Ortalyq Azııa elderiniń kásipodaqtar keńesi quryldy

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Tashkentte Ortalyq Azııa elderiniń kásipodaqtary keńesi quryldy, dep habarlaıdy Qazaqstan Respýblıkasy Kásipodaqtar federatsııasynyń medıa ortalyǵy.

Ózbekstan astanasy – Tashkentte Qazaqstan Respýblıkasy Kásipodaqtar federatsııasynyń tóraǵasy Satybaldy Dáýletalın, Ózbekstan Kásipodaqtar federatsııasynyń tóraǵasy Kýdratýlla Rafıkov jáne Tájikstan Táýelsiz kásipodaqtar federatsııasynyń tóraǵasy Malıksho Nematzoda Ortalyq Azııa elderiniń kásipodaqtary keńesin (OAEKK) qurý týraly hattamaǵa qol qoıdy.

Ortalyq Azııa elderiniń kásipodaqtary keńesiniń birinshi quryltaı jınalysyna qatysýshylarǵa arnaǵan sózinde Ózbekstan Kásipodaqtar federatsııasynyń tóraǵasy Qýdratýlla Rafıkov úsh memlekettiń iri kásipodaq birlestikterin biriktirý týraly sheshimniń ortaq bolǵanyn atap ótti. Ol qurylyp jatqan Keńestiń maqsaty OAEKK músheleriniń eńbekkerlerdiń áleýmettik-eńbek, kásiptik, ekonomıkalyq jáne basqa da zańdy quqyqtary men múddelerin, kásiptik odaqtardyń quqyqtary men qyzmetindegi kepildikterin qorǵaý jónindegi is-áreketterin biriktirý ekenin basa aıtty.

Qazaqstan Respýblıkasy Kásipodaqtar federatsııasynyń tóraǵasy Satybaldy Dáýletalın Ortalyq Azııa elderiniń kásipodaqtary keńesiniń qurylýy Ortalyq Azııa aımaǵyndaǵy 15 mıllıonnan astam eńbekkerlerdiń laıyqty eńbek standarttaryna jáne ol úshin ádil tólemge umtylysynda yntymaqtastyqty bekitýge múmkindik beretinin jáne halyqaralyq kásipodaqtar birligin nyǵaıtýǵa áser etetindigin atap ótti. QRKF basshysy Keńes qyzmetiniń baǵyttary boıynsha birqatar usynystar jasady.

«Birinshiden, jyl saıyn Ortalyq Azııa elderiniń Sýbóńirlik kásipodaq forýmyn ótkizý, onda biz kásipodaq qyzmetiniń ózekti máselelerin talqylap, ortaq kózqarastardy ázirleı alamyz. Birinshi forýmdy 2022 jyly Qazaqstanda ótkizýdi usynamyn.

Ekinshiden, Ózbekstan Kásipodaqtar federatsııasy janynan qurylatyn Kásipodaqtar akademııasynyń bazasynda (eger ózbekstandyq áriptester kelisse) Biryńǵaı bilim berý habyn qalyptastyrý, onda bizdiń ókilder turaqty negizde jańa bilim alyp, kásipodaqtyń ozyq tájirıbelerimen almasa alatyn bolady.

Úshinshiden, bizdiń elderdiń kásipodaq shıpajaılarynda kásipodaq múshelerine sanatorlyq-saýyqtyrý qyzmetterin kórsetý úshin kásipodaqtyq saýyqtyrý jáne týrızmniń biryńǵaı kartasyn ázirleý», - dep Satybaldy Dáýletalın áriptesterimen óz kózqarasyn bólisti.

Tájikstannyń Táýelsiz kásipodaqtarynyń atynan Federatsııa tóraǵasy Malıksho Nematzoda Keńes músheleriniń ortaq maqsaty – Eńbek adamynyń múddeleri men quqyqtaryn qorǵaýdy ustaný ekendigin erekshe atap ótti.

Ortalyq Azııa elderiniń kásipodaqtary keńesi músheleriniń birinshi quryltaı jınalysynyń jumysyna ulttyq kásipodaq ortalyqtary delegatsııalarynyń múshelerinen basqa, vıdeokonferentsbaılanysy arqyly Halyqaralyq eńbek uıymynyń Eýropa jáne Ortalyq Azııa bóliminiń basshysy Sergeıýs Glovatskas, HEU-nyń Shyǵys Eýropa jáne Ortalyq Azııa boıynsha bıýrosynyń eńbekkerler qyzmeti jónindegi bas mamany Gocha Aleksandrııa jáne BEAK atqarýshy hatshysy Anton Leppık qatysty.

HEU jáne HKK ókilderi jańa aımaqtyq kásipodaqtar birlestiginiń qurylýyn quptap, jańa qurylymdy ilgeriletý men damytýda jan-jaqty qoldaý kórsetýge daıyn ekendikterin bildirdi.



Seıchas chıtaıýt