Ortalyq Azııanyń damýyna ǵylymı yntymaqtastyqtyń yqpaly zor
Іs-shara turaqty damý salasyndaǵy zertteýlerdi keńeıtýge jáne ınnovatsııalyq ıdeıalarmen almasýǵa yqpal etetin Ortalyq Azııada halyqaralyq jáne óńiraralyq ǵylymı áriptestikti qalyptastyrýǵa baǵyttalǵanyn atap ótken jón.
QR Prezıdenttik ortalyǵynyń dırektory Baqytjan Temirbolat óz sózinde memleketke keshendi ǵylymı zertteýlermen negizdelgen usynystar asa qajet ekenin aıtty.
«Memleket basshysy bıyl sáýir aıyndaǵy Ǵylym jáne tehnologııalar jónindegi ulttyq keńestiń otyrysynda otandyq ǵylym qoǵamnyń ózekti máselelerinen alshaq bolmaýǵa tıis ekenin aıtty. Ǵylym qabyldanǵan sheshimderdiń tıimdiligin qamtamasyz etýge qabiletti kúshti saraptamalyq-taldaý ortalyqtaryn qura otyryp, memlekettik menedjmentke qoldaý kórsetýge tıis», - dedi ol.
ıÝNESKO-nyń Almaty qalasyndaǵy óńirlik keńsesi dırektorynyń mindetin atqarýshy Amır Pırıch Ortalyq Azııanyń baıyrǵy halyqtarynyń dástúrli bilimin zamanaýı ǵylymı ádistermen ıntegratsııalaýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti. Ol ǵylymı ınfraqurylymdy nyǵaıtýǵa, jas zertteýshilerge ınvestıtsııa salýǵa jáne halyqaralyq seriktestikti damytýǵa shaqyrdy.
QR Ulttyq ǵylym akademııasynyń prezıdenti Aqylbek Kúrishbaev Ulttyq ǵylym akademııasy men ıÝNESKO arasynda Qazaqstanda ǵylymı-zertteý ortalyqtary men zerthanalar qurý jóninde memorandým jasaýdy usyndy. Ol osyndaı birlesken jumys júıeli negizde Ortalyq Azııanyń turaqty damýy úshin ǵylymı yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa yqpal etedi degen úmitin bildirdi.
QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstandyq strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń dırektory Erkin Tuqymovtyń aıtýynsha, Ortalyq Azııa óńirin pánaralyq tereń zertteý máselesi odan ári pysyqtaýdy talap etedi.
«Qazirgi ýaqytta QSZI bazasynda Ortalyq Azııany zerdeleý boıynsha arnaıy ǵylymı mektep qurylýda, buǵan áleýmettanýshylar, saıasattanýshylar, ekonomıster, klımatologtar sekildi túrli salalardyń mamandary tartylatyn bolady», - dedi Erkin Tuqymov.
QR Ulttyq ıadrolyq ortalyǵynyń bas dırektory Erlan Batyrbekov aýdany 18 myń sharshy shaqyrymnan asatyn Semeı synaq polıgonynyń búkil aýmaǵyn biregeı keshendi ekologııalyq tekserýdiń aıaqtalýy týraly aıtyp berdi.
«Endi osy aýmaqtaǵy radıatsııalyq jaǵdaı tolyǵymen belgili. Zertteý nátıjelerin eskere otyryp, búgingi kúni polıgonnyń jańa shekaralary sheńberinde shamamen 8 myń sharshy km qalady, al 10 myń sharshy km aýyl sharýashylyǵynan bastap óndiristi uıymdastyrýǵa, tabıǵı qazbalardy óndirýge deıingi túrli maqsattarda paıdalaný úshin halyq sharýashylyǵyna berilýi múmkin», - dedi spıker.
Ózbekstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Strategııalyq jáne óńiraralyq zertteýler ınstıtýty dırektorynyń birinshi orynbasary Akromjan Nematov ta óz pikirimen bólisti. Onyń paıymdaýynsha, jahandyq aýqymda da, óńirde de ornyqty damý maqsattaryn iske asyrý úshin Ortalyq Azııada akademııalyq mobıldilik baǵdarlamasyn qabyldaý qajet.
«Bul – óńirlik yntymaqtastyqty damytý protsesine jas mamandar men sarapshylardy, jetekshi joǵary oqý oryndaryn, ǵylymı-zertteý ortalyqtaryn, tehnoparkter men bıznesti tartýǵa múmkindik beredi. Mundaı baǵdarlamany iske asyrýdy pysyqtaý úshin platforma retinde Ortalyq Azııa elderiniń Bilim mınıstrleriniń konferentsııasy bolýy múmkin», - dedi Akromjan Nematov.
Plenarlyq otyrystyń qorytyndysy retinde is-shara barysynda zertteýshi ǵalymdar ázirlegen halyqaralyq konferentsııaǵa qatysýshylardyń úndeýi jarııa etildi.
Qujatta mynalar kórsetilgen:
- ǵylymnyń etıkalyq aspektileri boıynsha aǵymdaǵy jaǵdaı, zertteýlerdiń erkindigi men qaýipsizdigi, sondaı-aq Ortalyq Azııadaǵy zertteýlerdiń etıkalyq aspektileri boıynsha usynymdar;
- ǵylymı zertteýlerdi halyqaralyq qarjylandyrý boıynsha usynystar;
- QR Úkimeti tarapynan ǵylymı zertteýlerdi qarjylandyrý jónindegi usynymdar;
- ǵylymı mekemeler men ǵalymdardyń qoǵam aldyndaǵy jaýapkershiligi máseleleri boıynsha usynymdar.
Barlyq usynymdar keıinnen QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligine odan ári jumys isteý úshin beriletin bolady.
Aıta keteıik, Qazaqstan men Ortalyq Azııa elderi ıÝNESKO-men jan-jaqty yntymaqtastyqty damytýǵa úlken mán beredi, bul saıası, ekonomıkalyq jáne áleýmettik-gýmanıtarlyq reformalardyń tabysty júrgizilýine yqpal etedi. Bul reformalardyń maqsaty – bilim, ǵylym jáne mádenıetti damytý arqyly Ortalyq Azııa óńirinde ómirdiń jańa sapasyn qalyptastyrý.