Órt qaýipsizdiginde turǵyn úı sektoryna erekshe nazar aýdarylsa ıgi
Búgin Astanada Zańdylyqty, quqyqtyq tártipti jáne qylmysqa qarsy kúresti qamtamasyz etý jónindegi úılestirý keńesiniń otyrysynda QR Bas prokýrory Ashat Daýylbaev keltirgen málimetterge qaraǵanda, sońǵy úsh jylda 46 024 órt oqıǵalary tirkelip, onyń saldarynan 1,5 myńǵa jýyq adam ajal qushty, bunyń ishinde 174-i balalar. 1776 adam túrli jaraqat aldy. Órt saldarynan kelgen jalpy shyǵyn mólsheri 15,5 mlrd. teńgeni qurady. Barlyq órtterdiń shamamen 70 paıyzy turǵyn úı sektorlarynda oryn aldy jáne onyń úlesine órtten qaza bolǵan adamdardyń 90 paıyzy tıesili eken.
Eki myńǵa jýyq órt óndiristik mańyzdaǵy nysandarda, eki myńnan astamy adamdar jappaı jınalatyn jerlerde oryn aldy. Alty jarym myńnan astam kólik quraldary órtendi.
Negizinen órttiń basym bóligi Qaraǵandy (6741) jáne Shyǵys Qazaqstan (5878) oblystarynda tirkeldi.
«Ókinishke qaraı, atalǵan málimetter elimizdegi órt qaýipsizdiginiń obektıvti jaǵdaıyn kórsetip otyrǵan joq. Sebebi, osy salada memlekettik esepke alý tıisti deńgeıde jolǵa qoıylmaǵan», - dep toqtaldy Bas prokýror.
Atap óterligi, eldi mekenderde órt qaýipsizdiginiń qoldanystaǵy júıesi tıisti talaptarǵa sáıkes kelmeıdi. Bul rette, órt qaýipsizdigin qamtamasyz etýdiń qoldanystaǵy júıesi respýblıkamyzdaǵy 6 989 eldi mekenniń 272-sin ǵana qamtyp otyr. Aýyldyq jerlerdiń toqsan paıyzy órtten qorǵaný júıesimen qamtamasyz etilmegen. Órt depolary ǵımarattarynyń shamamen 65 paıyzynyń paıdalanylyp kele jatqanyna qyryq jyldan asty. Bul ǵımarattardyń keıbiri apatty jaǵdaıda dep tanyldy.
Máselen, QR Tótenshe jaǵdaı mınıstri Vladımır Bojkonyń sózine qaraǵanda, iri qalalar men 5 myń turǵyny bar eldi mekenderdi órtke qarsy tolyq deńgeıde qorǵaý úshin kem degende qosymsha 177 órtke qarsy deponyń qurylysy qajet. «Osy kórsetkishke qol jetkizý úshin, aldaǵy 10 jylda 15-ten kem emes depony jyl saıyn salý kerek bolady», - deıdi mınıstr. Mınıstrliktegilerdiń málimetinshe, 2014 jylǵa arnalǵan bıýdjet aıasynda TJM úshin alty avtokólikke arnalǵan úsh órtke qarsy deponyń qurylysyn aıaqtaýǵa qarjy bólindi. Sonymen qatar Astana, Atyraý, Aqtaý, Pavlodar, Aral qalalarynda órtke qarsy depolardyń bes tıptik jobasyn bekitý boıynsha, sondaı-aq eki depony EKSPO-2017-ge daıyndyq aıasynda jobalaý-smetalyq qujatnamany ázirleýge qoldaý jasaldy. Buǵan qosa taǵy 10 órtke qarsy bólimder ǵımarattaryna tolyq jóndeý jasaýǵa qarjy qarastyryldy. Bul maqsattarǵa bıyl respýblıkalyq bıýdjetten 3,32 mlrd. teńge bólindi. Osy qarjy bul baǵyttaǵy máseleni túgel sheshpese de, aǵymdaǵy jumystardy eńserýge múmkindik beredi.
Bas prokýror májilis barysynda órtke qarsy qyzmet salasyndaǵy jemqorlyq máselesine jeke toqtaldy. «Sońǵy eki jylda TJM qyzmetkerleri jasaǵan 55 sybaılas jemqorlyq qylmysy tirkeldi. Dál osy tektes zań buzýshylyqtar bıylǵy cáýirden bastap shaǵyn jáne orta bızneske tekserý júrgizýge Memleket basshysymen moratorıı engizý úshin alǵyshart boldy», - dedi A. Daýylbaev.
