskeriledi jáne qanshalyqty dárejede aqparat belgili degen asa mańyzdy. Sondyqtan aımaqtaǵy memleketterdiń ózderi bir-birinen úırenip, oqshaýlaný úderisterinen bas tartqandary jón.

Halyqaralyq qatynastardaǵy teo­rııalar Ortalyq Azııany jetkilikti túrde túsindirip bere almaıdy. My­saly, ondaǵan kitaptar men myńdaǵan ǵy­lymı maqalalarda rý (klan) máse­lesi qarastyrylǵan. Bizdiń Ortalyq Azııa jáne Kavkaz ınstıtýtynda qyzmet atqarǵan shvetsııalyq jas ǵalym osy taqyryp jóninde óte qyzyqty dıssertatsııa jazǵan. «Klan» termıni alǵash ret Ortalyq Azııa konteksinde Keńes Odaǵynyń ydyraý aldyndaǵy jemqorlyqqa qarsy naýqanshyldyq kezinde talqylanǵan. Sebebi, olar óńirdegi adamdar qanshalyqty deń­geı­de tómengi satyda ekendigin kórset­kisi kelgen. Sebebi, olar atal­ǵan túsinik boıynsha Ortalyq Azııa­da qyzmet atqaratyn qoǵamnan ózara tyǵyz baılanysqan adamdar toby­nyń róli basymyraq ekendigin dálel­demek bolǵan. Osy turǵydan kelgende batystyq ǵalymdar kóptegen eńbekterdi eski keńestik turpatta jazady jáne osy ustanymdaryn ári qaraı jalǵastyrý ústinde.

- Siz eńbekterińizde Ortalyq Azııanyń IX-XIII ǵasyrlarda mańyz­dy saýda jáne mádenıet ortalyǵy bolǵandyǵy týraly jıi aıtasyz. Odan keıingi patshalyq Reseı men Keńes Odaǵy atalǵan aımaqty qalaı transformatsııalady?

Keıbir ǵalymdar Ortalyq Azııa­nyń saýda ortalyǵy ustanymyn joǵaltýyn marksıstik teorııamen túsin­dirýge tyrysady. Shyndyǵynda ıntel­lektýaldyq jáne mádenı ómirsheńdik saýda ortalyqtarynyń quldyraýynan erterek daǵdarysqa ushyrady. Oǵan sebep bolǵan dinı ortodoksııa. Ókinishke qaraı, XVI-XIX ǵasyrlarda Ortalyq Azııa elderi ıntellektýaldyq jáne mádenı turǵydan damyǵanymen, ótken kezeńderge qaraǵanda quldyraý ústinde boldy. Keńes Odaǵy kezinde Ortalyq Azııany zertteıtin kóptegen ǵalymdardyń kózqarasynan resmı pozıtsııa ózgesherek edi. Bul aımaqtyń tanylýy men damýyna belgili bir deńgeıde kedergi jasady.

- Ortalyq Azııa qundylyqtaryn ortaqtastyrýǵa negiz bolatyn bir erekshelik - ótken kezeńniń ǵulama ǵalymdary men aımaq aýmaǵynda ómir súrgen uly memleketter. Búginde bul erekshelikti árbir Ortalyq Azııa memleketi jekeleı ulttyq memleket ustanymymen túsindiredi. Bul ustanym ózin qan­shalyqty aqtaıdy dep oılaısyz?

- Sózińizdiń jany bar. Mysaly, qyrǵyzdar «bizdiń Manas» dese, ózbekter «bizdiń Ámir Temir», «biz­diń Ibn Sına» deıdi. Áıtse de, soń­ǵy kezderi óte mańyzdy kózqaras qalyp­tasýda. Máselen, Ashǵabattaǵy jańa salynǵan parkte Ortalyq Azııa halyqtaryna ortaq barlyq ǵulamalardyń músinderi tur. Men prezıdent Berdimuhamedovten bul músinderdegi ǵulamalar «túrikmen emes qoı» dep suraǵanymda, ol «bular - bizdiń ortaq muramyz» dep jaýap qaıtardy.

Sonymen qatar, kezinde prezıdent Karımovtiń naqty osyndaı maǵynada jaýap bergenin estidim. Osydan eki jyl buryn Samarqandaǵy konferentsııada ol ǵulamalardy «bizdiń ortaq muramyz» dep atady. Bul - etnostyq ulttyq memleket qurýdan da joǵary ustanym. Ǵulamalardyń barlyǵy Ortalyq Azııanyń árbir memleketiniń mádenıetin qalyptastyrýda mańyzdy ról atqardy. Odan bólek, osyndaı ortaqtyq sheńberine qaraı ózgerý bul etnostyq pen dinı plıýralıstiktiń kórsetkishi.

Áńgimelesken Berikbol DÝKEEV, saıasattanýshy
VAShINGTON

Seıchas chıtaıýt