Ormanshy: Jasyl jelekti molaıtyp, keler urpaqtyń kádesine jaratý - ómirlik ustanymym
Týǵan jeriniń topyraǵyn gúldendirsem, elden erek kórkeıtsem degen perzenttik peıili qashanda alǵa jeteleıtin Aleksandr Albertovıchti óńirde bilmeıtin jan kemde kem.
Qazaqta «tek» degen tekti uǵym bar. At jalyn tartyp mingeli ómirdiń ystyǵyna kúıip, sýyǵyna tońyp, jan-tánimen tabıǵat anaǵa qyzmet etip kele jatqan Aleksandrdy sol jaqsylardyń jalǵasy deýge bolady.
Ákesi Albert Aleksandrovıch Álıhan Bókeıhanuly atyndaǵy Qazaq orman sharýashylyǵy jáne aglomeratsııa ǵylymı-zertteý ınstıtýtyn basqardy, al anasy Evgenııa Ivanovna osy bilim ordasynda ǵylymı qyzmetker boldy, qazir qurmetti eńbek demalysynda.Aleksandr solardyń izin jalǵap keledi. «Taý balasy taýǵa qarap ósedi» demekshi, Aleksandr ný ormanǵa qarap ósti.
Onyń Býrabaı ormanynda tabany tımegen jer az. Bul tóńirektiń taý-tasyn, ormanyn, qaı mańda qaı ańnyń kóp jortatynyn bes saýsaǵyndaı biledi desek artyq emes.
«Şýche qalasynda týyp óstim, osynda oqydym. Mektep bitirgen soń bala jasymnan janymdy baýraǵan mamandyqty ıgerý úshin Býrabaı aýylsharýashylyǵy tehnıkýmyna túsip, «tehnık-qurylysshy» mamandyǵyn alyp shyqtym. Áskerı mindetimdi ótegennen keıin ata-anamnyń qasynda birge jumys istedim. «Býrabaı» ulttyq parkinde 2000 jyldan, ıaǵnı ulttyq parktiń irgesi qalanǵan ýaqyttan beri eńbek etip kelemin. Qazirgi ýaqytta Barmashy orman sharýashylyǵynyń ınspektory bolyp eńbek etemin», - dep sózin bastady Aleksandr Makarenko.
Jastaıynan eńbekke aralasyp, úırengen ol bir sátte qur qol otyrǵan emes, qys bolsa, bıotehnıkalyq jumystarmen aınalysyp, jaz bolsa, qoryq aýmaǵynda aǵash otyrǵyzyp, qaban, elik, buǵy jáne bulan tárizdi jabaıy ańdarǵa jem-shóp jınap, qysqa qamyn jasaıdy.
«Men óz mamandyǵymdy jan-tánimmen súıemin. Ormannyń ishine kirip barǵanda ár aǵashty, ár ańdy alystan-aq tanımyn. Áýel bastan mamandyq tańdap, bolashaǵyma baǵdar jasap qınalǵan emespin. Orman túsine bilgenge qatpar-qatpar syry bar sıqyrly álem. Olardyń da adamdar tárizdi óz talaıly taǵdyry bar. Orman sharýashylyǵy - shet-shegi joq dúnıe. Osyndaǵy ań-qustarǵa da adam balasynyń qamqorlyǵy kerek. Osy rette, aýmaǵy 130 myń gektarǵa jýyqtaıtyn ulttyq parktiń ár jerinde barlyǵy júzden astam naýa qoıylǵan. Kúzde ormanshylar 460 tonna pishen jınap, qaıynyń japyraǵynan sypyrtqy býady. Odan bólek mıneral qospa bolatyn qıyrshyq tuz da ázirleımiz. Jabaıy janýarlardyń ishinde áserese qaban men elik, sondaı-aq ulttyq parkke syrttan ákelingen askanııa buǵylary qosymsha qorekti kóbirek qajet etedi. Bul ólkemen salystyrǵanda aýa raıy jumsaq jaqtan kelgen buǵylar úshin arqanyń qatal qysynda óz betinshe jaıylý ońaıǵa túspeıdi», - dep jalǵastyrdy keıipkerimiz.
Kýrorttyq aımaq qurylǵannan beri bul jer kóp ózgeristerge ushyrapty.
Alǵashynda Býrabaı adamdar dem alýǵa keletin jaı ǵana qarapaıym oryn bolǵan.
Ýaqyt óte kele ol emdik qasıetimen birge oıyn-saýyq ortalyǵy retinde týrısterdiń, ózge de adamdardyń qyzyǵýshylyǵyn týǵyza bastady.
Talaı márte týǵan jerdiń ormanyn tilsiz jaýdan, ara men baltanyń júzinen, ań-qusyn brakonerlerdiń myltyǵynan saqtap kelgen Aleksandr Makarenkonyń bul eńbegi eleýsiz qalǵan joq.
Búgingi kúni onyń omyraýyndaǵy birneshe medaldar jáne tósbelgiler sonyń aıǵaǵy ispettes.
Keıipkerimiz aldaǵy ýaqytta da tabıǵatty aıalaý, onyń baılyǵyn kózdiń qarashyǵyndaı qorǵaý baǵytynda tynymsyz eńbek ete beretini sózsiz.
Foto: Býrabaı ulttyq tabıǵı parki