Belgili bolǵandaı, Aqmola, Mańǵystaý jáne Ońtústik Qazaqstan oblystarynda prokýrorlar negizsiz tekserýler júrgizýdiń kóptegen faktilerin anyqtady.
«Batys Qazaqstan men Pavlodar oblystarynda budan buryn TJD tarapynan tekserýler júrgizilse de, qaýipsizdik erejelerin saqtamaýdan órttiń oryn alýy faktileri anyqtaldy. ıAǵnı TJM qyzmetkerleri bul jaǵdaılardy tıisti deńgeıde qadaǵalamaǵan», - dedi A.Daýylbaev.
V. Bojko Bas prokýratýradan bıznesmendermen órt ınspektorlarynyń kezdesýlerin tekserýge jatqyzbaýdy surady. Onyń sózine qaraǵanda, oblystar boıynsha TJD basshylaryna tilsiz jaýdyń aldyn alý boıynsha kásipkerlermen ádistemelik jumystardy kúsheıtý tapsyryldy. Osy oraıda bıznesmenderge qaýipsizdik erejeleri boıynsha kitapshalar taratylyp, «dóńgelek ústelderdi» ótkizý eskerilgen.
«Bul oraıda Bas prokýratýra apparatyn osyndaı túsindirý kezdesýlerin tekserýge jatqyzbaý týraly bizdiń usynysymyzdy qoldaýdy suraımyn. Atap aıtqanda, nysanmen tanysqannan keıin bıznesmenderge eshbir sanktsııalar men shekteýlersiz qaýipsizdikti qamtamasyz etý boıynsha usynystar jasalady», -dedi V. Bojko Bas prokýror Ashat Daýylbaevqa qaratyp aıtqan sózinde. Bul turǵyda mınıstr osy jumystar órt qaýipsizdigin saqtaý boıynsha óziniń múlkin qorǵaý arqyly eń qatal órt ınspektory menshik ıesi bolýy tıis ekenin kásipkerlerdiń túsinýine múmkindik beretinin atap ótti.
Budan bólek Bas prokýratýra málimetinshe, órt faktileri boıynsha qozǵalǵan qylmystyq isterdiń tergelý sapasy syn kótermeıdi. Mysaly, negizinen qylmystardy tergeýdiń ádis-tájirıbesi bolmaýy saldarynan atalǵan merzimde osy sanatta tirkelgen 2942 qylmystyń 70 paıyzy ashylmaı qalyp otyr.
Bas prokýrordyń orynbasary Andreı Kravchenkonyń aıtýynsha, qazirgi kezde Parlamenttiń qaraýyndaǵy Qylmystyq kodekstiń jańa jobasynda qasaqana órteý arqyly bótenniń múlkin ádeıilep búldirý úshin jazanyń eń joǵary merzimi 4 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrýdy kózdeıdi. Máselen, Avstralııada osy tektes qylmystarǵa jaza 10-nan 15 jylǵa deıin, AQSh-tyń Nıý-Iork shtatynda 3,5-ten 15 jylǵa deıin abaqtyǵa otyrǵyzýdy qarastyrady.
Óz kezeginde Ashat Daýylbaev qasaqana órteý boıynsha jaýapkershilikti kúsheıtýdi qoldaıtyndyǵyn atap ótti. «Qasaqana is-qımyldar máselesi bazarlardaǵy órtter turǵysynda ózekti. Atap aıtqanda, saýda oryndaryna júzdegen kásipkerlerdiń múlki saqtalýda», - dedi Bas prokýror.
Sonymen qatar QR Іshki ister vıtse-mınıstri Erlik Kenenbaev qasaqana órtegenderge qatysty sanktsııalardy kúsheıtý turǵysyndaǵy Bas prokýratýranyń usynysyn qoldaıtyndyǵyn jetkizdi. «QR Qylmystyq kodeksiniń 187 babynyń 2 bólimi boıynsha «qasaqana órteý» qylmysy úshin 7 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn qarastyrýdy usynamyz. Sonda atalǵan qylmystar aýyr qylmystar sanatyna jatqyzylyp, arnaıy jedel sharalardy mindetti túrde iske asyrýǵa múmkindik beredi, sondaı-aq aýyr qylmystardy ashý kórsetkishteri esebinde eskeriledi», - dedi ol.