Ortalyq Azııa elderi Aýǵanstan máselesinde bosqyndarǵa qatysty ujymdyq sharany qazirden oılanǵany abzal - reseılik sarapshy
Saıasattanýshynyń aıtýynsha, AQSh pen NATO-nyń Aýǵanstannan ásker áketýinen eshqandaı da jahandyq katastrofa oryn almaıdy. «Bul turǵyda Nursultan Ábishulynyń pikirin qoldaımyn, óıtkeni AQSh áskeriniń shyǵarylýy barshamyz úshin naǵyz «psıhomınýsqa» aınaldy», - deıdi ıÝ. Solozobov. Onyń paıymynsha, negizgi qater úsh baǵytta órbýi múmkin. Birinshiden - bul kórshiles elderdiń áskerı múlikterin áketýge qatysty qaýip. «Máselen, Ózbekstan - bolashaǵy boljamsyz, biraq óńirdegi ambıtsııasy aýqymdy el. Toqtala ketetin jaıt, Ortalyq Azııadaǵy shekaralar zań júzinde bekigen, eshkim buǵan qatysty soǵysyp ta jatqan joq. Buny este ustaǵan lázim. Ekinshiden - Reseı óziniń odaqtastarymen ujymdyq qaýipsizdik júıesin qurýǵa ázir. Sosyn Qyrǵyzstan, Tájikstan sekildi elderdi kóterýge, olardy álsiz memleket deńgeıinen kóterýge arnalǵan «ujymdyq kran» jasaýǵa da ázir. Al mundaı tájirıbe keleshekte Aýǵanstan úshin de qajet bolýy yqtımal», - dedi sarapshy. Al AQSh-tyń Aýǵanstandaǵy jetistigi týraly sóz bolǵanda ıÝ. Solozobov, osy kezeń ishinde aýǵan elinde esirtki óndirisi 44 esege artqanyn alǵa tartady. «Eýropany esirtkimen qamtamasyz etýdiń úsh arnasy ashyldy, biz úshinshi baǵytta turmyz. Eń ókinishtisi, esirtkiniń úshten biri Reseıde qalyp qoıyp, tipti bizdiń mektep oqýshylarymyz da aýǵan esirtkisiniń qurbanyna aınalýda. Bul óz kezeginde «ekonomıkalyq shańsorǵysh» ispetti dúnıe. Ondaı júıemen jumys isteý asa qıyn. Al úshinshi másele - Ortalyq Azııa memleketteri Aýǵanstan máselesi boıynsha bosqyndarǵa qatysty ujymdyq sharalar týraly qazirden oılana bergeni jón tárizdi», - deıdi saıasattanýshy.