Ortalyq Azııadaǵy sý máselesi óńirdiń azyq-túlik qaýipsizdigimen tyǵyz baılanysty – Memleket basshysy

Foto: Фото: Су ресурстары және ирригация министрлігі
<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Egemen Qazaqstan gazetine jarııalaǵan &laquo;Ortalyq Azııa renessansy: ornyqty damý jáne órkendeý joly&raquo; atty maqalasynda óńirdegi sý máselesine toqtaldy.</p>

«Sońǵy jyldary aımaqtaǵy barlyq el sý tapshylyǵyn kórip otyr. Bul jaǵdaı aýyl sharýashylyǵy eńbekkerleriniń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn tómendetip, halyqqa edáýir zalalyn tıgizdi. Osy rette Halyqaralyq Araldy qutqarý qorynyń (HAQQ) asa mańyzdy sý-energetıkalyq, ekologııalyq jáne áleýmettik-ekonomıkalyq problemalardy talqylaý jáne sheshý jolyndaǵy biregeı óńirlik qurylym retinde aıryqsha ról atqaratynyn atap ótkim keledi. Sý máselesi óńirdiń azyq-túlik qaýipsizdigimen tyǵyz baılanysty. Sondyqtan Qazaqstan HAQQ-tyń qazirgi tóraǵasy retinde osy qordyń aıasyndaǵy yntymaqtastyqty jandandyrýdy, sondaı-aq azyq-túlik máselesin de qamtı otyryp, Halyqaralyq sý-energetıka konsortsıýmyn birge qurýdy usyndy. Bizdiń elimiz bul máselelerdi sheshý jolyndaǵy syndarly ári ashyq dıalogke qashanda qoldaý bildiredi», - dep jazady Prezıdent.

Memleket basshysy Qyrǵyzstandaǵy «Qambar ata 1» GES-i men Tájikstandaǵy «Rogýn» GES-iniń qurylysy búkil óńir úshin energetıka salasyndaǵy ǵasyr jobasyna aınalýy múmkin dep esepteıdi.

«Bul nysandardy salý barlyq tarapqa jan-jaqty yqpal etedi», - deıdi maqala avtory.

Barsha adamzatty azyq-túlikpen qamtamasyz etý isine áli de jalǵasyp jatqan geosaıası daǵdarystar kesirin tıgizip otyr. Ortalyq Azııa elderiniń syrtqy faktorlarǵa táýeldiligin azaıtý úshin osy baǵytta ózara úılestirilgen sharalar qabyldaý qajettigi týyndady. Sol úshin Qazaqstan Ortalyq Azııada azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýdiń 2030 jylǵa deıingi strategııalyq josparyn jasap, bes el arasynda taldaý júrgizip, derekter almasatyn biryńǵaı aqparattyq platforma qalyptastyrýdy usyndy.

Jahandyq klımattyń ózgerýiniń saldaryn azaıtatyn mańyzdy qadam – «jasyl» ekonomıkaǵa kóshý. Óńir elderinde jańartylatyn energetıkanyń ózderindegi úlken tabıǵı áleýetin iske asyrýǵa umtylys bar. Máselen, Qazaqstan 2030 jylǵa qaraı JEK úlesin 15 paıyzǵa deıin jetkizýdi josparlap otyr. Al 2060 jylǵa qaraı biz kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizýge nıettimiz.

Jańartylatyn energııa kózderin keńinen paıdalaný parnıktik gaz shyǵaryndylaryn azaıtý arqyly qorshaǵan ortaǵa paıdasyn tıgizip qana qoımaı, energetıkalyq qaýipsizdikti arttyrýǵa jáne jańa jumys oryndaryn qurýǵa yqpal etedi. Bilim, resýrs jáne ozyq tájirıbeler almasýdy jalǵastyrý osy saladaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıta túsýge septigin tıgizedi.

Seıchas chıtaıýt