Ortalyq Azııa jalpy ishki óniminiń ósý qarqyny bıyl 4,1%-ǵa jetedi
Óńirdegi damý keleshegi men ıntegratsııalyq úderisterge arnalǵan taldamalyq qujatta atap kórsetilgendeı, jalpy alǵanda, Azııa elderiniń ekonomıkalyq ósý qarqyny 2023 jyly 4,5 paıyzdy qurady.
Sýbóńir boıynsha Shyǵys Azııadaǵy JІÓ ósimi bıyl 4,5%-ǵa deıin ósedi dep kútilip otyr. Bul úrdis Qytaı ekonomıkasynyń qalpyna kelýine baılanysty.
Dúnıejúzilik banktiń (DB) baǵalaýynsha, Vetnam, Fılıppın, Mońǵolııa jáne Kambodjanyń ekonomıkalyq ósý qarqyny sáıkesinshe 6,3%, 5,4%, 5,3% jáne 5,2% bolady.
Ońtústik Azııa 2023 jyly eń joǵary jalpy ósý qarqyny 5,4% bolatyn qosalqy aımaq bolady. Bul negizinen Úndistannyń joǵary ósý qarqynyna baılanysty.
Ortalyq Azııanyń JІÓ ósý qarqyny 2023 jyly shamamen 4,1% bolady dep boljanǵan.
Batys Azııanyń ósý qarqyny 2023 jyly 2,9% quraıdy, bul - azııalyq qosalqy aımaqtar arasyndaǵy eń tómengi kórsetkish.
JІÓ ósiminiń eń joǵary qarqyny BAÁ-de – 4,1% deńgeıinde.
Qujatta 2023 jyly Azııa aımaǵy jalpy ekonomıkalyq ósý qarqynyn jedeldetip, óńirlik óndiris, saýda, ınvestıtsııalyq jáne qarjylyq ıntegratsııany ilgeriletýdi jalǵastyratyny atap ótilgen.
«Azııa ekonomıkalarynyń syrtqy turaqtylyǵy, ónerkásiptik tizbekterdi qaıta konfıgýratsııalaý, klımattyń ózgerýine jaýap berý jáne aımaqtyq saýda kelisimderin júzege asyrý - muqııat nazar aýdarýdy qajet etetin tórt mańyzdy másele», - delingen BAF sholýynda.
28-31 naýryz aralyǵynda Qytaıdyń Haınıan aralynda jyl saıynǵy Boao Azııa forýmy ótip jatyr.
Forým aıasynda «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń (AHQO) gýbernatory Renat Bekturov «Bir beldeý, bir jol: damý múmkindikterin bólisý» paneldik sessııasyna qatysty.