Ortalyq Azııany damytý máselesine basqasha qaraý kerek - Máýlen Áshimbaev

ASTANA. QazAqparat - Astanada Qazaqstannyń strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń uıymdastyrýymen Ortalyq Azııadaǵy qaýipsizdik máselelerine arnalǵan jyl saıynǵy konferentsııa bastaldy. Jıyndy ashqan ınstıtýttyń burynǵy basshysy, Parlament Májilisi Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsiizdik komıtetiniń tóraǵasy Máýlen Áshimbaev osy aımaqtaǵy mańyzdy degen máselelerdi kóterdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Máýlen Áshimbaevtyń oıynsha, sońǵy jyldary Qazaqstan Ortalyq Azııa elderimen tyǵyz qarym-qatynasty damytýǵa kúsh salsa da, kórshi memleketter kópjaqty baılanystardy nyǵaıtýǵa kóp basymdyq bergen joq. «Qazaqstan óz kezeginde Ózbekstan, Túrikmenstan, Tájikstan jáne Qyrǵyzstanmen aradaǵy ekijaqty qarym-qatynastardy barynsha damytty. Alaıda kópjaqty baılanysty nyǵaıtý jaǵynan biz on-on bes jyl tekke ketirdik dep oılaımyn. Shyny kerek, Ortalyq Azııa úshin ol ýaqyt zaıa ketti. Osy ýaqyttyń ishinde birlesken ekonomıkalyq jobalardy iske asyrý, jalpy kópjaqty baılanystardy kúsheıtý jaǵynan qandaı da bir naqty mexanızmder qolǵa alynbady. Iá, belgili bir bastamalar men jobalar boldy. Ony bárimiz jaqsy bilemiz. Biraq sonyń barlyǵy júzege aspaı qaldy», - deıdi Áshimbaev.

Onyń aıtýynsha, dál qazir Ortalyq Azııa elderi ýaqytty keshiktirmeı, tyǵyz baılanystardy damytý sharalaryn qolǵa alýy qajet. Sebebi birqatar máselelerdi sheshý úshin kópjaqty qarym-qatynastyń bolǵany jón. Máselen, transshekaralyq ózen-sýlardy paıdalaný, ekologııany saqtaý, kólik-kommýnıkatsııalyq júıeni damytý, qaýipsizdik jáne taǵy basqa ózekti problemalar bar. «Ókinishke oraı, atalǵan máseleler boıynsha kópjaqty baılanystar júıesi durys jumys istemedi. Tipti, 90-jyldardyń yntymaqtastyǵynan tómen bolyp ketti deýge bolady. Ashyǵyn aıtý kerek, osy ýaqytqa deıin sarapshylar da birneshe máseleniń aınalasynan shyǵa almady. Bárimiz bir problemalardy qaıtalap keldik. Aýǵanstan, terrorızm, ekstremızm, esirtki saýdasy, syrtqy syn-qaterler týraly aıttyq. Bylaısha aıtqanda, osynyń aıasynda júrdik. Menińshe, búgingi paradıgmany tolyǵymen ózgertý kerek. Ortalyq Azııany damytý máselesine basqasha qaraý qajet», - dep atap kórsetti sarapshy.

Aıta keteıik, bıylǵy konferentsııanyń taqyryby - «Jahandyq transformatsııa jaǵdaıyndaǵy Ortalyq Azııa». Jıynǵa Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Qytaı men Reseıdiń sarapshylary qatysýda.